Gurmaane ootavad Hiinas suured teod

Kaido Haagen / Hiina,

Artikkel on avaldatud ajakirjas KÖÖK 3/2017

Hiina lõunaosas Guangxi provintsis voolab 83 kilomeetri pikkune Li jõgi, mis ühendab omavahel Guilini ja Yangshuo linnu. Tänu oma maalilistele vaadetele peetakse karstimägede vahel kulgevat Li jõge üheks kümnest veeilmaimest. Aga lisaks hingele võib see jõgi pakkuda nii mõndagi ka ihule.

Li jõe kallastel elav tšuangi rahvas on juba iidsetest aegadest  arvanud, et jões elavate tigude söömine aitab parandada nende silmanägemist. Eriti tõhus pidavat see veel olema Täiskuufestivali ajal. Mida rohkem tigusid sa nende pidustuste ajal sööd, seda teravamini sa pärast näed. Igatahes on teod selle piirkonna rahva söögilaual täiesti arvestatavaks proteiini, vitamiinide ja mineraalide allikaks. Jõest veidi kaugemal elavatel inimestel on võimalus neid pingpongipalli suuruseid tigusid korjata ka üleujutatud riisipõldudelt.

Kui ma oma Yangshuo ümbruse rattaretkel Yi Ma külakesse jõudsin, oli 71 aastane Bing Ru Yun jõudnud juba pooled ettevalmistustööd pidusöögiks ära teha. Nimelt oootas ta nädalalõpuks külla oma viit last koos peredega ja sel tähtsal puhul oli ta otsustanud neile pakkuda tigusid traditsioonilisel moel. Et roog ikka õige maitsega saaks, tuleb tigusid pärast püüdmist (ilmselt oleks õigem väljend 'pärast korjamist') nädal aega puhtas vees hoida. Selle aja jooksul jõuavad teod nii oma kojad kui ka iseendid kenasti puhtaks pesta.

Alustuseks kaksatakse kojal tipmine ots maha, et oleks lihtsam tigu kätte saada. Ühtlasi hõlbustab see hiljem koja uuesti täitmist. Teo kättesaamist kergendab ka eelnevalt nende lühiajaline hoidmine kuumas aurus. Kui liha käes, siis hakitakse see hästi peeneks ja segatakse sealihaga. Kõige mugavam on puhastatud teod juba koos sealihaga hakklihamasinast läbi lasta. Seejärel lisatakse vastavalt oma maitse-eelistustele erinevaid ürte. Möödapääsmatuks ja praktiliselt kohustuslikuks on münt ja koriander. Aga lisada võib ka tšillit, ingverit ja küüslauku ning täiteainena ka köögivilju või seeni.

Kui kogu saadud mass on korralikult läbi segatud, järgneb üpriski tüütu ja aeganõudev näputöö. Kõik need tühjad kojad on vaja nüüd uuesti ükshaaval segu täis toppida. Kui see tehtud, on edasine juba lihtne. Teod soolvette keema ja pärast seda kerge kastme või keeduleemega taldrikule. Lisandiks loomulikult riis.

Kahjuks ei õnnestunud mul teada saada, mis maitsega olid Bingi täidetud teod, kuna peatus Yi Ma külas oli planeeritud vaid põgusana ja ennast pereringis peetavale õhtusöögile pressida poleks kindlasti mitte viisakas olnud. Küll aga süvenes Bingi askeldamisi vaadates soov seda kohalikku hõrgutist mõnes restoranis proovida. Hiljem Yangshuo linnas olles valisin esimese ettejuhtuva söögikoha, mille menüüs midagi sarnast nägin. Justnimelt nägin, sest õnneks on nende menüüd fotodega illustreeritud ja arusaadavad ka kohalikku keelt mitteoskavatele välismaalastele.

 

Ühiskondlikus toitlustusasutuses on teod loomulikult juba eelnevalt ette valmistatud ja tellimuse saabudes on kokal vaja need vaid potti keema visata ja veerand tunni pärast lauale kanda. Vägagi taskukohase raha eest oli kõhutäis igatahes korralik ja maitsesid need teod ka väga hästi. Maitse kirjeldamine on aga veidi keeruline, kuna võrrelda seda millegagi ma ei oskaks. Seda hõrku rooga peab ise proovima. Küll aga võib konsistentsi puhul märkida, et lisaks tavapärasele hakkliha struktuurile oli tunda ka natuke kummisemaid, veidi kaheksajalga meenutavaid tükikesi, mis aga sugugi maitseelamust ei rikkunud.