Edela-Aafrikas asuv Namiibia on üks Aafrika säravamaid, aga ka kõige ebaharilikumaid aardeid. Bušmanid on Namiibiat iseloomustanud kui “maailma hinge” - see on kare, ehe, hingestatud ja vabastav. Loodusjõud on siin metsikud ja halastamatud, ent samas ka helded. Selles kuumuse ja halastamatute loodusjõudude katlas on jumal loonud maastikud, mida ilu poolest saab võrrelda vaid siin leiduvate kõige peenemate teemantidega.

Nagu terves Aafrikas, on ka Namiibias külluslik loomastik. Namiibias on suured maa-alad kuulutatud loodusparkideks või antud kohalike kogukondade käsutusse. Etosha rahvuspargis elab üle 114 imetajaliigi, kellest mõned on haruldased ja hävimisohus, teised endeemsed liigid esinevad vaid Loode-Namiibias ja Edela-Angolas.

Namiibia maastiku tohututule lõuendile on kantud lainjate Kalahari kõrbe düünide värvide segu, kontrastis aukartustäratavate tähekujuliste Namibi kõrbe düünidega. Deadvlei oma valge savikooriku, punaste düünide ja sinise taevaga on kui Salvador Dali sürrealistlik maal. Euroopa Alpidega sarnanevaid Damaralandi mäeahelikke on kujundanud sügaval maa sisemuses olevad jõud. Namiibia pakub tõelist, kõiki meeli äratavat ning avardavat Aafrika kogemust. Nagu lihvimata teemant ootab oma suurejoonelisust avastama, ootab ka Namiibia reisijaid ja uurijaid oma hirmuäratavat ilu paljastama. Mõnda asja pole võimalik seletada, mõistmiseks tuleb seda kogeda.

Riiki sisenemise tingimused (seisuga 01.06.2024):

• Namiibiasse sisenemiseks vajavad Eesti kodanikud viisat. Pass peab kehtima vähemalt 6 kuud riiki saabumise kuupäevast ning passis peab olema kolm tühja lehte. Alla 18-aastastel peab kaasas olema sünnitõend ning kui alaealine reisib vaid ühe vanemaga, peab kaasas olema teise vanema nõusolekut kinnitav kirjalik tõend. 
• Botswanas võivad Eesti kodanikud viisavabalt viibida kuni 90 päeva. 
• Zimbabwesse reisimiseks vajavad Eesti kodanikud viisat, mida saab taotleda piiril.
• Zambiasse reisimiseks vajavad Eesti kodanikud viisat, mida saab taotleda piiril.
• Reisikindlustus on kohustuslik.

NB! Riiki sisenemise tingimused võivad muutuda kiirelt. Kõigile registreerunutele saadame eraldi täpse ülevaate. Lisainfot riiki sisenemise tingimuste kohta leiab Välisministeeriumi Reisi Targalt lehelt.

1. päev

Tallinn – Stockholm – Addis Ababa

Kogunemine lennujaamas kell 14.50.

Lend SK1745 Tallinn-Stockholm 16.50-16.50, lennuaeg 1h
Lend ET715 Stockholm-Addis Ababa 21.00-06.30+1, lennuaeg 7h 30min

2. päev

Addis Ababa – Windhoek / Namiibia. Windhoek 

Lend ET835 Addis Ababa-Windhoek 08.35-13.20, lennuaeg 5h 45min

Pärast lennujaama saabumist sõidame läbi mägise maastiku Namiibia pealinna Windhoeki ning suundume hotelli. Pärastlõunal tutvume Windhoeki peamiste vaatamisväärsustega.

Linnatuuril vaatame Windhoeki ajaloolisi hooneid ja mälestisi, samuti Khomasdali, Katutura ja Ludwigsdorfi eeslinnu. Käsitöökeskuses vanas pruulikojas otse linnasüdames, Vabaduse avenüül, leiame elava kohaliku käsitööturu tohutu suure pakutavate toodete valikuga. Mitmekesiste müügilaudade taha tullakse Namiibia kõikidest piirkondadest.

Pulseeriva elu, võimaluste ja säravate seiklustega Windhoek on multikultuurne linn. Linna 350 000 elanikul on siin piisavalt ruumi rahulikult koos eksisteerida. Külalised saavad nautida kahe maailma parimat: euroopalikus stiilis arhitektuuri ja elustiili ning aafrika kultuuri ja keskkonna elavaid rütme. Esimesed dokumenteeritud asulad rajati tänu piirkonna kuumaveeallikatele. Umbes 1842. aastal kinnitas oorlami kapten Jan Jonker Afrikaner kanda praeguse Klein Windhoeki kõige suurema allika ääres. Sel ajal kutsus nama rahvas seda kohta “Ai-Gams” (Tule vesi) ja hererod “Otjomuise” (Aurukoht), mõlemad nimed viitavad kuumaveeallikatele. Saksa koloonia tekkis ning selle piirid määrati kindlaks 1890. aastal. Saksamaa saatis kaitsekorpused (“Schutztruppe”) major Curt von Francois'i juhtimisel korda tagama. Garnison rajati Windhoeki, kus see paiknes strateegiliselt puhvrina namade ja hererode vahel, ühtlasi tagasid kaksteist suurt allikat vee toidukasvatuseks. Tänapäeva Windhoek rajati 18. oktoobril 1890, kui von Francois pani nurgakivi kindlusele, mis on tuntud kui Alte Feste (Vana kindlus).

Windhoekis on rikas kultuurielu. Retkel Katutura eeslinna saame avastada Aafrika helisid ja lõhnu. Retke nael on Tukondjeni turg. See on sagimist täis paik, kust saab osta erinevaid kaupu ning traditsioonilist Namiibia toitu nagu grill-liha, kuivatatud kala, praetud mopaaniussid (tuntud kui “omaungu”), “ombidi” ja kuivatatud metsik spinat.

Majutus: Safari Court hotell 4*

3. päev

Namiibia. Namibi kõrb

Täna sõidame Windhoekist Namibi kõrbe. Teekond viib meid läbi Nauklufti mägede (sõiduteekond 282 kilomeetrit, milleks kulub ligi 5 tundi).

Windhoekist lahkudes sõidame oma majutuspaika Namibi kõrbes. See on värav Sesriemi kanjoni ja Sossusvlei juurde, kus valgete kõrbeväljade kohal kõrguvad maailma suurimad liivadüünid. Namib on maailma vanim kõrb ning kuigi see ulatub üle kogu Namiibia ranniku, viitab nimi “Namib” tavaliselt tohutule liivaväljale Luderitzist Swakopmundini. Nimi “Namib” on pärit nama keelest ning tähendab "ääretut paika" ning ääretu see kahtlemata on. Suure liivakõrbe kohta on maastik märkimisväärselt varieeruv, hiiglaslikud punased Sossusvlei düünid on selle kuulsaim osa. Namibi kõrbe vanusest tulenevalt elab siin hulk liike, keda mujal ei esine ning kuigi kõrbes ei ole inimasustust, on rida taime- ja loomaliike suutnud siin ellu jääda. Kuulsate liikide hulka kuuluvad velvitšia (elav fossiiltaim), endeemsed kameeleonid, piki rannikut elavad aafrika merikarud, pruun-vööthüäänid, šaakalid ning üks Aafrika suurimaid antiloope - gemsbok.

Pärastlõuna võime veeta lõõgastudes hotelli basseini ääres või võtta osa meie majutuspaiga pakutavatest valiktegevustest. Homestead Lodge on väliselt traditsiooniline ja ajatu, ent sisemuses aitavad peatumise mõnusaks teha kõik moodsad ja stiilsed mugavused.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Desert Homestead lodge

4. päev

Namiibia. Namibi kõrb / Sossusvlei / Sesriemi kanjon

Täna sõidame Sossusvlei liivadüünidele, käime Sesriemi kanjonis ja kõnnime Dead Vlei iidsel saviväljal. Liivadüünidel saame vabalt liikuda, kes kui kaugele ja kõrgele jaksab!

Täna stardime varakult. Päikesetõusu esimesed kiired värvivad liivamäed eri toonides punaseks, oranžiks ja aprikoosikarva, mis moodustab kontrasti karge sinise taevaviiruga, lummates meie meeli ning pakkudes võimalust jäädvustada see suurejooneline maastik filmilindile. Sossusvlei, kus valdavalt kuiv Tsauchabi jõgi ootamatult keset majesteetlikke düüne lõpeb, on tunnistajaks meie düüni otsa ronimise püüdlustele. Seejärel külastame Sesriemi kanjonit, elu alalhoidvat loodusnähtust Namibi kõrbe südames.

Sossusvlei rikkalikud ookerkollased liivadüünid pakuvad üht kõige meeliköitvamat vaadet. Düünide tipud tõusevad 320 meetrini! See on ajatu kõnnumaa maailma vanima kõrbe südames. Maailma kõrgeimate düünide mõõtmetega võrreldes paistavad meie jalajäljed nagu lõpmatusse suunduvad putukarajad. Mõõtmatus üksilduses tundub inimese eksistents kummaliselt tähtsusetuna. Valged saviväljad moodustavad terava kontrasti punase liiva ja ääretu sinise taevaga. Udust sõltuvad loomad ja taimed otsivad lämbe kuumuse eest varju liiva alt ja vanadest kaelkirjakuakaatsiatest. Üks nendest väljadest, Dead Pan (Surnunõgu), on suur, tontliku ulatusega kuivanud valge savi väli, mida rõhutavad iidsete kaelkirjakuakaatsiate jäänused. Akaatsiate vanuseks on süsinikumeetodiga määratud 500 kuni 600 aastat. Sellel ajavahemikul peatas liivadüünide vöö teke Tsauchabi jõe voolu ning puud surid. Maastikku kutsutakse Namiibia kohalikuks Salvador Dali “maaliks”.

Dead Vlei iidne saviväli oli kunagi akaatsiaid täis pikitud oaas, mis sai toitu jõest. Äkitselt muutis jõgi kurssi, jättes maapinna koos puudega kuivaks. Kliimatingimused olid nii kuivad, et puud ei lagunenud – selle asemel imbus niiskus neist täielikult välja. Tänapäeval, 900 aastat hiljem, on need säilinud puud mustaks tõmbunud vahipostidena savivälja pragunenud pinnal. Ümbritsetud Namibi kõrbe puna-roosadest düünidest, moodustavad need sürreaalse vaatemängu, mis on iga fotograafi unistus.

Sesriemi kanjon, sügav vee poolt kaljudesse uuristatud lõhe, on selle piirkonna rabav loodusnähtus. Seda on kõige parem avastada jalgsi. Kivised seinad tõusevad kanjoni mõlemal küljel järsult üles, valged linnud istuvad kaljurünkadel ja sisalikud sööstavad mööda kaljunukke. Kanjoni nimi tekkis, kui varased asukad kasutasid seda veevõtukohana. Ämbri kanjoni põhja vette laskmiseks sidusid nad kokku kuus siilu nahka (‘ses riem' – kuus siilu).

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Desert Homestead lodge

5. päev

Namiibia. Kuisebi kanjon / Walvise laguun / Swakopmund

Pärast hommikusööki sõidame piki Kuiseb Mooni oru külgi Atlandi ookeani suunas. Walvise lahes külastame madalat laguuni, üht olulisimat märgala Aafrika mandril ja RAMSARi maailmapärandi paika. Tänane teekond on 326 kilomeetrit, milleks kulub ligi 5 tundi.

Kauge ja müstilise Kuisebi kanjoni uuristas aegade hämaruses välja Kuisebi jõgi, mis voolab peamiselt maa all. Selle sügava lõhe külgedeks on järsud kaljukurrud ühel pool ja Namibi kõrbe vasekarva liivadüünid teisel pool. Kanjon pakub peavarju mitmetele loomaliikidele, kes on aklimatiseerunud piirkonna karmis keskkonnas. Nende hulgas hüäänid, hirved ja isegi leopardid.

Walvise lahe rahulik looduslik laguun on linnuvaatlejate paradiis. Laguun kihab umbes 50 merelinnu liigist, sealhulgas eredavärvilised flamingod, suurenokalised pelikanid ja läikivad mustad kormoranid. Samuti on see populaarne paik purjelauasõiduks, lohesurfiks ja kajakisõiduks. Piki veepiiri kulgev kolmekilomeetrine promenaad on suurepärane paik maaliliseks jalutuskäiguks. Laguun on üks olulisemaid märgalasid Aafrika mandril ja RAMSARi maailmapärandi paik. Enam kui 80% Aafrika flamingodest toitub selles laguunis ning mõnetuhandelised parved pakuvad hingematvalt kauneid vaateid.

Pärast Swakopmundi jõudmist on ülejäänud päev vaba.

Palmipuudega ääristatud tänavate, mereäärsete promenaadide ja heade majutuskohtadega on Swakopmund Namiibia populaarseim puhkuspaik. Selle meeldiv suvine kliima ja mõnusad rannad meelitavad surfareid, õngitsejaid ja rannamõnude nautijaid üle terve Lõuna-Aafrika. Idatuul keerutab linnas liiva ringi ja valitseb peaaegu lakkamatu liivatuisk. Udu jõuab kuni 30 kilomeetri kaugusele sisemaale ja pakub kõrbeasukatest taimedele ja loomadele, sealhulgas 80 samblikuliigile, niisutust.

Igal juhul näib Swakopmund olevat ülekaalukalt Teutooni-mõjutustega – see on olnud Saksamaa koloonia – ent külastajate jaoks on see Namiibia adrenaliinipealinn. Siin pakutakse laias valikus tegevusi: delfiinikruiisid, kõrbetuurid, maalilised õhusõidud, ATV-sõidud, liuglangevarjuhüpped, langevarjuhüpped ja lohesurf. Linn muutub eriti rahvarohkeks Namiibia koolivaheaegadel detsembris ja jaanuaris, mil keskmine temperatuur on 25ºC ümber.

Swakopmund Plaza hotell on täiuslik paik, kus ööbida ja end hästi tunda. Hea asukoht - jalutuskäigu kaugusel Swakopmundi südalinnast - laseb meil meie võluva linna maiku kogeda ja pakub samas võimalust ümbritsevat piirkonda avastada. 

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Swakopmund Plaza Hotel

6. päev

Namiibia. Swakopmund

Tänase päeva veedame Swakopmundis.

Swakopmund on täiuslik paik jalutuskäikudeks, ostlemiseks, lõõgastumiseks omapärastes kohvipoodides või jalutuskäiguks piki liivaranda.

Swakopmundi muul on betoonist kai, mis ehitati 20. sajandi vahetusel, et teenindada kasvavat saabuvate laevade ja puksiiride hulka. Muuli ehitus osutus raharaiskamiseks. Ookeani hoovused tekitasid liivavalle, mis muutsid sadama raskesti ligipääsetavaks ning selle kasutusest loobuti uue puust kai kasuks vaid mõni aasta pärast muuli ehitamist. Tänapäeval on muul kohalik maamärk ja populaarne vaba aja veetmise paik valvega ranna, ujumisbasseini, lopsaka ümbruse ja rea poodide, hotellide ning restoranidega. Swakopmundi kai on ühtviisi nii turistide kui ka kohalike lemmik vaateplats. Swakopmundi kai sirutub välja ookeani, pakkudes kauneid panoraamvaateid linnale. Kai lõpust leiate väikese ja populaarse mereandide restorani.

Swakopmundi 11 meetri kõrgune majakas ehitati selle praegusesse asukohta 1903. aastal, pärast seda, kui halb ilm selle eelkäija muulilt maha pühkis.

Lisatasu eest võimalus osaleda Katamaraani tšarterreisil:

Katamaraani reiside meeskond kutsub teid 45-jalase Silverwindi, 60-jalase Silversandi või 40-jalase Silvermooni katamaraani pardale nautima seiklust Pelican Pointi poolsaarele ja kaunisse Walvise lahe piirkonda. Seikluslikul ekskursioonil on võimalus kohata mere suurt viisikut - delfiine, vaalu, merikilpkonni, hülgeid ja mola molasid (kuukalu) - ruumikate ja mugavate katamaraanide pardal vahuveini, värskeid austreid ja isuäratavaid suupisteid nautides.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Swakopmund Plaza Hotel

7. päev

Namiibia. Damaraland / Brandberg / Twyfelfonteini kaljukunst / Damara Elav Muuseum / Burnt Mountain / Petrified Forest

Suundume edasi põhja poole – sõidame Brandbergi, Namiibia kõrgeima mäetipu (2579m), kaudu Damaralandi, ühte hõredaima asustusega ning geoloogiliselt mitmekesiseimasse piirkonda Aafrikas. See karm, kivine keskkond on elupaigaks haruldasele kõrbeelevandile, mustale ninasarvikule ja vabalt hulkuvatele antiloobiliikidele. Külastame Twyfelfonteini pärandipaika, kus bušmanite kogukonnad on umbes 6000 aasta eest maalinud ja graveerinud enam kui 2500 pilti. Lähikonnas avastame Burnt Mountain'it (Põlendmäge), Organ Pipes'e (Orelivilesid) ja Petrified Forest'it (Kivimetsa) – kõik need geoloogilised nähtused on maailma vanimate mandrimassiivide tekke ja arengu poolt kujundatud. Samuti näeme siin velvitšia taime – maa vanimat elavat kõrbetaime. Pärast külaskäiku traditsioonilisse damara külla jätkame sõiduga oma ööbimispaika, mis asub Damaralandi servas. Tänane teekond on 360 kilomeetrit, milleks kulub ligi 6 tundi.

Tohutu, metsik ja tahumatu iluga Damaraland on erakordselt maaliline, avatud tasandike ja imekaunite kaljumoodustistega maastik. Siinsed peamised vaatamisväärsused on Spitzkoppe, Brandberg, Twyfelfontein, Vingerklip ja Petrified Forest (Kivimets). Damarland on üks hõredaimalt asustatud paikadest maa peal. Siinsel tohutu suurel kivisel kõrbemaastikul pole piire. Lõputud vaated üle tasandike, iidsete orgude ja kaugete, mõttessevajunud mägede toovad reisija loodusele nii lähedale kui võimalik. Damaralandis on taimed ja loomad aastatuhandeid arenenud külg külje kõrval karmis keskkonnas, moodustades ebatavalisi geoloogilisi nähtusi. Koos rikkalike kaljumaalingute ja graveeringutega ning kõrbes kohastunud elevantide ja jõehobude populatsioonidega moodustavad nad piirkonna ainulaadse võlu. Damaraland oli kunagi piirkond, kus elas peamiselt damara rahvas, ent aja jooksul asusid siia elama ka teised hõimud nagu hererod ja ümberasustatud Lõuna-Aafrika riemvasmaker'id. Tänapäeval on paljud Damaralandi elanikud segapäritoluga, ent enamik peab end damaradeks.

Damaralandi kogukond koosneb omalaadsest inimeste grupist, kes peavad oluliseks väärtustada oma maa elusloodust. Siin tegutseb looduskaitsjate kogukond (Community Wildlife Conservancy). Kuni 1981. aastani oli Damaraland kaitseta ja kergesti ligipääsetav salaküttidele. Damaralandi loomastiku hüvanguks lõid kogukonna liikmed viimaks looduskaitsealade süsteemi ning loomade heaolu paranes. Tänapäeval on see üks viimaseid kohti Lõuna-Aafrikas, kus loomad vabalt ringi hulguvad nagu nad on seda teinud tuhandeid aastaid.

Brandbergi (“Tule mägi”) massiiv on Namiibia kõrgeim tipp, mille kõrgeim punkt Königsteinis (“Kuninga kivi”) kõrgub 2573 meetri kõrgusel üle merepinna. Brandberg on nime saanud päikeseloojangul tekkiva ereda oranži värvi varjundi järgi. Brandberg on olnud sani hõimude jaoks sajandeid püha paik ja Tsisab Ravine selle jalamil on kaetud enam kui 45 000 iidse sani kaljumaalinguga. Kuulsaim neist “Valge daam”.

Twyfelfonteini kaljukunst. Twyfelfontein on maailmapärandi paik, mis uhkeldab Aafrika ühe rikkalikuma kaljukunsti kontsentratsiooniga. Tuhanded turistid saabuvad sellesse paika igal aastal, et näha ligi 2500 kiviaegset kaljugraveeringut. Piirkonnas asub 17 kaljukunsti ala, mis hõlmavad ühtekokku 212 graveeritud kivitahvlit. Lisaks asub seal veel 13 ala, kus saab näha kaljujooniseid.

Damara Elavas Muuseumis on võimalik vaadelda ja kogeda traditsioonilist damara eluviisi otse nende põlise kodupiirkonna südames. Unikaalne võimalus näha eluviisi, mis on aeglaselt välja suremas.

Burnt Mountain ja Organ Pipes (Põlenud mägi ja Oreliviled). Burnt mountain kuulub 12 kilomeetri pikkusse, idast läände kulgevasse mäeahelikku. Mägi kerkib umbes 200 meetri kõrgusena viljatu maapinna kohale ja kiiskab teravalt ja eemalepeletavalt päevases kuumuses. Varastel hommikutel ja hilistel pärastlõunatel, enne kui selle varjutavad ümbritsevad kõrgemad mäeahelikud, pakub see kaunite värvide kaleidoskoopi. Mäe moodustas doleriitne laava, mis tungis maa-alusesse liivakivist ja savikildist koopasse. Selle mõjul tegi viimane läbi metamorfoosi, vabanesid hüdroksiidid ja oksiidid, andes mäele imetlusväärse värvivaliku – punane, oranž, purpur, must, hall ja valge. Huvitav nähtus mäe servas on savikildi maardla (savikilt koosneb orgaanilistest taime- ja loomaosakestest), mis tegi doleriidi mõjul läbi drastilised muutused. Muutusi meenutavad tuhk ja šlakk. Kuna ala on varisemisohtlik, siis peame pidama kinni nõudest mäel mitte ringi kõndida.

Organ Pipes (Oreliviled) nimi kirjeldab hästi orus leiduvaid vertikaalseid doleriitkivi moodustisi, mis võivad olla kuni 5 meetri kõrgused ning kuni 100 meetri pikkused. Need moodustusid doleriidi sissetungi tulemusena alale, kus asub maardla (need paiknevad vaid mõnesaja meetri kaugusel Burnt Mountain'ist). Kui doleriit maha jahtus ja kokku tõmbus, lõhenes see kenasti nurgelisteks sammasteks. Seejärel kulutas neid läbi doleriidikihtide teed rajav jõgi. Orus tekkiva intensiivse kuumuse tõttu on soovitatav külastada seda geoloogilist nähtust varahommikul või hilisel pärastlõunal.

Petrified Forest (Kivimets) - Namiibia kivimets Khorixasist läänes on kahtlemata haruldane nähtus. Need fossiilistunud puutüved on justkui ajamasin, mis annavad aimu umbes 260 miljonit aastat tagasi eksisteerinud taimestikust. Optiline illusioon on kummastav – nähtavale tulevad peened detailid, puukoore värvus ja tekstuur ning kasvuringid. Samavõrd jahmatav kui esmane vaatepilt teest väsinud silmadele on üllatuse haripunkt, mis saabub, kui külaline kummardub, et katsuda palgitükki... see, mis näib igas mõttes tüki puiduna, osutub tegelikkuses külmaks kiviks!

Tänaseks majutuskohaks on Ugab Terrace Lodge, mis on rajatud sügavale haruldase ja puutumatu müsteeriumi südamesse. Lodge pakub ainulaadset Aafrika kogemust sõbraliku meeskonna ja maitsva köögikunstiga, mis loob koduse tunde. Lubame endale hingematvalt kauneid vaateid, nautides värskendavat jooki ja vastupandamatut kümblemiskogemust basseinis, mis on rajatud looduslikele kaljudele mäetippu, mida ümbritsevad rikkumatud orud ja kõrbemaastik.

Meie majutusasutuses on 16 matkamaja, mis on rajatud poolringis mäeservale, panoraamvaatega avatud orgudele ja iidsetele terrassidele, mis on moodustunud vee kulutava tegevuse tagajärjel miljoneid aastaid tagasi. Meie käsutuses on restoran taevaliku toiduga ning baar vaatega Vingerklipile ja kaunitele Ugabi oru terrassidele.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Ugab Terrace lodge

8. päev

Namiibia. Etosha rahvuspark / himba külad

Pärast hommikusööki sõidame Etosha rahvuspargi suunas, mis on tuntud tohutu loomade hulga ja ainulaadse maastiku poolest. Tee peal külastame kohalike himbade külasid. Kui meil jääb aega, siis teeme pärastlõunal safari Etosha lõunaosas (bussiga). Teekond Etoshasse on 170 kilomeetrit, milleks kulub ligi 3 tundi.

Etosha rahvuspark on metsloomade paraadplats, hämmastavate tunnuste ja mitmekesisusega olendite kaleidoskoop. 1907. aastal kuulutas Saksa Edela-Aafrika kuberner von Lindequist selle Namiibia esimeseks kaitsealaks. Ta märkis ära enam kui 100 000 km² suuruse ala, luues maailma suurima kaitseala, ning saatis tuhanded põliselanikud pargi alalt - nende ajaloolistelt, esivanematelt päritud kodupaikadest - välja. Praeguse Etosha rahvuspargi suurust kärbiti poliitilistel kaalutlustel 1960. aastatel Frans Hendrik Odendaali plaani kohaselt ning praegu katab rahvuspark tagasihoidlikud, ent siiski muljetavaldavad 22 270 km². Vaatamata Etosha massiivsetele mõõtmetele on tavakülastajatele ligipääsetav vaid nõo lõunaserv. Selle kesk- ja idaosas on enam kui 30 veeauku – ideaalsed paigad, kus istuda ja oodata 114 erineva looma- ja enam kui 340 eri linnuliigi esindaja väljailmumist. Etosha soolakõrb on pargis domineeriv. See soolakõrb, mis kuulub peaaegu täielikult pargi alasse ja on ääristatud arvukate veeaukudega, on umbes 130 kilomeetrit pikk ning mõnes kohas kuni 50 kilomeetrit lai. Etosha kurikuulsate kuivaperioodide ajal on soolaväli surmatoov paik, laiudes krõbekuiva ja pragunenuna sulatava Aafrika päikese all. Sel ajal on see täiesti viljatu, karm kuumuse ja tuule mängumaa, mis manab välja iseloomulikud atmosfääri trikid. Miraažid hägustavad horisondi ja võbelevad pimestavalt tasase maapinna kohal, samas kui graatsilised tolmuvaimud tasandike kohal oma keerlevaid tantse tantsivad. Kui vesi viimaks pärale jõuab, teeb väli läbi imelise muutuse. Tühjast vaikelust muutub see elavaks veega kaetud paradiisiks. Sinast ilmuvad välja tuhanded rändflamingod, taevas on ülekülvatud sulelistega, kes koonduvad horisondil lainetavateks punasteks, roosadeks ja valgeteks triipudeks. Erakordse navigeerimisvõimega linnud tulevad Walvise lahelt soolaväljadele lühikeseks haudumisperioodiks. Kuidas nad leiavad vee 500 miili kaugusel põhjas, jääb saladuseks.

Sellised elamused on osa kokkupuutest loodusega, mis annab Etoshale ja teistele Namiibia kõrbepiirkondadele mõõtme, mis on avaram kui lihtsad looduse tõlgendused. Neist kaitsealadest on saanud inimeste heaolu allikas, kus saab suurlinna vaevad maha raputada ning värskete mõtete ja perspektiividega laadida patareisid, mis on progressi vedurit vedades tühjenenud.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Etosha Taleni Village

9. päev

Namiibia. Etosha rahvuspark / loomaretk / Etosha org

Tänane päev on pühendatud Etosha rahvuspargi liigirikkale loomastikule, krõbekuiva Etosha nõo nime all tuntud soolakõrbe ümbruses. Park on elupaigaks neljale liigile suurest viisikust – elevandile, lõvile, leopardile ja ninasarvikule. Veeaugud aitavad kaasa suurele lindude ja imetajate liigirikkusele, sealhulgas haruldased liigid nagu impala alamliik aepyceros melampus petersi, võik hobu-antiloop, gepard ja Namiibia väikseim antiloop - Damara dik-dik.

Hommikul sõidame oma reisibussiga Etosha lõunaosast idapoole, Mokuti lodži. Pärastlõunal teeme safari (avatud sõidukitega).

Aafrika puudutus - loomaretk Etosha rahvusparki, et otsida kiskjaid, savanniasukaid, roomajaid ning linde. Meie sõiduki kõrgus, suured lükandaknad ja allalastavad istmed suuremates bussides tagavad, et külalised naudivad parimat võimalikku vaadet ja pildistamisvõimalusi. Olenevalt aastaajast kasutatakse loomaretkedeks paljusid eri marsruute; kõige sagedamini võetakse sihiks veeaukude ümbrus, kus sinna jooma ja ujuma tulevate eri liiki loomade nägemine on kõige tõenäolisem. Etosha rahvuspark on elupaigaks 114 erinevale imetajaliigile, sealhulgas sebra, Lõuna-Aafrika gasell, kanna, orüks, kudu, kaelkirjak ja kogu suur nelik: lõvi, leopard, elevant ning must ja valge ninasarvik. Loomaliikide suur hulk tagab muljeterohke loomavaatluse. Etosha on ka linnuvaatlejate paradiis, pargis on registreeritud enam kui 340 linnuliiki. 

Etosha org. Pikka aega tagasi oli Etosha nõgu tohutu suure järve sängiks; tänapäevaks on sellest säilinud sädelev, hõbejas-roheline soolaväli, mis laiub umbes 5000 ruutkilomeetril. Etosha on Etosha nõo rahvuspargi kaitse all. Ümbritsevad savannitasandikud ja metsamaad pakuvad kaitset suurtele elevandikarjadele. Kuivaperioodil on nõos väga vähe elu, välja arvatud vetikad, mis nõole iseloomuliku värvi annavad ning rändlinnud, kes kasutavad seda lühikesteks peatusteks; ent tugevate vihmasadudega muutub see madalaks järveks, kus pesitsevad flamingod, pelikanid sumades toitu otsivad ning rida imetajaliike - nende seas leopardid, lõvid, valged ninasarvikud, jahikoerad ja antiloobid - tuleb janu kustutama.

Meie tänane peatuskoht Mokuti Etosha Lodge on suurepärane peatuspaik reisijatele, kes soovivad avastada Etosha rahvuspargi kuulsat idaosa. Tuntud suurepärase ja liigirikka loomavaatluspaigana, on sellest saanud populaarne preemia- ja pulmareiside ning mesinädalate sihtpunkt. Etosha rahvuspargile lähima ööbimispaigana on Mokuti vaid neljaminutilise sõidu kaugusel idapoolsest von Lindequisti väravast Namutoni kindluse lähistel. Mokuti asub eravalduses oleval 4 000 hektarilisel kaitsealal, millel on ühine piir kütkestava Etosha looduskaitsealaga. Saabumisel võtab külalised vastu jahe roheline troopiline oaas. Võluvad rookatusega hooned ning kaks basseini tohutu suurte põliste aedade keskel annavad nimele “Mokuti” usutavuse - ovambo keeles on selle tähendus “metsas”. Mokuti Etosha Lodge pakub külalistele sooja namiibialikku vastuvõttu ning peatuspaika, kus külalisi majutatakse pingevabas, lihtsas õhkkonnas. Selles koduse õhkkonnaga majutuspaigas on 90 tuba ja 16 luksustuba. Need hiljuti remonditud toad on kõik varustatud õhukonditsioneeri, satelliit-TV, minikülmiku ja seifidega; tubades on vaba juurdepääs Wi-fi võrgule, tee- ja kohvimasin ning igas toas dušiga vannituba. Mokuti Etosha Lodge'is on Tambuti söögisaal, Marula baar, terrassiga baar basseini ääres ning siinse piirkonna ainus vabaõhu Aafrika boma (meelelahutuspaik vabas õhus). Pakutavad road on tüüpilised Namiibia maiuspalad, sealhulgas paljud kohalikud tooted ning tuntud valikud nii veise- kui ka ulukilihast, kõik armastusega koduste retseptide järgi valmistatud. Siin pakutakse külluses vaba aja tegevusi ning võimalusi, sealhulgas Mokuti eksklusiivne spaa, kaks ujumisbasseini, eraldi lastebassein, kaks valgustatud tenniseväljakut, basseini- ja piljardisaal, spordisaal, madude park, matkarajad ja eralennuväli. Õhtuti, pärast õhtusöögi nautimist vabas õhus Aafrika bomas või koguni õuel kõrguvate puude all, jutustavad külalised avatud tuleaseme ümber pikki lugusid. Käänulisi jalgradu pidi tagasi oma tuppa minnes võite kohata kohalike rahumeelsete bontebokkide karja ning järgmisel hommikul oravaid, kes nõuavad hommikusöögi jagamist. 

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Mokuti Etosha lodge

10. päev

Namiibia. Etosha rahvuspark

Tänane tegevus: Võtame ette safari (avatud sõidukitega) Etosha rahvuspargis. Võime kohata liike, keda me eelmisel päeval ei näinud ning oodata uusi üllatusi erinevate veeaukude juures, mida külastame. Pärastlõunal sõidame ööbimispaika, kus saame ülejäänud õhtu jooksul nautida vaba aja tegevusi.

Kavango piirkonnas on tähtsal kohal Okavango jõgi ning selle laiad üleujutuste alad, mis muudab selle piirkonna ülejäänud Namiibiast oluliselt rohelisemaks. Jõgi moodustab enam kui 400 kilomeetri pikkuse loodusliku piiri Namiibia ja Angola vahel ning on kavango rahva jaoks peamine ühendustee. See rahvas elatub kalastamisest, karjapidamisest ning sorgo-, hirsi- ja maisikasvatusest. Kavango rahvas on pärit Ida-Aafrika suurte järvede äärest ning rändas Kavangosse ajavahemikul 1750-1800. Tänapäeval elab piirkonnas viis hõimu, kellest igal on oma traditsiooniline pealik, keda abistab hõimujuht. See on elupaigaks ka viimastele sani rahva esindajatele (bušmanidele), kes on lisanud oma traditsioonilisse eluviisi karjakasvatamise ja oma tarbeks talupidamise. Rahvaarvuga umbes 120 000 inimest ja 44 000 ruutkilomeetrisel alal elavate kavangode rahvastikutihedus on alla 3 elaniku ruutkilomeetri kohta. Arvestades fakti, et 95% kogu rahvastikust elab kitsal 5-10 kilomeetrisel maaribal piki jõge, on selles piirkonnas tohutu suured inimtühjad alad. Nagu suuremas osas Namiibias, muudab neil aladel inimeksistentsi võimatuks veepuudus. Võrratu jõe ja tiheda metsaga kaetud savanni kõrval on siinsed rahvad tõeline Kavango pärl.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Mokuti Etosha lodge

11. päev

Namiibia. Kavango / Hoba meteoriit

Pärast hommikusööki võtame suuna põhja poole, lopsakasse Kavango regiooni. Teel peatume Hoba meteoriidi, maailma teadaolevalt suurima meteoriidi juures. Jätkame sõitu Kavango jõeni Rundu lähistel, mis on tuntud oma rikkaliku puidust käsitöövaliku poolest. Teekond 363 kilomeetrit, milleks kulub 6 tundi.

Hoba meteoriit on teadaolevalt suurim meteoriit, mis meie planeedil iial leitud. Meteoriit langes Namiibia eraldatud ossa arvatavalt 80 000 aastat tagasi. See kaevati maa seest välja alles palju hiljem, 1920. aastal, kui oma põldu harinud põllumees sellele otsa komistas. See kaevati välja, ent jäeti paigale meteoriidi erakordselt suure, umbes 60-tonnise massi tõttu ning ka tänapäeval saab seda näha meteoriidi algses leiupaigas. See on arvatavalt 200 kuni 400 miljoni aasta vanune, suurim inimkonnale teadaolev orgaaniline rauakamakas, ent sisaldab ka jälgi ainetest, mida Maal looduslikult ei leidu. Selle mõõtmed on umbes kolm korda kolm meetrit ja keskmine paksus umbes meeter.

Nkwasi River Lodge asub 21 kilomeetrit Rundust idas, Kirde-Namiibias, aastaringse vooluga Okavango jõe kaldal. Lodge pakub täielikku lõõgastust ja tõelist Aafrika-kogemust. See rahulik oaas on ideaalne paik loodusesõpradele ja linnuvaatlejatele. Imelised päikeseloojangud, sõbralikud inimesed, mugav majutus ning suurepärane toit teeb Nkwasi River Lodge'ist kohustusliku peatuspaiga kõikide reisijate jaoks. Jõe äärest leiate head kalastus- ja linnuvaatluspaigad. 

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Nkwasi River lodge

12. päev

Namiibia. Mahango kaitseala

Täna võtame ette tee piki Okavango jõge ning jõuame oma ööbimispaika Mahango rahvuspargi lähistel. Pärastlõunal teeme jõel paadiretke. Teekond 213 kilomeetrit, ligikaudu 3 tundi.

Järgmised kaks ööd veedame lopsaka taimestiku keskel, meie tubadest avaneb segamatu vaade Buffalo pargile teispool jõge.

Mahango kaitseala on väike looduspark, lühikese sõidu kaugusel Popa joast lõunas, Botswana piiril. Popa juga on peatuspaik pikal teel Rundu ja Katima Mulilo vahel, Mahango kaitsealal on hulgaliselt elevante, samuti parajal hulgal antiloope, keda muudes Namiibia osades kohtab harva. Nende hulgas võik-hobuantiloop ja must hobuantiloop, topi ja vohlu. Park on elupaigaks ka suurele hulgale vesikududele, kuigi neid antiloope on väga vähe ning nende nägemiseks on vaja erakordset õnne. Parim aeg elevantide ja antiloopide nägemiseks on kuivaperioodi ajal. Osa pargist piirneb Kavango jõega, seega on olemas ka võimalus näha krokodille. Jõehobude nägemiseks on parim aeg neid vaadelda öösel, sest jõehobud on öise eluviisiga olendid. Mahango kaitseala on suurepärane sihtpunkt linnuvaatlusteks. Siin on kolm erinevat levilat: Kavango jõgi; üleujutuste alad, mis on tuntud omuramba'de nime all; ning metsamaad – niisiis on võimalik näha laia valikut liike. Parim aeg aastas linnuvaatlusteks on vihmastel kuudel novembrist veebruarini.

Shametu River Lodge asub Kavango jõel, vaid 600 meetrit Popa koskedest allavoolu. Jõekaldal asuvatest matkamajadest avanevad imelised vaated koskedele ning päikesetõusudele ning -loojangutele. 

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Shametu River lodge

13. päev

Namiibia. Mahango kaitseala / safari

Tänane tegevus: Safari Mahango rahvuspargis.

Pärast varajast hommikusööki sõidame Mahango rahvusparki, mis on Namiibia väikseim, kuid üks kõige loomarikkamaid kaitsealasid. Lisaks sellele, et see on elupaigaks tervele antiloopide müriaadile ning samuti suurele nelikule (puudub ninasarvik), on park ka linnuvaatlejate paradiis, kus on tuvastatud 400 erinevat linnuliiki.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Shametu River lodge

14. päev

Namiibia / Botswana. Kasane

Täna sõidame üle Namiibia-Botswana Ngoma piiripunkti Botswanasse Kasanesse. Vaba pärastlõuna.

Meie majutuspaik asub Namiibia piiri ääres Chobe jõe kaldal. Siinsamas Chobe rahvuspargi kõrval kohtuvad ka nelja Aafrika riigi piirid. Chobe jõgi on Chobe rahvuspargi põhjapiiriks, park on tuntud usaldusväärse ja liigirikka loomavaatluspaigana. See osa pargist on enim tuntud oma elevantide ja jõehobude populatsioonide poolest, ent vesi meelitab ligi ka kõiksuguseid muid loomi, sealhulgas suuri piisonikarju ning lõvisid, kes neile jahti peavad.

Üle maailma tuntud Chobe kaitseala on Aafrika kontinendi ühe suurima elevantide kontsentratsiooni elupaigaks. Zambezi ja Chobe üleujutuste alad võtavad enda alla umbes kolmandiku Caprivi idaosast ning siin on püsivad veeteed kombineeritud kuivemate aladega, moodustades piirkondi, mida iseloomustavad ootamatud kontrastid ja liigirikas loomastik. Chobe üleujutuste aladel on pidev veevool, mis laieneb ja tõmbub kokku sõltuvalt vihmaperioodidest. Kui Chobe mõned osad on püsivalt vee all, siis teisteni jõuab vaid kõrgvesi maist septembrini, mil Sambiast tulev vihmavesi voolab Zambezi ja Chobe jõgedesse.

Chobe River Camp asub Caprivi idaosas, jõeäärsel tasandikel. Majutuspaik kujutab endast vaiadele ehitatud telk-maju ning on rajatud keskkonda säästvate põhimõtete järgi. Elektrit saadakse päikesepaneelidest ning vesi on pärit otse Chobe jõest.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Chobe Safari lodge

15. päev

Botswana. Chobe rahvuspark

Alustame varahommikul päevaga Chobe rahvuspargis. Elevandid, elevandid ja veelkord elevandid – on vähe paiku, mis suudavad Chobet elevandivaatlustes ületada, olgu siis maal või paadis. 

Seejärel päratlõunane kruiis Chobe jõel.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Chobe Safari lodge

16. päev

Botswana / Zimbabwe. Victoria juga

Täna sõidame Chobest Zimbabwe piiri äärde (100 km, 3 tundi). Zimbabwe viisa saame piiril, selle eest tuleb igal reisijal tasuda 100 USD.

Vaatame Victoria juga, mis on kindlasti üks maailma loodusimedest. Juga on 1.7 kilomeetrit lai ja igas minutis langeb sealt 100 meetrIt sügavasse Zambezi orgu ligi 550 000 m³ vett. Victoria joa ja üldse kogu Aafrika südame avastamise kohta on põnev lugeda David Livingstone’i raamatut "Reisid Lõuna-Aafrikas" (eesti k. ilmunud 1961).

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Batonka Guest Lodge 

17. päev

Zimbabwe. Victoria juga

Zimbabwe puhkusepäev. Läheme soovijatega Zambiasse, kus teeme jalgsiretke-safari ninasarikute juurde, hind 150USD /tasumine vaid sularahas/

Lisaks on siin palju võimalusi: rafting, jalutuskäigud, soovijatel võimalik ette võtta helikopteri, deltaplaani või muu lennuvahendiga lend Victoria joa kohal (lisatasu eest - 15min 150 EUR). 

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Batonka Guest Lodge

18. päev

Zimbabwe – Gaborone – Addis Ababa – Stockholm

Lend ET823 Victoria Falls-Gaborone 13.05-14.35, lennuaeg 1h 30min
Lend ET823 Gaborone-Addis Ababa 15.30-21.40, lennuaeg 5h 10min   
Lend ET714 Addis Ababa-Stockholm 23.40-05.40+1, lennuaeg 8h

Toidukorrad: hommikusöök       

19. päev

Stockholm – Tallinn

Lend SK748 Stockholm-Tallinn 08.20-10.35, lennuaeg 1h 15min

Paketis sisaldub:

• kõik lennud
• transport vastavalt reisiprogrammis kirjeldatule
• majutus vastavalt reisiprogrammis kirjeldatule
• programmis märgitud söögikorrad
• ekskursiooniprogramm (safarid) vastavalt reisikirjeldusele
• programmis märgitud sissepääsud
• jootrahad
• eestikeelne reisijuht

Lisatasu eest:

• reisikindlustus
• soovi korral majutus üheses toas 790 eurot
• Namiibia ja Zimbabwe viisa 100 USD
• Botswanasse sisenemise tasu 30 USD
• reisiload, tervisedeklaratsioonid, testimised jms

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.