Lääne-Aafrika olemus ja hing on üks autentsemaid maailmas. Siinsed vapustavad maastikud ning hämmastavalt mitmekesised rahvakillud oma eripäraste traditsioonidega on suuresti veel avastamata. Kuigi kogu piirkonda on pikalt räsinud poliitilised konfliktid astub selle mitmekülgne rahvas tasapisi moodsaima elustiili suunas samas hoides alles oma Lääne-Aafrika identiteeti. 

Côte d'Ivoire kutsuti kunagi teenitult Lääne-Aafrika juveeliks. Juveeli särava värvipaleti osadeks on valged liivarannad, rohetavad palmimetsad ja leekivoranžid teed. Musta Mandri  Šveitsiks kutsutud Guinea uhkuseks on mägised maastikud. Nende kõrval ootab avastamist 19. sajandi alguses Ameerikast ümberasunud vabastatud orjade poolt rajatud vabadusemaigulise nimega riik Libeeria. Sierra Leone rannad võiksid olla maailma parimate hulgas. Kahjuks või just õnneks on riik tänu infrastruktuuri ebaühtlasele arengule jäänud külaliste jaoks veel praktiliselt avastamata.  Lääne-Aafrika on ehe ja põnev.

1. päev

Tallinn - Frankfurt - Brüssel -  Elevandiluurannik (Côte d'Ivoire)

Koguneme Tallinna lennujaamas kell 05.20. 

Lend BT851  Tallinn-Brüssel 07.20-09.00
Lend SN239 Brüssel-Abidjan 11.30-18.40 

Maandume Abidjanis. Seejärel siirdume Abidjani lennuvälja lähistel asuvasse hotelli.

Majutus: Hotel Onomo  

2. päev

Elevandiluurannik (Côte d'Ivoire) / Grand Bassam  

Täna  veedame päeva avastades Grand Bassamit. Grand Bassami vanalinn on rajatud laguuni ja ookeani vahelisele liivaseljandikule. Endine Prantsuse Elevandiluuranniku koloonia pealinn on tänapäeval abidjanlaste vabaaja veetmise kuurort. Grand Bassami maagilise õhustiku loovad kaunid puiesteed, värvikad bouganvillea hekid  ning omanäoline koloniaalarhitektuur. Prantsuse koloniaalarhitektuuri üheks ehedaimaks näiteks on Vana postkontor. Külastame endises Kuberneripalees asuvat kostüümimuuseumi, mille suur välitrepp on tõeline arhitektuuripärl. Muuseumi ainulaadsete hõimukostüümide, maskide, ornamentide ja etnograafiliste fotode kollektsioon annab hea ülevaate maa ajaloost ja kultuurist. 

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hotel Onomo

3. päev

Elevandiluurannik (Côte d'Ivoire) /  Abidjan

Täna tutvume Abidjaniga. Laguuni tagune “platoo” ehk City District kasvab väga kiiresti. Linn kerkib pigem vertikaalselt, mitte horisontaalselt nagu enamik Aafrika linnu. Kõrgustesse küündivad suured kaasaegsed hooned ja pilvelõhkujad. Maapinda on siin vähe ja olemasolevat tuleb Ebrié laguuni  pealetungi tõttu pidevalt kindlustada. Kaasaaegse linna lääneosas asub sadam kus venivad lõputud järjekorrad inimestest, kes ootavad paati. Idas ilutseb Püha Peeter Pauluse katedraali siluett. Kaootiline liiklus on riigi kiire majandusarengu negatiivne tulemus. Areng on pärast kodusõda  jõudnud 6%ni SKTst.
Pärastlõunal sõidame kiirteed pidi Yamoussoukrosse.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hotel Royal

4. päev

Elevandiluurannik (Côte d'Ivoire) /  Yamoussoukro/ savanni basiilika

Täna veedame päeva Yamoussoukros. Yamoussoukrost sai riigi ametlik pealinn 1983. aastal. Yamoussoukro oli iseseisva Côte d'Ivoire esimese presidendi Mr Houphouët-Boigny koduküla. Siit sai alguse 1970. ja 1980. aastate Elevandiluuranniku unistus. See on unistus riigist, mis hoolimata loodusvarade nappusest loob prantsuskeelse Lääne-Aafrika suurima majanduse. Külastame Rahu Neitsi basiilikat, mis on inspireeritud maailma suurimast kristlikust hoonest - Püha Peetruse katedraalist Roomas. Kirikul on ainulaadsed kõrged värvilised klaasaknad. Näeme laiu puiesteid, kus üksikud autod püüavad vältida suuri löökauke, seebusid ja kanu. Hiiglaslikud valitsushooned, suured hotellid ja isegi krokodillidega asustatud tehisjärv tekitavad mahajäetuse tunde.

Läheme kohalikku külla vaatama Zaouli maskide tantsu. Zaouli on guro hõimu traditsiooniline tants. 1950. aastatel loodud Zaouli mask on tõenäoliselt inspireeritud tüdrukust nimega Djela Lou Zaouli. Igal maskil on oma sümboolne pärimuslugu. Zaouli tantsu teeb ainulaadseks peen ja läbimõeldud jalgade liikumine.

Õhtusöögiks ja ööbimiseks jõuame Daloasse.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hotel La Grace 

5. päev

Elevandiluurannik (Côte d'Ivoire) / Daloa / maagilised traditsioonid / Man

Täna alustame teekonda läbi kohvi- ja kakaoistanduste, mille vahele on tipitud vaid mõned üksikud väikesed külad. Elevandiluurannik on Ghana järel maailma peamine kakaotootja. Kokku toodavad kaks riiki üle poole maailma kakaost. Keerame suurelt teelt kõrvale. Kaugematesse metsaküladesse on võimalik liikuda vaid 4x4 sõidukitel. Välismaalaste saabumine Guéré  rahva eraldatud küladesse on haruldane sündmus. Ka võimas Guéré mask tuleb tähtsate külaliste saabudes pühast metsast külasse tantsima.

Kui meil hästi läheb siis esinevad haruldased Žonglööri tüdrukud. Iidne Žongleerimise traditsioon on nüüdseks kahjuks hääbuv. Oleme avastanud ühe viimastest küladest, kus seda veel harrastatakse. Dani ja Guéré etnilised rühmad on tuntust kogunud oma maskidega. Maske peetakse Aafrika kunsti meistriteoseks.

Õhtuks jõuame Mani, mida peetakse metsapiirkonna pealinnaks. Seda väikelinna ümbritsevad 18 rohelist mäge. Veedame kaks ööd Manis.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hotel Les Cascades 3*

6. päev

Elevandiluurannik (Côte d'Ivoire) / Man / maskide võlu

Täna tutvume Mani ümbruskonnaga. Man on särtsakas ja värvikas väikelinn. Linna sumiseval ja tolmusel turul müüakse kõikvõimalikke tooteid. Mani turg on oluline kauplemiskoht siinse piirkonna ja ka naaberriikide metsadest pärit külaelanikele. Turul on võimalik leida käsitööd ning hea õnne korral ka autentsed hõimumaske ja rituaalseid esemed. Turutänav on täis jalakäijaid, kärusid, kaubikuid ja autosid. Turiste praktiliselt pole.  

Kui Guéré maskid on tuntud oma võimsa ja rohmaka välimuse poolest, siis Dani maskid on ühed kauneimad hõimumaskid just tänu ilu sümboliseerivate kujundite õrnale tasakaalule. Lähedal asuvas väikeses külas ilmuvad metsast maskid. Dani rahva kosmogoonias on loojajumal, kes suhtleb inimestega ainult oma vahendajate - maskide kaudu. Maskitantsu käigus kaob distants inimese ja vaimumaailma vahel, taastub kosmiline ja ühiskondlik kord ning avaldatakse tänu jumalatele ja esivanematele.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hotel Les Cascades 3*

7. päev

Elevandiluurannik (Côte d'Ivoire) - Libeeria/ Gbarnga / liaanidest sild

Päevasel teekonnal Libeeriasse teeme võimalusel peatusi. Pärast mitmeid formaalsusi ületame Libeeria piiri. Õhtuks jõuame Gbarngasse.

Läbi lopsaka džungli kulgev tee viib meid ühte eraldatud külla. Lühikese jalutuskäigu kaugusel asub võimas liaanisild. Liaanisillad on "hõimukunsti" ehedad meistriteosed. Sillad on ehitatud eranditult taimsetest materjalidest, näiteks puidust ja liaanidest. Ei ole kasutatud naelu, köisi ega muid metsale võõraid materjale. Liaane ja puitu saavad korjata vaid pühitsetud hõimuliikmed, kes jätavad oma korjatud saagi metsa. Arvatakse, et võimas vaim ehitab korjatud materjalist silla ühe ööga.

Uue silla ettevalmistamise perioodil ei tohi selle "maagilise kunsti " salastatuse tagamiseks metsa minna ei naised ega asjasse mitte pühitsetud. (Kirjutamise hetkel varisesid liaanisillad kokku, loodame, et mõne kuu pärast taastatakse).

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Hotel Passion

8. päev

Libeeria / Monrovia/ vabade inimeste riik

Jõuame Libeeria pealinna Monroviasse. Libeeria on ainus Aafrika riik, mis pole kunagi olnud ei koloonia ega protektoraat. Libeeria asutasid kriod ehk  Ameerikast tagasi Aafrikasse toodud vabastatud orjad. Kriod moodustavad 5% elanikkonnast. Neid peetakse rahvuse loojateks ning kaasaegse majanduse ja poliitika peamisteks tegijateks. 80% elanikkonnast räägib krio keelt, mis on omamoodi Ameerika inglise keel "pidgin".
Meie ookeanivaatega hotell on parim alguspunkt linnaga tutvumiseks. Vabamüürlusel on olnud suur mõju Libeeria ja krio kultuurile. Külastame  impostantset vabamüürlaste templit. Monrovia sümboliks on 1960. aastal avatud Ducori palee varemed. Ducori palee oli üks esimesi viietärni hotelle Aafrikas. Monrovia kõrgeimail kivisel künkal asuv hotell paistab silma üle  kogu linna ja lahe. Hotellis korraldati iseseisvusaegse Aafrika eliidi üritusi ja pidusid. Idi Amin ujus suures ookeanipoolses basseinis, hoides püstolit vööl. Samal ajal laulis tema sõber Miriam Makeba. Hoonet rüüstati korduvalt kodusõja ajal ja pärast seda. Praegu on hotell mahajäetud ja suletud, kuid ehk saame seda külastada. 2008. aastal sõlmis valitsus Ghaddafiga lepingu selle hotelli taastamiseks, kuid projekt, nagu ka paljud teised arendusprojektid, ei realiseerunud kunagi. Seda tänu sõjale, mille algatasid  Euroopa ja Ameerika Ghaddafi kukutamiseks.

Rahvusmuuseumis  on Krio arhitektuuri väljapanek. Muuseumi rikkalikus kollektsioonis on iidseid maske, rituaalseid esemeid ning fotonäitus pikkadest kodusõdadest (aastatel 1989–2003). Linnatuuril näeme ka vanu koloniaalhooned, kivist Krio kirikuid. 

Meie hotell asub Mamba Pointis, mis on üks Monrovia parimaid kohti.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Cape hotel 4*

9. päev

Libeeria - Sierra Leone/ Bo/ Bundo naiste maskid

Libeeria ja Sierra Leone vaheliseks looduslikuks piiriks on Mano jõgi. Peale piiriületusformaalsusi sõidame mööda uut teed läbi metsa Bo linna poole.
Enamikus Aafrika paikades on maskid meeste pärusmaa, ent mende rahva ja naabrite seas on Bundo maskid naiste pärusmaa. Maskidel on tütarlaste täiskasvanuks saamise riitustel ülioluline roll. Jõuame külla osalemaks maskide riitusel. Selline sündmus meelitab kohale värvika rahvahulga. Pärast seda sõidame Bosse, kus ööbime.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Bo Inn or Dohas Hotel 

10. päev

Sierra Leone / teemandid

Täna sõidame teemandite otsijate külla. Teemanti jaht on sõltuvust tekitav nagu hasartmängudki. Siiski, vaid vähestel õnnelikel avaneb võimalus päriselt varandus leida. Teemant on mänginud olulist rolli Sierrra Leone hiljutises rahutus ajaloos. Teemandite puhul on tähtis leitud “kivide” kogus ja kvaliteet. Pärast pealikult loa küsimist viivad mõned külaelanikud meid kohta, kus saame teemandi otsijatega kohtuda. Kohalikud selgitavad meile käsitsi kaevandamise ja “liivapesu” tehnikat.

Seejärel sõidame Atlandi ookeani rannikule. Kenti külas astume paati ja sõidame Banana saarele.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Bafa lodge

11. päev

Sierra Leone/ Banana saar

Veedame päeva Banana saarel jalutades.  Võluval paradiisisaarel avastame mägesid, ürgmetsi, pisikesi külasid ja üksikuid randu. Aktiivsematel matkasellidel võimalus teha 2-tunnine matk metsas või saarele ring peale.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Bafa lodge

12. päev

Sierra Leone/  Freetown

Sõidame saarelt paadiga tagasi mandrile. Seejärel jätkame teed mööda rannikut Freetowni poolsaare mägede nõlvadel. Kollased rannaribad eraldavad taimestiku lopsakat rohelust ookeani sinast. Sierra Leone on saanud nime just nende lõvi (leon) mägede (sierra) järgi.  

1786. aastal saabusid esimesed 380 vabastatud Aafrika orja Ameerikast Sierra Leonesse, kus nad olid võidelnud iseseisvussõjas brittide poolel. Pärast sõja kaotamist saatsid britid nad Sierra Leonesse ja lõid esimesed vabastatud orjade asulad. Mõne kuu möödudes vaevlesid tulijad nälja ning uute ja tundmatute haiguste käes. Tihti tuli ette kähmlusi kohalikega, kes ei talunud neid silmaotsaski. Mõni aasta hiljem, Napoleoni sõja ajal, heiskas Freetown Briti lipu. Linna ründas seitse Prantsuse mereväe laeva, mille tagajärjeks oli täielik häving. Vähesed ellujääjad “pääsesid” orjakaupmeeste saadetud piroogide abil. Alates 1807. aastast, kui Briti impeeriumis kaotati orjakaubandus, vabastas Briti merevägi Sierra Leone orjad kinnipüütud orjakauplejate laevadel. 1808. aastal sai Freetownist esimese Briti koloonia pealinn troopilises Aafrikas. Sel ajal oli krio rahvast ehk endisi orje üle 50 000. Nendest tekkis eliit, kes avaldas administratsioonile survet parema hariduse saamiseks. 1845. aastal ehitati "Furah Bay" esimene ülikool Lääne-Aafrikas. Koloniaalajal tunti Freetowni “Lääne-Aafrika Ateena” nime all.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Swiss hotel 4

13. päev

Sierra Leone - Guinea / Baga Nimba maskid

Varahommikul hakkame sõitma loode suunas. Täna on pikk sõidupäev. Pärast paljude kontrollpunktide läbimist jõuame Guinea piiripunkti. Sõidame kivisesse Kindia linna.

Kindia on meeldiv kaubanduslinn. Siin kohtuvad rannikualade, Fouta Djalloni mägise piirkonna ja läänepoolsete metsade inimesed. Õhtusöögiks maitseme midagi eripärast just Guinea gastronoomiale. Säravate tulede valguses kutsub intensiivne trummirütm  pühast metsast välja kohaliku maski. See suurejooneline mask on riigi üheks sümboliks peetav Baga Nimba.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Masabi või Moringa hotell

14. päev

Guinea / pealinn Conakry

Sõidame Kindiast Conakrysse. Tutvume pealinnaga. Külastame ühte huvitavat väikest muuseumi.
Hotell Onomo ruumid on päevases kasutuses kuni kella 18.00-ni. Õhtune transfeer lennujaama.

Lend SN397 Conakry-Brüssel 20.45-05.25.+1

15. päev

Conakry - Brüssel - Tallinn

Lend BT852 Brüssel-Tallinn 09.40-13.05