Mehhiko on põnev, maagiline ja imekaunis. Mõeldes Mehhikost kangastuvad silme ette tuhanded värvid – tšillipipra erkpuna vürtsikates roogades, pikad valged liivarannad türkiissinise Kariibi mere ääres, asteekide, maiade, olmeekide ja teiste põlisrahvaste ehitatud uhkete linnade hallikad varemed sügavrohlise vihmametsa taustal. Indiaanikultuuride pärimus ja rahvariiete lõimed on sama kirjud ja erksavärvilised kui moodsate suurlinnade vilgas sagimine. Mehhiko puudutab hinge, ilmselt üsna sügavalt!

Riiki sisenemise tingimused (seisuga 01.06.2024):

• Eesti kodanikud võivad viibida Mehhikos viisavabalt kuni 180 päeva ühe aasta jooksul.
• Reisikindlustus on kohustuslik.

NB! Riiki sisenemise tingimused võivad muutuda kiirelt. Kõigile registreerunutele saadame eraldi täpse ülevaate. Lisainfot riiki sisenemise tingimuste kohta leiab Välisministeeriumi Reisi Targalt lehelt.

1. päev 

Tallinn – Istanbul – Mexico City 

Koguneme Tallinna lennujaamas kell 16.30.

Lend TK1424 Tallinn-Istanbul 18.45-23.25, lennuaeg 3h 40min (Turkish Airlines)
Lend TK184 Istanbul-Mexico City 02.25-08.15+1, lennuaeg 14h 50min (Turkish Airlines) 

2. päev

Mexico City ekskursioon / Zocalo / Catedral Metropolitana / Rahvuslik palee / Bellas Artes / Paseo de la Reforma

Saabume Mexico City Benito Juarez’e lennujaama järgmise päeva (13. märtsi) hommikul.

Täna teeme linnaekskursiooni Mexico City ajaloolises linnakeskuses (UNESCO maailmapärand).

Mexico City on Mehhiko pealinn ning ilmselt ka üks maailma suurimaid linnu. Koos eeslinnadega elab siin 31 miljonit inimest. See on tõeliselt tiheda asustusega suurlinn, kus võib leida nii iidsete tsivilisatsioonide märke, hispaanlaste aja tunnusjooni ning loomulikult ka kõike tänapäevast. Linn on kasvanud asteekide impeeriumi keskuse Tenochtitlan'i kohale. Tenochtitlán oli linn järvel, mille hispaania konkistadoorid ristisid „Uue maailma Veneetsiaks“. Linna ajalooline keskus on UNESCO maailmapärand. See on koht, kuhu inimesed on sajandeid tulnud õnne otsima!

Mehhiko südameks on Konstitutsiooni väljak, mis on üks suurimaid linnaväljakuid kogu maailmas. Linnakodanikud hakkasid 19. sajandil väljakut kutsuma Zocalo’ks, mil hiiglaslikule väljakule planeeriti püstitada suur monument. Monumendi püstitamise plaan ei ole siiani korda läinud, ent suurtest kavatsustest annab märku väljakul olev postament. Väljaku suurimaks ehteks on Ladina-Ameerika üks võimsaim ja vanim katedraal Catedral Metropolitana. Katedraali ehitus algas 16. sajandil, mil Cortez ja Hispaania misjonärid lammutasid ristiusustamise käigus maha asteekide pühapaigad ning templid. Iidsete pühapaikade vundamentidele püstitati kristlikud katedraalid ja kirikud. Ka selle suursuguse katedraali ehituskividena kasutati asteekide Templo Mayor’ist pärit kive. Katedraal on silmapaistev popurrii erinevatest ehitusstiilidest. Siin kohtub barokk neoklassitsismi ja priiskava Mehhiko churriguera arhitektuuriga.  

Väljaku ääres seisab ka Rahvuslik palee, mis on Mehhiko presidendi tööpaik. Cortezide perekond lasi uhkeldava kindluse rajada asteekide valitseja Moctezuma palee asemele. Hiljem ostis Hispaania kuningas selle paiga oma Nueva España asevalitseja residentsiks. Asevalitsejad elasid siin kuni Mehhiko iseseisvusemiseni. Uhke koloniaalstiilis palee sisemust ehivad jõulise kujundikeelega kunstniku Diego Rivera seinamaalingud. Maalingutel on kujutatud asteekide madujumal Quetzalcóatl’i saabumist ning Mehhiko põlisrahvaste kultuuri enne hispaanlaste vallutusi.

Zocalo väljakust mõne kvartali kaugusel püüab pilku kaunis valgest marmorist palee Bellas Artes. Itaalia arhitekti Adamo Boari projekteeritud imeline hoone mahutab endas kontserdisaale, teatrit ning kunstikeskust, kus on välja pandud Mehhiko kunstnike parimad teosed.  

Õhtul võimalus iseseisvalt linna avastada – näiteks käia mööda Paseo de la Reformat, mis on Mexico City kõige kuulsam ja kaunim avenüü. Avenüüd ääristavad linnale olulised hooned ja monumendid. Siin seisavad näiteks Christoph Kolumbuse, viimase asteekide valitseja Cuauhtémoci ja Iseseisvuse Ingli monumendid ning jahijumalanna Diana purskkaev. Avenüü ääres on parimad hotellid, Ladina-Ameerika tähtsamad pangahooned, Mehhiko börsihoone ning kunagine Ladina-Ameerika kõrgeim hoone Torre Mayor.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Mexico City Galeria Plaza Reforma hotell

3. päev

Tula arheoloogiline paik / Teotihuacán

Alustame päeva külastusega Tula arheoloogilisse paika, mis oli kunagi Tolteci impeeriumi pealinnaks. 

Seejärel sõidame Teotihuacáni püha linna. Nimi Teotihuacán tähendab nahua keeles ’jumalate linna’ või ’kus inimesed said jumalateks’. Arvatakse, et selle nime andsid linnale asteegid, kui nad seal käisid. Teotihuancáni orus paiknevad müstilised varemed on tunnistus ühest võimsast rahvast ja kultuurist. Quetzalcóatli tempel, Päikese- ja Kuupüramiidid ja ka teised linna ehitised on geomeetriliselt ja sümboolsete tähenduste järgi linnamustrisse planeeritud. Linna keskteljeks on Surnute allee, mis ühendab kõrgeimat Päikesepüramiidi Kuupüramiidiga. Linna keskel seisab viieterrassiline hiiglaslik Päikesepüramiid, mille aluse mõõtmed on 220 korda 225 meetrit ja kõrgus praegu ligi 65 meetrit. Püramiidi tippu tõusmiseks tuleb astuda 243 astet. Kuigi Teotihuacani vanemad ehitised on kerkinud juba umbes aastal 200 eKr, olid selle linna parimad päevad aastatel 150–450 pKr. Toona elas siin kuni 250 000 inimest, mis tähendab, et indiaanilinn oli suurem kui ükski toonane asula Euroopas. Enne asteekide saabumist – millalgi 7. või 8. sajandil – linn aga süttis ja hüljati. Kuigi linna on põhjalikult uuritud, ei oska ükski arheoloog, antropoloog ega ka linna keskel kõrguv maailma suuruselt kolmas püramiid meile täpselt selgitusi jagada, mis täpselt siin linnas kunagi toimus.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Mexico City Galeria Plaza Reforma hotell

4. päev

Mexico City / Diego Rivera muuseum / Xochimilco / Coyoacan

Alustame päeva külastusega Diego Rivera muuseumisse. Seejärel käime Xochimilcos (nahuatli keeles „paik, kus lilled kasvavad“), mis on nii kohalike kui ka külastajate jaoks mõnus nädalalõpu veetmise koht. Kanalite ja Tenochtitláni hõljuvate aedade (chinampas) vahel on mõnus siginast-saginast eemal olla. 

Jätkame ekskursiooni linna lõunaosas, kus asub Ülikooli linnak (UNESCO maailmapärand). 1950. aastal alustati hiiglaslikku projekti väljaehitamist, mille sarnast polnud siin riigis olnud asteekide ajastust saadik. Linnak ehitati Coyoacani iidsetele lavakihistitele, mida kutsutakse „El Pedregal". Linnakus on aiad, Olümpia staadion, ülikoolihooned, jalutusrajad ning kultuurikeskus. 

Tutvume Coyoacani koloniaalajastu linnaosaga.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Mexico City Galeria Plaza Reforma hotell

5. päev

Taxco

Täna veedame päeva Taxcos, mis on kaunis koloniaalaegne linnake. Taxco on Mehhiko hõbeseppade pealinn. Jalutame Sta Prisca kirikus, turul ning hõbeda töökodades. Meile räägitakse hõbeda töötlemisest ning aega jääb ka kaunite hõbeesemete soetamiseks.

Õhtuks sõidame Xochitepeci, kus peatume kaunis haciendas. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Cuernavaca Fiesta Americana San Antonio El Puente hacienda

6. päev

Cacaxtla / Puebla 

Pärast hommikusööki asume teele Cacaxtla suunas. 1975. aastal avastati siin Hispaania koloniaalvõimueelsed seinamaalingud, mis on ilmselt pärit 9. sajandist. Maalingute stiilis on märgata tugevaid Maia ja Teotihuacani kultuuri mõjutusi kuigi iidsete kunstnike päritolu pole päris kindel. Meie edasine retk jätkub Tlaxcalas, mis on väike koloniaallinnake. Teeme jalutuskäigu Pueblas (UNESCO maailmapärandi paik), et imetleda Rosario kabelit, katedraali ja El Parian käsitööturgu. Ööbime Pueblas.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Puebla Ikonik hotell

7. päev

Sierra Madre / Tehuacani org / Oaxaca 

Täna sõidame läbi kauni Sierra Madre mäeaheliku. Siinse maastiku valitsejateks on võimsad mäed ja kaktused. Enne Oaxaca linna jõudmist põikame Tehuacani orgu, et külastada Tehuacani arheoloogilist paika.

Pärastlõunal saabume Oaxaca linna, mis on samanimelise osariigi ning tema iidsete kultuuride keskuseks. Linn võlub külastajaid oma avatud ja sõbralik oleku, maitsvate toitude ning kosmopoliitse maailmalinna atmosfääriga. Enne hispaanlasi elasid siin arvukad indiaanihõimud. Kohalikus kultuuris on elujõulisena säilinud sapoteekide ja misteekide kombeid, uskumusi ja traditsioone.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Oaxaca Casa Conzatti hotell

8. päev

Oaxaca / Monte Albán / Santiago Apóstol

Täna hommikul sõidame Monte Albani püramiidide juurde. Monte Albáni (UNESCO maailmapärand) tänaseni hästi säilinud varemed näitavad, et selle linna elanikel olid põhjalikud teadmised astronoomiast ja kullassepakunstist ning nad kasutasid hieroglüüfkirja. Linna asutajateks olid sapoteegid ja linna asustasid hiljem ka misteegid. Linnas ja seda ümbritsevas orus leidub loendamatu hulk arheoloogilisi aardeid – mitu silmapaistvat püramiidi, väljakaevatud suuri väljakuid, maa-aluseid käike, mänguväljakuid, kus mängiti rituaalset pallimängu ollama’t, ning 170 maa-alust hauda. Siinsete ajalooliste varemete vahel ringi jalutades õpime siinsete põlisrahvaste, keelte ja tänapäevase eluolu kohta. Meie ees avanevad sapoteekide ning teiste Mesoameerika vanade tsivilisatsioonide algupärane täheteadus ja filosoofia.

Seejärel läheme Santiago Apóstol kloostrikompleksi, kus gooti mõjututustele on kontrastiks romantilised elemendid.

Õhtul teeme ekskursiooni Oaxacas – külastame Katedraali ja Santo Domingo kirikut. Oaxaca on tuntud Mehhiko kõige rikkalikuma ja maitsvama toidulaua poolest. Meiegi astume läbi Juareze turult, kus ümberkaudsete talunike kasvatatud viljade ja toodete värvikirevus ärgitab uudistama. Paljud puuviljadest on Põhjamaalt saabujate jaoks täiesti tundmatud. Siit sealt tervitatakse rõõmsalt ¿Que le damos?”, “¡Tamales!” “¡Chapulines!”“¡Tortillas!”. Enne kui me neid kohalikke hõrgutisi näeme, tunneme nende isuäratavat aroomi.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Oaxaca Casa Conzatti hotell

9. päev

El Árbol del Tule / mezcali pruulimiskoda / Mitla surnute linn 

Täna sõidame Oaxacast Tehuntepeci. Teel külastame Teotitlani orgu, mis on Oaxaca oru vanim asustus. Siin kootakse vaipu poolmehaanilistel kudumistelgedel. Villa värvimiseks kasutatakse erinevaid loodusest pärit värve: indigot, sammalt ja erkpunast saadakse emase kilptäi (inglise keeles cochineal) putukatelt. Teeme peatuse ka Mehhiko kõige kuulsama puu juures: El Árbol del Tule. Väidetakse, et see 58-meetrise ümbermõõduga puu on maailma jämedaim. Hiiglasliku, 42 meetri kõrguse ja 640 tonni kaaluva Montezuma vesiküpressi okste varjus tundub 17. sajandi külakirik päris kääbusena. Puu vanuseks pakutakse umbes 2000 aastat, mis tähendab, et see puu kasvas siin juba iidse Monte Albani linna parimate päevade ajal.

Seejärel viib meie teekond pisikesse pruulimiskotta. Siin toodetakse mehhiklastele südamelähedast kääritatud jooki mezcali väga traditsioonilisel viisil. Agaavist valmistatud kange keelekastme mezcali sugulaseks võib pidada tequilat, mida ilmselt tänu osavale reklaamile ja müügile tuntakse hästi kogu maailmas. Mezcal on aga tihedalt kokku põimunud kohaliku kultuuri ja traditsioonidega.

Järgmisena külastame Mitla surnute linna (8. sajandist) (UNESCO maailmapärandi paik). Mitla tähendab nahua keeli “igavese rahu maja”. Iidsete kujutelmade järgi asus siin sissepääs allilma – koopasse, kust kunagi oldi välja tuldud. Kuumas ja kuivas kliimas on võrdlemisi hästi säilinud mitu suurt ühekorruselist paleed. Mitla arhitektuuri omapäraks on friisid seinte ülaosas – omalaadne astangspiraal, mis arvatakse olevat Sulismao – Quetzalcoatli pea lihtsustatud sümboliks.

Pärastlõunal sõidame mööda Panameerika maanteed läbi Sierra Madre mäeaheliku Tehuantepeci.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Tehuantepec Calli hotell

10. päev

Sumidero kanjon / San Cristobal de Las Casas

Mehhiko lõunaosas Chiapase osariigis on Sumidero kanjon, mille sünniaeg ulatub sarnaselt USA Suurele kanjonile 35 miljoni aasta taha. Sumidero kanjon sündis tänu sealt läbi voolavale Grijalva jõele, mille vooluvesi uuristas aja jooksul kaljude vahele kuni kilomeetri sügavuse oru. Meie naudime suursuguse kanjoni vorme mootorpaadiga mööda jõge sõites. Meie kohal on kõrgumas mitmesaja meetri kõrgused kanjoni seinad. Kanjoni laius ulatub ühest kuni kahe kilomeetrini. Kanjoni kaitseks on loodud Sumidero kanjoni rahvuspark. Suur osa Sumidero rahvuspargist, eriti kanjoni vahetu ümbrus, on kaetud vihmametsaga. Grijalva jões elab mitmeid ohustatud liike nagu Kesk-Ameerika jõekilpkonn ja Ameerika krokodill. Meil on võimalus jälgida siin elavate kormoranide, haigrute ja ämmalahvide tegemisi vabas looduses.

Pärast paadiretke läheme uudistama pisikest San Cristobal de Las Casas linnakest. Linnake asub 2.1 kilomeetri kõrgusel mägedes ning on oma nime saanud Chiapase osariigi esimese piiskopi Bartolome de Las Casase järgi, kes oli tuline pärismaalaste õiguste eest kaitsja. Linna asutajateks peetakse maiasid, kes on tänaste tzotzili ja tzeltali hõimude esivanemad. Linn sai kuulsaks 1994. aastal, kui linna vallutasid zapatistid, kes said oma nime Mehhiko revolutsiooni toetaja ja pärismaalaste õiguste eest seisja Emilio Zapata järgi. Mehhiko armee suutis linna küll mõne nädalaga zapatistidest puhastada, ent tänapäeval on zapatistidest saanud omaette kaubamärk. Nende sümboolikaga kraam on siin levinud. Linnas kõnnivad kohalikud pärismaalased ringi värvikirevates riietes, müüvad, ostavad ning pakuvad oma kaupa – enamasti käsitöötekstiile Saint Domingo kloostri esisel väljakul. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: San Cristobal Casa Mexicana hotell

11. päev

San Juan Chamula / Zinacantani indiaaniküla / Palenque 

Hommikul jätkub meie avastusretk indiaani põlisrahva – tzotzilide külakeses. San Juan Chamula külakene on siinsete põlisrahvaste religioosseks keskuseks. Jalutame turul ja saame tutvuda iidsete indiaani traditsioonidega, mida huvitaval kombel praktiseeritakse kirikus.

Seejärel külastame Zinacantani küla, kus meeste traditsiooniliste rõivaesemete hulka kuuluvad roosad keebid, valged lühikesed püksid ning lamedad õlgkaabud ohtrate värviliste paeltega.

Meie päev jätkub Palenque suunas, kus meid ootavad troopilised vihmametsad. Teel peatume Agua Azul sinise veega koskede juurde. Siinne vesi on saanud oma värvi tänu vees leiduvatele mineraalidele. Trooplises vihmametsas on imekaunid langevad kosed ja tumesinine laguun, mis lausa kutsuvad mõnusat suplust tegema.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Palenque Ciudad Real hotell

12. päev

Bonampak / Lacandoni indiaanlaste vihmamets / Yaxchilan / Palenque

Varahommikul asutame end retkele Lacandoni indiaanlaste vihmametsa, et näha Bonampaki. Teel teeme ka hommikusöögipeatuse. Külastame Hispaania koloniaalvõimueelset arheoloogilist paika, mis on kuulsaks teinud ühed Kesk-Ameerika kõige paremini säilinud seinamaalingud. Erksavärvilised seinamaalingud Pinturase templi seintel kõnelevad maiade elust ja surmast.

Meie päev jätkub Frontera Corozali suunas, kus asutame end mootorpaatidesse. Sõidame mööda Usumacinta jõge Yaxchilani. Siin ootavad meid ees võimsad varemed koos labürintdega, palliväljakuga ning käikudega. Kõik see on ümbritsetud paksu troopilise vihmametsaga. Naaseme Corozali ning sealt edasi Palenquesse. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Palenque Ciudad Real hotell

13. päev

Palenque / Sabancuy / Campeche 

Pärast hommikusööki on meie päevakavas üks Mehhiko reisi kõrghetki: Palenque linna varemed (UNESCO maailmapärand). Enamus müstilisest linnast jääb tiheda metsa sisse, mis teebki Palenque teistest omataolistest huvitavamaks. Väga suur osa pidi olema veel väljakaevamata, kuid eelmisel sajandil puhastati osa linnast džunglist ja seal on tehtud rohkesti avastusi. Kaunimate maia asulate hulka kuuluvas Palenques leidub sajandite jooksul loodud meisterlikke kunsti-, skulptuuri- ja arhitektuuriteoseid. Püramiidid, terrassid, kujusambad ja kolonnaadid avaldavad muljet oma raidkunsti peenuse ja ehitusliku läbimõeldusega. Varaseimad rajatised pärinevad juba 1. aastatuhandest eKr. Väljaku ääres asetseb kolm tähtsaimat ehitist, ülejäänud on kaugemale laiali pillutatud. Paljude püramiidide ja muude ehitiste seas on Raidkirjade tempel ja palee. Raidkirjade tempel on üks Mesoameerika kuulsamaid, sest see polnud vaid tempel, nagu kõik teised, aga ka surnukamber. Raidkirjade templi ülemisele platvormile tõustes on näha palee ja sellega ühenduses olev mitmekorruseline nelinurkne observatooriumitorn. Raidkirjade templi sees viib trepp alla kõige suurejoonelisemasse hauakambrisse, mis maiade territooriumilt eales on leitud. See hauakamber rajati seitsmendal sajandil valitsenud Pacalile ehk Uoxoc Ahaule.

Jätkame päeva sõiduga läbi Tabasco tasandiku Mehhiko laheäärse Sabancuy poole. Siin on mõnus rannas jalutada ning “Bacardi-feelingut” nautida. Seejärel sõidame kunagisse piraatide pesasse Campechesse (UNESCO maailmapärand). Campeche hiilgeaeg oli 17.-18. sajandil, mil linnamüürid pidid tõrjuma sagedasi Kariibi mere piraatide rünnakuid. Linnamüüride vahel peituvad kenad koloniaalstiilis varjuliste siseõuedega majad ning müüritornides on arhailised suurtükid sinisele merele suunatud.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Campeche Gamma El Malecon hotell

14. päev

Uxmal

Täna sõidame Campechest Uxmali. Uxmal (UNESCO maailmapärand) on üks kauneim maiade suurepärase arhitektuuri muistis Mehhikos. Maiad olid asteekide järel tuntuselt teise Mehhiko kõrgkultuuri loonud rahvas. Maiade asulad jäävad Yucatáni poolsaarele ja Mehhiko ning Guatemala vihmametsadesse. Kõrgajal oli maiade impeeriumis rohkem kui 40 linna, kus igaühes elas 5000 kuni 50000 inimest. Poolsaare nimi tuleneb põliselanike vastusest 1502. aastal saabunud hispaanlaste esimesele küsimusele ja tähendab maia-kitšee keeles “Ma ei saa aru”. Maiade linn Uxmál rajati Yucatani poolsaarele umbes 7. sajandil AD. Tollel ajal elas siin ilmselt 25 000 inimest. Arheoloogidel on siin paljugi alles metsast välja puhastamata. Seega on Uxmális vaatamisväärseid ehitisi mõneti vähem, kuid see-eest on need ka väga imposantsed. Võluri (nii nagu hispaanlased seda kutsuma hakkasid) püramiidi ehitusstiil on ainulaadne. Rajatisel on ümarad nurgad, küljed on järsud ja kaks laiematel külgedel asetsevat treppi on tõelised taevateed. Püramiidi seinad on hoolikalt ja rikkalikult kaunistatud vihmajumal Chaaci kujutavate skulptuuride ning sümbolitega. Loomulikult on siin ka palliplats, kuigi üsna ajahambast puretud. Kuningapalee fassaad on üle saja meetri pikk, siseruumid on kõrvuti ja avanevad välja, tubade seinad on ajaloo vältel tõrvikutest tahmunud, ehitise ülaosa kaunistavad väga kunstipärased raidfriisid. Pidulik, paljude astmetega terve palee laiune trepp laskub efektselt platsile, mille keskel on kivist troon. Ilmselt toimusid sel väljakul suured sõjaväe- ülevaatused ja vastuvõtud. 

Jõuame Meridasse, kus külastame katedraali, Montejo residentsi ja zocalot.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Merida Gran Real Yucatan hotell

15. päev

Celestun / Izamal

Varahommikul sõidame Celestuni, mis on 59 000 hektari suurune looduspark. Mehhiko lahe äärses jõedeltas saame jälgida roosade flamingode, kormoranide ja teiste linnuliikide tegemisi. 

Pärastlõunal sõidame kenasse koloniaallinna Izamali, kus asub San Antonio de Padua klooster. Iidse maiade pühapaiga kohale rajatud kloostri imposantne arkaadidega väljak on Rooma Püha Peetruse väljaku sarnane. Jätkame teekonda Chichen-Itza poole.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Villas Arquelogicas

16. päev

Chichén Itzá / Valladolid 

Üks enim külastatud ning ka üks kõige olulisemaid maiade templiasukohti Mehhikos on Chichén Itzá (UNESCO maailmapärand). Kuigi maiade asualal on palju muistseid varemeid, on need kõige ligipääsetavamad, kuna paiknevad Yucatáni poolsaarel Mérida linna lähedal. Chichén Itzát peetakse üheks seitsmest uue aja maailmaimest. Chichén Itzá tuleneb maiakeelsetest sõnadest: chi – suu, chen – kaev ja itza on hõimunimi. Kokkuvõtlikult tähendab see "itza hõimu kaevusuu". Aastal 600 AD rajatud linnas saame imetleda Kukulani püramiidi, palliväljakut ja observatooriumit. Kui seista keset linna kõrguva Kukulkani astmikpüramiidi – nn El Castillo ehk Kindlusekese tipul, kuhu viib igast küljest kõrge ja järsk 365 astmega trepp, avaneb vaade varemetelinnale ja selle ümber laiuvale lõputule džunglile. Nn Sõdurite templit ümbritseb kolonnide kaupa saba peal seisvaid maokujusid. Nad näevad tõesti välja nagu sõjamehed, kuigi kunagi on nad olnud sambad ja toetanud katust, mis nüüd juba ammu on hävinud. Ümmarguse observatooriumihoone treppide, poolkaarte, võlvide, sammaste ja teiste elementide kõik astronoomilised funktsioonid pole tänaseni lahti mõistatatud. Pallimänguplats on hiigelehitis. Kaks meeskonda pidid suutma ajada küünarnukile kinnitatud lapatsiga kautšukpalli läbi teineteise vastu kõrgele müürile kinnitatud üsna väikese läbimõõduga kivist rõngaste. Pallimäng ei olnud pelgalt lõbustus, vaid rituaalne kombetalitus, kusjuures kaotajaks jäänud meeskond toodi ohvriks jumalatele.

Külastame Chichén Itzást vaid kahe kilomeetri kaugusel asuvat Cenote Ik-kili, mida tuntakse kui Holy Blue Cenote (Püha kaev). Kividega sillutatud protsessioonitee viis Chichén Itzást raamatutest paljuloetud Püha kaevuni. See on karstipinnases asuv sügav šaht, mille tume veepind on maapinnast kümmekond meetrit madalamal. Iidsed maiad uskusid, et vihmajumal Chaak elab kaevudes ja looduslikes sügavikes. Ka siin viidi läbi ohvritalitusi.

Pärastlõunal jätkame teekonda läbi Valladolide Cancuni suunas. Valladolid on väike, unine koloniaallinnake Yucatani poolsaare südames. Linnake asub just Merida, Cancuni, Tulumi ja Uxmali teede ristumispaigas. Hingame provintsilikku atmosfääri ning külastame linnakese keskväljakut Zocalod ning kindluselaadset kirikut. Õhtupoolikul jõuame hotelli Riviera Mayas.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Playa del Carmen The Reef 28 hotell

17. päev

Playa del Carmen

Päevad Mehhiko parimas rannas türkiissinise Kariibi mere ääres. Kunagine väike kaluriküla Playa del Carmen asub Cancunist 60 kilomeetri kaugusel. Küla on nüüd õitsele puhkenud ning sellest on saanud Riviera Maya kõige boheemlaslikum paik. Lisaks suurepärastele randadele on siin võluv linnakeskus mõnusate poekeste, butiikide, restoranide ja jalakäijate alleedega. Siin on mõnus elu nautida. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök
Majutus: Playa del Carmen The Reef 28 hotell

18. päev

Playa del Carmen 

Vaba päev rannas või linnas.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök
Majutus: Playa del Carmen The Reef 28 hotell

19. päev 

Cancun – Istanbul 

Hommikul sõidame Cancuni, kus alustame teekonda tagasi Eestisse.

Lend TK181 Cancun-Istanbul 14.30-10.35+1, lennuaeg 12h 05min (Turkish Airlines)

Toidukorrad: hommikusöök

20. päev

Istanbul – Tallinn

Lend TK1423 Istanbul-Tallinn 15.10-18.45, lennuaeg 3h 35min (Turkish Airlines)

Paketis sisaldub:

• kõik lennupiletid
• lennujaamamaksud
• majutus programmis märgitud hotellides, kahesed toad
• kõik hommikusöögid
• programmis märgitud lõuna-ja õhtusöögid
• transport vastavalt programmile (buss)
• eestikeelne ekskursiooniprogramm koos sissepääsudega
• Albion Reiside reisijuht

Lisatasu eest:

• majutus üheses hotellitoas 685 eurot
• reisikindlustus 

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.