1. päev

Tallinn – Boliivia / La Paz

Lend Tallinnast Boliiviasse La Paz'i.

Variant 1:
29OCT Lend AF7973 Tallinn-Pariis 08.00-10.05                                    
29OCT Lend AF422 Pariis-Bogota 14.25-19.25        
29OCT Lend AV239 Bogota-La Paz 21.25-02.15+1      

2. päev

Boliivia / La Paz

Saabume öösel Boliivia pealinna La Pazi, peale maandumist sõidame hotelli.

Kerge hommik, hommikusöök. Pärastlõunane jalutuskäik ja vaatamisväärsused.

Boliivia mägine loodus on suurejooneline, kaunis ja karm. Rahvastiku koosseisust moodustavad indiaanlased üle 60%, põlisameeriklaste osakaal on siin suurem kui mistahes teises Ameerika maailmajao riigis. Vanad kombed ja uskumused ei ole siit kuhugi kadunud ja elavad edasi nii linnades, külades, mägedes, džunglites, eluviisis, söögikultuuris kui ka riietuses. Kohalikud elanikud kannavad igapäevaselt õlgadel värvikaid alpaka- või laamavillast pontšosid ja peas laiaservalisi vildist kübaraid. Tähtpäevade puhul tantsitakse läbi linna pikkades protsessioonides traditsiooniliste rahvaviiside saatel ja lastakse hea maitsa mama qonqachi't (juustuleib), camba't (manioki ja juustu pankook) ning rüübatakse peale cherimoya mahla või kokast valmistatud õlut.

Majutus: La Paz Atix butiikhotell 4* https://atixhotel.com

3. päev

Boliivia. La Paz – Uyuni / Uyuni soolaväljad / Colchani / raudtee surnuaed

Varahommikul asutame ennast teele kohaliku lennujaama poole, et lennata Uyuni.

Lend OB304 La Paz-Uyuni 07.40-08.40

Järgmised kolm päeva veedame Boliivia võrratute soolaväljade piirkonnas. Teeme peatuse Rongide surnuaias Uyunis, Colchani külas, "veesilmade" juures, kus vaatleme traditsioonilist soola tootmist. Jätkame teekonda Incahuasi saare juurde (tuntud ka kui Kala saar), kus näeme kuulsat hiigelkaktust. Naudime päikeseloojangut soolajärvedel koos klaasikese veiniga. Täna majutume soolast ehitatud hotellis.

Salar de Uyuni maailma suurima soolavälja sürreaalne, lõputu, valge maastik muutub vihmaperioodil (jaanuarist-aprillini) hiiglaslikuks peegliks. Kuival perioodil (maist-novembrini) moodustuvad kristallselged kuusnurksed mustrid. Salar de Uyuni ehk vahel ka Salar de Tunupa’ks kutsutud soolaväli asub merepinnast 3657 meetri kõrgusel ning on maailmas tuntud kümneid kilomeetreid laiuva valge tasandiku ja värviliste järvede poolest. Ligemale 30 000 kuni 42 000 aastat tagasi asus siin suur järv, mis hiljem kuivas ja aurustus. Nüüdseks on järel hiiglaslik Uyuni soolakõrb, mille  pindala on ligi 11 000 km² ning mille soolakihi paksus 2–8 meetrit. Hinnanguliselt koosneb Salar de Uyuni umbes 10 miljardist tonnist soolast, millest aastas kasutatakse ära vaid 25 000 tonni. Ligi neljandiku Eesti suurune Salar de Uyuni on ebamaine soolapeegel, kus taevas ja maa saavad üheks ning horisont kaob. Altiplano selge sinine taevas ja pilved peegelduvad vastu täiuslikult valgelt pinnalt. Salar de Uyuni pinnapeegeldust kasutatakse muide Maad jälgivate satelliitide kõrgusmõõdikute kalibreerimiseks. Suvevihmade ajal kattub soolajärv õhukese veekihiga, muul ajal on tavaliselt kuiv.  

Uyuni oli vanasti raudteesõlm, mille kaudu veeti mineraale Vaikse ookeani sadamatesse. Raudtee ehitasid 19. sajandi lõpus Uyunisse elama asunud Suurbritannia insenerid. 1940. aastatel hakkasid mineraalivarud ammenduma ning palju ronge jäi seisma ja  roostetama kaevandustegevuse soikumisel. Aegamööda kogunes mahajäetud ronge juurde ja paika hakati nimetama rongide surnuaiaks. "Surnuaed" asub Uyuni linnast paari kilomeetri kaugusel. Vanad rööpad viivad kuni asulani.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Palacio de Sal hotell 4* https://palaciodesal.com.bo/en/

4. päev

Boliivia. Uyuni soolaväli / Salar de Uyuni värvilised laguunid / Colchani / Villamar

Hommikul asutame ennast soolaväljadele. Täna tutvume väiksemate laguunidega. Suundume Villamari külla. Teel külastame San Cristóbal kirikut, Culpina K ja Alota külasid. Tutvume Valley of the Rocks'iga, mis on kuulus tuulte poolt lihvitud kiviformatsioon. Seejärel sõidame Catal ja Vinto laguunide ning Italia Perdida kiviformatsiooni juurde. Päeva lõpetuseks jõuame Villamari külla, kus külastame iidseid kivijoonistusi ja Tomas Lakhas Necropolis kindlust.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Jardines de Mallku Cueva 4* https://mallkucueva.com

5. päev

Boliivia – Tšiili. Villamar / Hito Cajon / Atacama kõrb / San Pedro de Atacama

Külastame Eduardo Avaroa Reservi ja sõidame Hito Cajon piirile. Ületame Boliivia Tšiili piiri. Hito Cajón piiripunktist sõidame San Pedro de Atacamasse (2500 m üle merepinna). Pärastlõunal teeme Kuuoru ja Marsioru ekskursiooni.

Hommikul külastame Laguna Colorada, kus elavad kuulsad ja ainulaadsed Jamesi flamingod. Vaatleme igevese jää formatsioone ja laguuni muutuvaid värvitoone. Lõpuks muutub laguun punaseks, millest ka laguuni nimi. Seejärel möödume Sol de Mañana geisritest. Külastame Licancaburi vulkaani jalamil olevat Verde laguuni, teele jäävad ka Chalviri kuumaveeallikad ja Dalí org.

Kuuorg (Valle de la Luna) ja Marsiorg (Surmaorg) asuvad San Pedro de Atacama lähedal. Orgude hiiglaslikud düünid ja tuule poolt vormitud dramaatilised soola- ja savimoodustised on justkui teisest ilmast. Kuuoru teevad tuntuks valge liivaga kaetud maastikud, soolakoopad, "Tres Marias" kivikujud ja keskel asuv amfiteater. Marsiorule on iseloomulikud karmid kõrbemaastikud, järsemad luited, punakas liiv ja savi. Luited sobivad liivalauaga sõitmiseks. Saame imetleda marsilaadset maastikku koos vapustava päikeseloojanguga.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöögikarbike
Majutus: Cumbres San Pedro de Atacama hotell 4* https://www.cumbressanpedro.com

6. päev

Tšiili. Atacama kõrb / Vikerkaareorg / Yerbas Buenas petroglüüfid / Cejari laguunid / Ojos del Salar

Külastame Atacama kõrbes asuvat Vikerkaareorgu (Valle del Arcoíris) 3000 meetri kõrgusel üle merepinna. San Pedro de Atacamast 90 km kaugusel asuv vapustav looduslik org on tuntud oma erksate punaste, roheliste, valgete ja kollaste mineraalidega kaetud küngaste poolest. Oru lähedal lähedal asuvad 10 000 aasta vanused Yerbas Buenase petroglüüfid. Rikkalikud kaljujoonised ja petroglüüfid pakuvad väärtuslikku teavet piirkonnas kunagi õitsenud iidsete kultuuride kohta. See on Tšiili rikkaliku kultuuripärandi kaunis testament. Vikerkaareorgu astudes siseneme sürreaalse ilu maailma. Erksavärvilised kaljud justkui ärkavad ellu. Tumepunane värv on eredaks kontrastiks taevasinise taevaga, samas sätendavad kuldkollased toonid päikesevalguses. Lopsakalt roheline taimestik värskendab. Kivististe valged ja hallid toonid lisavad looduse meistriteosele veelgi värve. Parim viis seda kaleidoskoopilist paradiisi kogeda on jalgsi. Oru looklevatel radadel kulgemine võimaldab iga detaili põhjalikult uurida. Iga sammul ilmnevad uued imed.

Pärastlõunal saame ainulaadse kõrbekogemuse tutvudes Cejari ja Tebenquiche laguunidega. Cejari türkiissininses laguunis on kõrge soola ja liitumi sisaldus, mis võimaldab sarnaselt Surnumerega pingutuseta vees hõljumist. Siin saab argipäevamured hõljudes unustada. Tebenquiche laguuni vapustavad päikeseloojangud, tohutud valged soolakoorikud ja Andide mägede peegeldused on unustamatud. Põgusalt tuvume ka Ojos del Salar ehk soolasilmadega, mis on magevee allikad keset hiiglaslikku soolavälja.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Cumbres San Pedro de Atacama hotell 4*

7. päev

Tšiili. Atacama kõrb / Flamingode rahvuspark / Miscanti ja Miñiques laguunid

Külastame Atacama kõrbe tõeliselt kultuslikke juveele – kõrgplatoo laguune Miscanti & Miñiques (4100 m merepinnast kõrgemal), Red Stones.

Avastame Atacama soolatasandikul Los Flamencose rahvusparki Soncori sektoris. Laguna Chaxa linnuvaatluspaigas saame jalutades imetleda vapustavaid luguune ja loomulikult flamingosid. Jätkame teekonda Punaste Kivide suunas. Teel peatume võluvas Socaire'i külas. Küla on tuntud traditsioonilise Andide köögi poolest. Kohalikud kasvatavad endiselt maisi, kinoat, ube, porgandeid ja kartuleid, kasutades iidseid terrasse ja niisutuskanaleid. Jõuame müstilise Salar de Aguas Calientese Punaste Kivide juurde. Rauarikkad punased kivid loovad sürreaalse maastiku.

Viimane peatus on Miscanti ja Miñiques muinasjutuliste kõrgjärvede juures, mis asuvad Los Flamencose rahvuspargis 90-110 km kaugusel San Pedro de Atacamast Socaire'i lähedal. Järved on tuntud oma intensiivse sinise vee, vulkaanilise maastiku ja siin elavate flamingode poolest. Järved moodustusid allikatest kui Miñiquesi vulkaanist pärit laavavool takistas allikavee vaba voolamist. Nende vapustavate õdelaguunide ümbrus on koduks eksootilisele taimestikule ja siin on uskumatu linnuliikide mimekesisus. Laguunide sügavsinised veed kuiva kõrbe taustal moodustavad hingematvalt kauneid kontraste.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Cumbres San Pedro de Atacama hotell 4*

8. päev 

Tšiili. El Tatio geisrid / Andide külad / Santiago / Matetic veinimõis

Täna ennelõunal tutvume El Tatio geisrite ja Andide küladega. Seejärel siirdume Calama lennuväljale ja lendame Santiagosse.

Päevane seiklus algab võimsa looduse vaatemänguga Tatio geisrite juures. El Tatio geisrite geotermiline ala asub Andide mägedes 4320 meetri kõrgusel merepinnast. Maa sügavustest tõusev aur on loodusjõud selle kõige ürgsemas olekus. Jätkame teekonda maalilistesse mägiasulatesse. Maalilises Caspanas näib aeg olevat peatunud. Kõndides munakivitänavatel, imetledes koloniaalajastu hooneid avastame põnevat ajalugu ja sügavat kultuuri. Jätkame teed Toconcesse, peidetud oaasi keset kuiva kõrbe. Imetleme Tocone esivanemate arhitektuuri ja avastame traditsioone. Sajanditepikkuse ajalooga Chiu Chius avastame Tšiili vanimat kirikut, mis seisab majesteetlikult keset kõrbemaastikku.

Lend LA151 Calama-Santiago 14.45-16.49

Santiagos maandudes sõidame Matetic veinimõisa.

Matetic veinimõis asub Tšiili keskosa Casa Blanca veiniorus, kus on ideaalsed tingimused valgete viinamarjade jaoks kuid kasvatatakse ka punase veini viinamarju. Siin on ideaalne kliima, mineraalide rohke vulkaaniline pinnas ning puhas vesi. Andidest voolab lumesulavett, millega kunstlikult kastetakse tilkkastmismeetodil viinamarjataimi otse mulda. Eriti sobilik on viinamarjadele Vaikselt ookeanilt tulev jahedam udu, mis laseb viinamarjadel kaua küpseda. Saagikoristusaeg on märtsist aprillini. Mida kuivem talv, seda maitsvam vein. Kuigi org avastati veinikasvatuskohana alles üsna hiljuti – umbes 45 aastat tagasi – on nüüdseks siin juba ligi 30 viinamarjaistandust. Siin kasvavad ka sellised sordid, mis Euroopas enam ei kasva – näiteks Carmeniere. Veinide valmistamise ajalugu ulatub esimeste konkistadoorideni, kes tõid esimesed viinmarjataimed. Veinimõisate rajajateks on ajalooliselt olnud eelkõige rikkad Euroopa juurtega perekonnad. Paljud neist olid saanud rikkaks just vaske või hõbedat kaevandades ning hiljem täitsid oma unistuse veinimõisast. Veinimõisaomaniku amet on siin riigis väga prestiižne.

Matetic La Casona on hubane ja õdus butiikhotell kaunis koloniaalaegses majas keset viinamarja istandusi.

Toidukorrad: hommikusöögi karbike, õhtusöök
Majutus: La Casona Matetic Vineyard butiikhotell https://turismo.matetic.com/en/home-hotel-la-casona/

9. päev

Tšiili. Matetic veinimõis / ratsutamine

Pärast hommikusööki tutvume Matetic biodünaamilise veinimõisa tegemistega. Maitseme veine ja ratsutame (ratsutamise hind 95 USD inimese kohta) Rosario orus.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: La Casona Matetic Vineyard butiikhotell

10. päev

Tšiili. Matetic veinimõis / Santiago / Rapanui

Varahommikul sõidame Matetic veinimõisast Santiago lennuväljale.

Lend LA841 Santiago-Easter Island 08.55-12.30

Lihavõttesaarele ehk Rapanuile maandudes sõidame hotelli. Vaba õhtupoolik.

Toidukorrad: hommikusöök,
Majutus: Hare Nua butiikhotell https://harenua.com/en/

11. päev 

Lihavõttesaar (Rapa Nui) / Rano Raraku kuulsad Moai kujud / Ahu Tongariki / Te Pito Kura

Pärast hommikusööki teeme päevase ekskursiooni, mille käigus avastame Rapa Nui (Lihavõttesaare) tähtsamaid looduslikke ja ajaloolisi vaatamisväärsusi. Sõidame pealinnast Hanga Roast välja, rannikut mööda kagu suunas. Teel näeme suurepäraseid vaateid Poike poolsaarele ja rannajoonele, mis on moodustunud mustast vulkaanikivist. Liikudes esimesse peatuspunkti, möödume mitmest moaist, mis tee ääres seistes annavad märku moaide rajast ("Camino de los Moais"). Moaid on Lihavõttesaarele iseloomulikud kivikujud. Ranu Ranaku on kivimurd, kus kunagi moaisid valmis tahuti. Teeme jalgsimatka Rano Raraku vulkaani jalamilt üles. Tänase päevani on siin umbes 300 pooleliolevat kivikuju, millest osa seisab püsti ja osa on pikali. Mõni neist on vaid osaliselt tahutud, paljud on kannatada saanud või tunduvad olevat kohaletoomise käigus maha jäetud. Vulkaanisuudme juurde tõustes avaneb vaatepilt kraatrijärvele – ka kraatris võime näha moai-kujusid.

Seejärel alustame sõitu järgmise vaatamisväärsuse suunas – jõuame hiljuti taastatud hiiglasliku Ahu Tongariki ja selle 15 moai kuju juurde. Ligikaudu 20-minutilise tee kaugusel on Anakena. See valge liiva ja kookospalmidega rand taevasinise ja rahuliku Vaikse ookeani taustal on saare kõige polüneesialikum paik. Saame lõõgastuda ja soovi korral soojas ookeanis ujuda. Sellest kaunist kohast paistavad ka kaks Ahut. Üks neist on eriti huvitav selle poolest, et moaide nikerdused on tehtud hoopis nende tagakülgedele. Pärast lõõgastavat puhkepausi sõidame mööda peateed tagasi Hanga Roasse, möödudes Vaitea'st – saare ainsast eukalüptimetsast.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Hare Nua butiikhotell

12. päev

Lihavõttesaar / Rano Kau / Orongo / Vinapy / Puna Pua / Ahu Akivi

Täna sõidame Rano Kau vulkaani jalamile. 30-minutise sõidu järel jõuamegi Hanga Roa lähedal asuva vulkaani juurde. Sealt avanevad imelised vaated kogu saarele. Kraatrijärv on ideaalselt ümara kujuga. Seejärel suundume tseremoniaalkülla Orongosse, Lindmehe kultuse keskusesse. Kultus sai alguse siis, kui Rapa Nui inimesed enam moai-kujusid ei valmistanud. Tutvume külaga ning vaatame kaljujooniseid, mis kujutavad Lindmeest (Tanga Manu), teda loonud jumalat (Make Make) ja viljakussümbolit (Komari). Lisaks avaneb siit vaade kolmele väiksele kivilademele, mille nimed on Motu Nui, Moto Kau ja Moto Iti.

Meie järgmine peatus on Ahu Akivi – üks erilise auraga ahu sisemaal – ja selle seitse kuulsat moaid. Kui enamasti on ahud rannikul, siis see ahu on ehitatud sisemaale ja asetatud ida-lääne suunale. Huvitav on see, et moaid on üles rivistatud kevadise ja sügisese pööripäeva päikesetõusu punkti järgi. Seitse avastajat ootavad oma müstilist esivanemat Hotu Matuat. See on üks hilisemaid ahusid saarel, ehitatud 1460ndatel aastatel, siis kui moaide kultus hakkas vaibuma.

Meie ekskursioon jätkub – sõidame Puna Pua kivimurrukraatrini, kus leiduvast punasest laavakivist (Scoria) on tehtud moaide peakatted pukaod. Puna Pau on väike uinunud vulkaan, mille nimi tähendab „kuiv allikas“. Eeldatakse, et kunagi leidus siin vett. Pukaosid hakati lisama moaidele hiljem, alles 15.-16. sajandil. Saarelt on leitud kokku umbes 100 pukaod ning 900 moaid. Mõned ajaloolased väidavad, et pukaosid hakati moaidele lisama hõimude vaheliste tülide perioodil, et muuta ahu platvormid veelgi mõjukamaks.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hare Nua butiikhotell

13. päev

Rapanui – Santiago

Päikesetõus Tongariki ahu juures.

Lend LA842 Easter Island-Santiago 14.40-21.15; valikus on ka kell 21.00 väljuv lend, mis saabub Santiagosse kell 4 öösel.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Santiago lennujaama hotell / kui on hilisem lend, siis ööbimist ei ole

14. päev

Santiago – Pariis

Alustame kojulendu 11. novembri hommikul.

11NOV Lend AF401 Santiago-Pariis (Charles de Gaulle) 11.05-05.55 +1

15. päev

Pariis – Tallinn

12NOV Lend AF7972 Pariis (Charles de Gaulle)-Tallinn 11.00-15.00