Tasane mägiallikas sosistab kõrva kevadet, õrn tuuleke hellitab veest väljaulatuvat paljast nahka ning ninas hõljuvad mineraalidest küllastunud õhu aroomid. Kõrvu kostab esimeste kahvaturoheliste hiirekõrvas lehtede tants puudel. Õrnroosad, peaaegu läbipaistvad kirsiõied kaarduvad nõtkelt hapra kosena okste küljest ja poetavad tuulde oma kaduvat ilu. Oleme ühes loodusega. Unustame aja ning ruumi enda ümber. Naudime muutust. Keskendume meelerahule. Lõõgastudes lubame oma vaimul ja kehal kirgastuda. Tunneme täielikku rammestust ning samas ka taassündi. Seda kõike kuumaveeallikas ehk onsenis mõnuledes.
Jaapani kultuuri sügavustes peituv vana tarkus juhatab kuidas ka tänapäeva kiirustavas maailmas eluolulist nautida, meelerahu leida ja lõõgastuda. Jaapanlased leiavad meelerahu loodusest, kaunist ümbrusest ning põlvest põlve edasi antavatest kommetest ja tavadest. Üks väga vana ja tark tava on onsenis ehk kuumaveeallikas kümblemine.
Jaapanis nauditakse kümblemist vabas õhus kuna arvatakse, et meie geenidesse kodeeritud võime oma viite meelt algseadistada käivitub just loodusliku allika rüpes ligunedes. Tõusva päikese maa rahvale meeldib õlgadeni vees istudes “liguneda”. Jaapanlaste traditsiooniline usund Shinto kasutab sõna “kegare” moraalituse ja ebapuhtuse kirjeldamiseks. Reostatust saab veega maha pesta puhastumise rituaali “misogi” käigus. Kuumaveeallikas tehtud “misogi” rituaali kutsutakse “yugori'ks”. Algselt oligi ilmselt allikas käimise kombe põhjuseks soov oma vaimu ja meeli reostusest puhastada (yu-go-ri tõlkes allikaveega mustuse maha jätmine). Misogi rituaal oli seotud uskumusega, et puhastusrituaali käigus sünnime uuesti. Tuhandeid aastaid on usutud, et kuumaveeallikad aitavad jälle nooreks saada. Ka moodsad teadusuuringud kinnitavad, et mineraalirikas vesi on võimas antioksüdant ning aitab rakkudel uueneda.
19. sajandi reisijuhti on kirjutatud lause: “kuumaveeallikas kümmeldes tõuse oma teadvusest kõrgemale ja kuuletu emakesele loodusele”. Selles soovituses kõneldakse meie planeedi sisemuse energiast sündinud aurava vee puhtusest. Allikasse astudes tasub püüelda “muga” hingeseisundi poole. Sedasi oleme vabad eneseupitamisest, maistest mõtetest ja muredest ning saavutame isetu meeleseisundi, kus “mina” on unustatud.
Jaapani geograafilist asendit isloomustab kõige paremini üsnagi morbiidse kõlaga nimetus: Vaikse ookeani „tulering”. 90% maailmas esinevatest maavärinatest ja 80% maailma suurimatest maavärinatest leiavad aset nn „tuleringi“ piirkonnas, mis asub ümber Vaikse ookeani ja mis on tekkinud suurte laamade kokkupõrgete tulemusel. Tänu sellisele asukohale on Jaapanis 1000 väiksemat või suuremat maavärisemist aastas ning umbes 100 aktiivset vulkaani. Selle asemel, et lasta ennast häirida maavärinate hirmust, võimalikest kataklüsmilistest vulkaanipusrsetest või vulkaanilise tegevusega kaasnevatest tsunamidest ja maalihetest, mis tavaliselt muudavad inimesi ärevaks, oskavad jaapanlased vaadata asjale palju postiivsemast küljest. Tänu „tuleringile” on Jaapanis onsenid ehk looduslikud kuumaveeallikad.
Jaapan on riik, kus asub kõige rohkem kuumaveeallikaid kogu maailmas. Onsenid on olulised jaapanlase tervise- ja puhkekeskused. Onsene hoitakse ja austatakse kui pühapaiku. 2013. aasta "Kuumaveeallikate Uuringute ja Säilitamise Büroo" andmetel on Jaapanis avastatud üle 27 000 kuumaveeallika (5210 nendest voolab maa seest välja looduslikult). Geoloogid on avastanud viise kuidas peaaegu kõikjal Jaapanis on piisavalt sügavale puurides võimalik kuumveeallikas leida. Seetõttu leidubki allikaid kõikides võimalikes ja pealtnäha ka võimatutes paikades üle kogu Jaapani. Allikas saab kümmelda nii mägede vahel orgudes, kõrgetel mäenõlvadel, kõrghoonete katusel kui ka jõgede ääres. Onsenis käimine on saanud alguse puhastumisrituaalidest ja teatud osas on need tänapäevani säilinud. Tegemist ei ole pelgalt keha harimisega vaid kindlasti ka vaimu puhastamisega. Seda on parim teha paikades, mis rahustab kõiki meeli. Rohkesti on onsene Jaapani mägiste piirkondade kaunites paikades, kuhu allikate ümber on tekkinud väiksemad linnakesed. Jaapani majanduse kõrgperioodil tekkis onsenide juurde tekkivaid spaasid nagu seeni pärast vihma. Aastas külastab erinevaid kümbluskohti 138 miljonit külastajat ning see on Jaapani siseturismi kõige suuremaks tõmbenumberiks.
Vesi, mis purskab maa seest on väga kuum ja seda tuleb tihti „lahjendada” või siis spetsiaalsetel jahutusväljakutel jahutada inimese jaoks talutava temperatuurini. Vee temperatuur on kümblemiseks paras tavaliselt 40 kraadi ringis. Lisaks tavalistele kuumadele minaraalveevannidele leidub paljudes kümbluskohtades oma tervistavate protseduuride menüü, mille juurde kuuluvad näiteks aroomi ja ürdivannid, eletrivooluga vannid, massaazi vannid, aurutünnid, aurusaunad, külmavee kosed, külmaveevannid, soolasaunad ning vabaõhuvannid (mis kannavad eriterminit rotenburo). Seintel olevad sildid teavitavad missuguse veekoostise ning raviomadustega onseniga on tegemist. Erinevates onsenides on ka veevärvus ja lõhn täiesti erinev. Mineraalid muudavad vee kord pruunikaks, halliks, valgeks kord roheliseks. Vastavalt mineraalide koosusele omistatakse allikatele imekspandavaid tervistavaid toimeid. Mõni onsen tõotab, et kõik gastroentriidi probleemid, närvihaigused, reumad, diabeedid, liigestehaigused ja naistehaigused saavad ravitud. Üsna tihti on seinal kiri, mis lubab naha kauniks muuta.
Eestlane on saunarahvas ja seetõttu peaks onsen meie meelelaadiga hästi sobima. Onsenis tuleb loomulikult käia alasti. Esimest korda onseni minnes tekib auravat ning mullitavat tulikuuma vanni ning hulka alasti jaapanlasi nähes võib olla kõhklused ning tahtmine uuesti riidesse panna ja koju sõita. Tasub aga ikka julgus kokku võtta ning pärast rituaalsest puhtaks küürimist esmalt varbad sisse kasta ja seejärel ennast rahulikult kuni nabani sisse libistada. Harjudes võib mõnuga kõrini vees liguneda. Ainus oht on kuumaveeallika sõltlaseks saamise oht. Üldiselt on sellistes asutustes üsna vaikne, räägitakse vaid tasasel toonil, et mitte teisi häirida, taustaks mahe flöödimäng või traditsiooniline Jaapani muusika.
Nagano prefektuuris tehtud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti, et Jaapanis on omalaadsed spaad eksisteerinud juba üle 6000 aasta. Ülestähendatud ajaloo järgi olid onsenid budistlike templite juurde kuuluvad ning seal käisid vaid mungad. Hiljem võtsid mungad kaasa ka haigeid ning onsenide tervendav, lõõgastav ning puhastav mõju sai laiemalt tuntuks. See oli ajal, mil antibiootikume polnud avastatud ning arstiteadus oli lapsekingades. Onsenid said nii aristokraatide, samuraiklassi kui ka kirjanike lemmik lõõgastuspaigaks. Onsenidega on seotud legendid kuulsatest kangelastest ning onsenides said samuraid oma haavu ravida. Samuraide, kirjanike ja keisrite lemmikutest on Jaapanis saanud tõelised vaatamisväärsused.
Nara ajastu (710-794. a.) tavakodanike pesemisasutused olid tänapäevastest täiesti erinevad. Need olid madalad, auru täis asutused, kus enda käeulatusest kaugemale ei näinud. Mõnel pesemisasutusel oli siis natuke kahtlane kuulsus, sest seal käisid mehed ja naised koos ja paksu auru sees sai salajas toimetada. Pesunaised pesid selja puhtaks...
19. saj teisel poolel, Meji ajastul, toimus suurem muutus. Siis keelati meestel ja naistel korraga onsenis käia. Lagesid tõsteti ja ruumid muutusid avaramateks. Ehitusmaterjalidena hakati kasutama marmorit, graniiti ning küpressi, mida kasutatakse tänapäevalgi rohkesti. Onsenide kultuuri ja väljanägemisse tõi suuri muutusi 1923. aasta suur Kanto maavärin ja Teine maailmasõda. Mõlemad niitsid enamuse vanu onseni-hooneid maatasa ja asemele ehitati uued, moodsamad ja uhkemad. Siiski tänapäeval ei ole enamik onsene teab mis uhked ja ultramoodsad. Olulisemaks peetakse kodust atmosfääri ja taskukohast hinda. Tõelise koduse atmosfääri tekitamiseks on paigutanud igale saunalavale televiisor. Vanasti mindi onseni lõõgastuma nädalaks või kaheks, tänapäeval on levinud nädalalõpu pikkune või vahel ka lihtsalt paari tunnine külastus. Sellised paaritunnised onseni külastusted kuuluvad paljude jaapanlaste igapäevaelu juurde. Pärast pingelist töö- või koolipäeva on ülim nauding lihtsalt vabaõhuvanni tulikuumas vees mõnuleda, aastaaegade rütme nautida ning lasta argitoimetustel õhku aurustuda.
山中や菊はたおらぬ湯の匂
Yamanaka läte
Krüsanteemi nesteta
Igavesti noor
(Matsuo Basho 1644-1694)
