1. päev19. märts

Tallinn – Amsterdam – Quito

Koguneme Tallinna lennujaamas kell 5.25.

Lend BT857 Tallinn-Amsterdam 07.25-09.00, lennuaeg 2h 35min (Air Baltic)
Lend KL755 Amsterdam-Quito 10.10-16.05 (KLM)

Maandume Quito lennujaamas. Seejärel sõidame põhja suunas Otavalo lähistele ajaloolisse Hacienda Pinsaquisse.

Hacienda Pinsaqui on 1790. aastal rajatud kolooniaajastu mõis Imbabura vulkaani jalamil, mis töötas algselt tekstiilimanufaktuurina ligi tuhande kudujaga. 19. sajandil peatus siin korduvalt Lõuna-Ameerika vabastaja Simón Bolívar ning 1863. aastal allkirjastati mõisas Ecuadori ja Colombia vaheline nn Pinsaquí leping.

Toidukorrad: õhtusöök
Majutus: Hacienda Pinsaqui

2. päev20. märts

Otavalo turg / Pachamanka toiduvalmistamine / Cuicocha laguun

Täna külastame kuulsat Otavalo põlisrahvaste turgu. Otavalos peab kohalik Kichwa põlisrahvas käsitööturgu Plaza de los Ponchos väljakul. Nutikate kaupmeestega tingimise mängu harjutades on siit võimalik soetada alpaka kampsuneid, ponchosid, võrkkiikesid, paaniflööte ja teisi suveniire ning kohalikku kulinaarset suupärast. Värvikirev turg toimub igal nädalapäeval, ent elav laupäevane turg on Ecuadori tuntuim tänavaturg. Lisaks eksootilistele vürtsidele, puuviljadele ja kootud kangastele kaubeldakse ka kariloomadega. Otavalo kogukonna jaoks on turg põline paik, kus käib lisaks kauplemisele ka elav uudiste vahetamine ja meelelahutus.

Seejärel ootab meid ees Pachamanka toiduvalmistamise kogemus. Pachamanka on sõna, mis pärineb inkade ajast – pärismaises Kichwa keeles tähendab „Pacha” Maad ja „Manka” potti. Toiduvalmistamiseks kasutatavat potti kuumutatakse vulkaaniliste kividega ja täidetakse toiduainetega nagu kartul, bataat, mellocos (sarnane kartuliga), oad, porgandid, peet, jahubanaanid ja achira lehtedesse mähitud liha. Seejärel kaetakse pott riidega ja maetakse maasse küpsetamiseks – nii valmib toit tänu maa-aluste kivide intensiivsele kuumusele täpselt nii, nagu iidsed inkad kunagi tegid. Maitsva roa kõrvale pakutakse chichat, alkoholivaba maisiõlle versiooni, mis on valmistatud erinevatest maisisortidest.

Pärastlõunal teeme lühikese matka Cuicocha laguuni äärde, mis asub Cotacachi Caypasi looduskaitsealal 3246 meetri kõrgusel. Cuicocha nimi tähendab kohaliku Kichwa põlisrahva keeles "merisiga" – nime on andnud järve keskel asuv meriseakujuline saar. Selgel päeval avanevad laguuni äärest imelised vaated Imbabura ja Cayambe vulkaanidele.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hacienda Pinsaqui

3. päev21. märts

Quito / Maailma keskpunkt / Casa Agave / Cotopaxi

Täna sõidame Quito kaudu Cotopaxi rahvuspargi suunas.

Ecuadori pealinn Quito asub 2850 meetri kõrgusel üle merepinna, olles nii maailmas kõrguselt teine pealinn La Pazi järel. Quitot kutsutakse hellitlevalt "Carita de Dios" (Jumala nägu) või "Luz de América" (Ameerika valgus). Linna ümbritseb kaheksa vulkaanilist mäge, mis on sageli ka lumemütsiga kaetud. Ecuadori pealinn asutati 16. sajandil inkade linna varemetele. 1917. aasta maavärinast hoolimata on see linn kõige paremini säilinud ja kõige vähem muutunud ajalooline keskus Ladina-Ameerikas. Quito kaunis ja ajalooline linnasüda mahub tosinale ruudukujulisele kvartalile. Juba 1978. aastal kanti Quito UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Külastame maailma keskpunkti, kus ekvaator kohtub 0 meridiaaniga. Seda erilist geograafilist paika tähistab üldtuntud Mitad del Mundo monument, kuid tegelikult asub ekvaatorijoon hoopis lähedalasuva väikse, kuid interaktiivse Intiñan muuseumi juures. Inti Ñan tähendab Kichwa keeles "Päikese teekond". Muuseumi õuel on astronoomilise geograafia väljapanek, kus on selgitatud Ecuadori geograafilise asukoha olulisust. Üks unikaalsemaid eksponaate on "päikese kronomeeter", mis valmistati 1865. aastal.

Seejärel ootab meid ees Casa Agave agaavitoodete degusteerimine. Agaavimahl on Andide piirkonna üks toitainerikkamaid tooteid ja iidsetes Ecuadori kultuurides tuntakse seda kui „igavese nooruse jooki”. Siin toodab kohalik ettevõte agaavitaimedest õlut, piiritust, mett ja agaavitaimede õisi ning tutvustab tootmisprotsessi erinevaid etappe.

Sõidame mööda Vulkaanide avenüüd Cotopaxi rahvuspargi suunas, kus majutume traditsioonilises haciendas – Hacienda Porveniris. Mõis asub 3600 meetri kõrgusel neljast vulkaanist, sealhulgas Cotopaxist, ümbritsetuna ning on olnud sama perekonna omanduses alates 1913. aastast.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hacienda Porvenir

4. päev22. märts

Cotopaxi rahvuspark

Tänase päeva veedame Cotopaxi rahvuspargis. Siin asub üks maailma kõrgeim aktiivne vulkaan ja Ecuadori tuntuim maamärk - elegantne Cotopaxi (5897 meetrit). Mõjuvõimas lumemütsiga vulkaan seisab uhkelt kauni samanimelise looduspargi keskel. Cotopaxi loodusparki jõudes õpime tundma kohalikku taimestikku ja loomastikku ning vulkaani ajalugu. Seejärel jätkame teekonda Limpiopungo järve juurde (3850 meetrit) ja naudime matka võrratu looduse keskel. Paik on koduks koolibritele, metsikutele hobustele ja teistele loomadele. Graatsiline Cotopaxi on vaid mõne sammu kaugusel ning selge ilma korral saame vulkaani tema täies hiilguses imetleda.

Soovijatel on võimalik lisatasu eest minna ratsaretkele kohaliku chagra juhtimisel – chagrad on siinsest piirkonnast pärit legendaarsed Ecuadori kauboid.

Õhtu mõnusas majutuskohas Cotopaxi rahvuspargi vahetus läheduses.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hacienda Porvenir

5. päev23. märts

Quilotoa laguun / Tigua / Baños

Täna sõidame kauni Quilotoa järve juurde samanimelise vulkaani otsas (3900 meetrit). Õhtuks jõuame Bañose linnakesse, mis asub Lõuna-Andides 1800 meetri kõrgusel. Linna nimi ise juba annab märku, et tegemist on soojade "vannide" paigaga.

Quilotoa on üks kõige silmapaistvam koht Ecuadori mäestikus. Quilotoa uinunud vulkaani kraatri tipus on laguun, mille diameeter on umbes 3 kilomeetrit. Quilotoa nimi on pärit ketšua indiaani keelest. "Quiru" on tõlkes hammas ning "toa" tähenduseks on kuninganna, viidates laguuni kujule. Laguuni vesi küütleb smaragdroheliselt ning pilvede varjud tantsivad järve pinnal. Järve rohelise värvi autoriks on järvevees lahustunud mineraalid. Soovi korral saame teha väikese matka alla laguuni juurde ja pärast üles tagasi kraatri servale.

Teel Bañosesse teeme peatuse ühes väikeses külas, mis on tuntust kogunud kohalike kunstnike tehtud maalide ja Tigua maskidega. Värvikirevad puidust nikerdatud Tigua maske kantakse siinsete kohalike festivalide ajal. Enamik maske kujutavad Andide mäestikus elutsevaid loomi, nagu hundid ja kondorid.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Sangay hotell

6. päev24. märts

Päev Bañoses / Koskede avenüü / Maailmalõpukiik

Pärast hommikusööki sõidame mööda Bañose kaunist Koskede avenüüd. Teele jäävad mitmed võrratud kosed – Agoyan ja Manto de la Novia (Pruudi rüü). Manta de La Novia kosk asub lopsakate loorberi-, oliivi-, seedri- ja palmipuude ning paljude muude taimedega õnnistatud troopilise metsa juures. Manta de la Novia kristalsed veed langevad 40 meetri kõrguselt valge pruudiloorina. Kõige suursugusem kosk on maantee lõppu jääv Pailon del Diablo (Kuradi pott). Väike jalgrada läbi troopilise metsa, kus lendlevad liblikad, kasvavad orhideed ja hortensiad, viib selle võimsa kose juurde. Peame aga olema valmis looduslikuks dušiks! Kiirevoolulised jõed langevad majesteetlike jugadena 80 meetri kõrguselt võimsa mürinaga kaljudele.

Seejärel imetleme ühte kuulsat kiike Casa del Arboli juures. Maailmalõpu kiigeks kutsutav kiik asub mäetipus kohe Bañose kõrval. Mäe otsast avanevad ilusad vaated linnale ja Tungurahua vulkaanile.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Sangay hotell

7. päev25. märts

Vaba päev Bañoses / transfeer Quitosse

Täna on vaba hommikupoolik Bañoses omal käel nautimiseks. Pärastlõunal sõidame tagasi Quito lähistele, kus ööbime Rincon de Puembo hotellis, olles nii valmis järgmisel päeval lennuks Galápagose saartele.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Rincon de Puembo hotell

8. päev – läheme Galápagosele

Lend Galápagose saartele / Santa Cruz saar

Hommikul lendame Galápagose saartele.

Suur emake loodus ei ehmata meid siin trummipõrina ja pasunakooriga vaid oma ürgse, tagasihoidliku ja pisut unise olemusega. Iidsete vulkaaniliste moodustiste pinnamuster kordub hiidkilpkonnade kilbimustril, sätendavate vetega randades jalutavad iguaanid, erksiniste jalgadega linnud tantsivad oma paaritusrituaale, üksik merelõvi mangub õngitsejatelt kala, erksavärvilised lilled suruvad end läbi kõva vulkaanilise pinnase.

Maandume Galápagose saartel ja sõidame praamiga Santa Cruzi saarele. Santa Cruzi saarele jõudes suundume ühte parimasse erakaitsealasse saare mägismaal. Selle maalilise teekonna jooksul kogeme rannikuala üleminekut lopsakale mägismaastikule.

Santa Cruz (hispaania keeles Püha Rist) on Galápagose saarestiku keskel asuv ning suuruselt teine saar, kus on saarestiku kõige paremini väljaarenenud taimestiku vööndid. Saare inimasustus ja põllumajandus, mis võttis hoogu 20. sajandi alguses, on jätnud siinsele maastikule alatiseks oma jälje. Lühikesel mägismaa retkel sõidame läbi rannavööndi, kuiva ja üleminekuvööndi, scalesia-puude ning miconiate kasvuvööndi ning pampavööndi. Külastuse käigus on võimalus näha kuulsat Galápagose hiidkilpkonna (vihmaperioodil) tema loomulikus elukeskkonnas; külastame kaksikkraatrit, mis tekkis maa-aluste koobaste kokkuvarisemisel laavapurske tagajärjel. Samuti leiame siit Galápagose vindid (Darwin's finches), rubiintikati ja galápagose viu.

Galápagose saarestik asub kolme ookeanihoovuse kokkupuutekohas. See on kui mereliikide "sulatustiigel". Saarestiku moodustasid vulkaanilised protsessid; enamasti on saared 3000 meetri sügavuselt Vaikse ookeani põhjast kerkivate vulkaanide tipud. Nende kõrgus, suurus ja suund erinevad suuresti, samuti paiknevad nad üksteisest eemal, tänu millele on saartel arenenud mitmekesiseid liike ja kujunenud päriskodusus. Jätkuv seismiline ja vulkaaniline aktiivsus ning isoleeritus on kujundanud iseäraliku loomse elu - näiteks maaiguaanid, hiidkilpkonnad ja paljud vintlased - mis andsid 1835. aastal Galápagosel viibinud Charles Darwinile evolutsiooniteooria idee. 

Saarestiku läänepoolses osas toimub aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Suuremad saared koosnevad vähemalt ühest laugete nõlvadega kilpvulkaanist, mille tipus asuvad sissevarisenud nõlvadega kraatrid ehk kaldeerad. Pikad rannajoonelõigud on õige vähe erodeerunud, kuid paljudes paikades on geoloogilised murrangud tekitanud järske kaljusid ning laavast, korallidest või karploomakestadest moodustunud liivarandu.

Piki merekallast kasvab rannataimestik, siin leidub soolase vee laguune ning madalaid, liigendatud ja rahnudega ülekülvatud alasid. Kaitstud lahtedes ning laguunides domineerivad mangroovisood. Kohe nende taga algav sisemaa põuatsoon on saarte kõige levinum formatsioon. Kuiv ala läheb kõrgemal üle niiskemaks tsooniks, üleminekuvööndis leidub aga mõlema elemente. Kuival aastaajal hoiab piirkonna alal tihe garua udu. Suuremate saarte tippude ümber, kus niiskus koguneb ajutistesse lompidesse, katavad maad sõnajalad, rohttaimed ja tarn.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Santa Cruz saarel Villa Laguna hotell

9. päev27. märts

Kiirpaadiga Isabela saarele / Las Tintorerase tuur

Pärast hommikusööki sõidame avaliku kiirpaadiga Isabela saarele.

Pärastlõunal külastame Las Tintorerast, mis on üks saare ikoonilisemaid paiku. Ekskursioon algab õppekäiguga mööda vulkaanilist laavarada, kus saab jälgida valgetipu-riffhaid, kes rahulikult kaljude moodustatud kitsastes kanalites puhkavad. See laid on koduks ka suurele meri-iguaanide kolooniale – ainulaadsele liigile, keda võib leida ainult Galápagose saartel.

Las Tintoreras on ka suurepärane koht snorgeldamiseks. Kristallselged veed võimaldavad meil lähedalt jälgida saarestiku põnevat mereelu, sealhulgas rohelist merikilpkonna, troopilisi kalu, raid, mängulist Galápagose merilõvi ja kui meil veab, siis ka väikest ja tähelepanuväärset Galápagose pingviini.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Isabela saarel La Laguna hotell

10. päev28. märts

Sierra Negra vulkaan / Chico vulkaan / Campo Duro

Tänane saab olema erakordne päev. Alustame ekskursiooniga Sierra Negra vulkaanile, mida peetakse üheks maailma muljetavaldavamaks vulkaaniks. Selle kraatri läbimõõt on umbes 7 km, mis teeb sellest ühe planeedi suurima vulkaanilise kraatri.

Alustame umbes 5–7-tunnist matka (sõltuvalt ilmastikutingimustest ja grupi tempost), läbides ainulaadseid vulkaanilisi maastikke, kuni jõuame Volcán Chico piirkonda. See on aktiivne vulkaaniline tsoon, kus saame jälgida fumaroole ja põnevaid laavamoodustisi, nautides samal ajal suurepäraseid vaateid Galápagose saartele.

Pärast matka naudime maitsvat lõunasööki kohalikus rantšos, mis asub Isabela saare mägismaal, ümbritsetuna kaunitest aedadest ja kus on võimalus jälgida vabalt oma looduslikus elupaigas ringi uitavaid hiiglaslikke kilpkonni.

Pärast lõunasööki naaseme hotelli puhkama.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Isabela saarel La Laguna hotell

11. päev29. märts

Cabo Rosa tunnelid

Hommikul suundume kuulsasse Los Túnelesi, mis asub Cabo Rosas. Need suurejoonelised vulkaanilised moodustised on tekkinud iidsete laavavoogude tagajärjel, mis moodustasid kristallselge vee kohale looduslikke laavatunneleid.

Siin saame snorgeldada ja jälgida uskumatult mitmekesist mereelustikku, sealhulgas rohelist merikilpkonni, valgetipu-riffhaid, merihobukesi, raid ja värvilisi troopilisi kalu.

Laavamoodustiste vahel jalutades võime näha nii merilinde kui ka meri-iguaane, endeemilisi kaktusi ja erakordseid vulkaanilisi geoloogilisi moodustisi.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Isabela saarel La Laguna hotell

12. päev30. märts

Pisarate Müür / Wedlansi tuur / flamingod / pärastlõunane snorgeldamine Concha de Perlas

Avastame Isabela saare looduslikke ja ajaloolisi vaatamisväärsuseid. Ekskursioon algab Pisarate müüri külastusega, mis on ajalooline paik, mille ehitasid vangid saare endise karistuskoloonia ajastul.

Enne Pisarate Müürini jõudmist jalutame läbi maalilise ala, mida tuntakse Isabela märgaladena – seitsme loodusliku paiga võrgustiku, mis moodustavad olulise niiskete maade (märgalate) süsteemi, mille on loonud iidsed laavavood ja rannikulaguunid. See ökosüsteem on rikas eluslooduse poolest ja pakub suurepäraseid võimalusi jälgida mereiguaane, rannalinde, laavamaastikke ja Galápagose rannikukeskkonnale iseloomulikku ainulaadset taimestikku.

Pärast Pisarate Müüri avastamist jätkub marsruut lähedal asuvasse Flamingose ​​laguuni, kus külastajad saavad jälgida elegantset Ameerika flamingot madalas vees toitumas. See laguun on üks parimaid kohti Galápagosel, et näha neid silmatorkavaid roosasid linde looduslikus elupaigas. Pärastlõunal jätkub ekskursioon Concha de Perlasse, mis on üks saare parimaid snorgeldamiskohti. Siin on meil võimalus teha rahulik suplus.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Isabela saarel La Laguna hotell

13. päev31. märts

Tagasi Quitosse

Täna lendame tagasi Ecuadori mandriosasse, et olla valmis kojusõiduks.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Rincon de Puembo hotell

14. päev1. aprill

Quito – Amsterdam

Vaba hommikupoolik. Seejärel on aeg lennata tagasi Eestisse.

Lend KL751 Quito-Amsterdam 16.05-13.15+1 (KLM)

15. päev2. aprill

Amsterdam – Tallinn

Lend BT860 Amsterdam-Tallinn 16.35-19.55 (Air Baltic)