Boliivia
Maailma suurim soolajärv ja vanad koloniaallinnad
18. oktoober – 30. oktoober 2026
Grupis 12 reisijat
Reisijuht:
Teet Toome
Vahel Lõuna-Ameerika Tiibetiks kutsutud Boliivia on erakordse looduse ja rahvastikuga maa. Sealne mägine loodus on karm, suurejooneline, kaunis ja karm. Rahvastiku koosseisust moodustavad indiaanlased üle 60%, põlisameeriklaste osakaal on siin suurem kui mistahes teises Ameerika maailmajao riigis.
Vanad kombed ja uskumused ei ole siit kuhugi kadunud ja elavad edasi nii linnades, külades, mägedes, džunglites, eluviisis, söögikultuuris kui ka riietuses. Kohalikud elanikud kannavad igapäevaselt õlgadel värvikaid alpaka- või laamavillast pontšosid ja peas laiaservalisi vildist kübaraid. Tähtpäevade puhul tantsitakse läbi linna pikkades protsessioonides traditsiooniliste rahvaviiside saatel ja lastakse hea maitsa mama qonqachi't (juustuleib), camba't (manioki ja juustu pankook) ning rüübatakse peale cherimoya mahla või kokast valmistatud õlut.
Boliivias leidub avastamisväärset, mida pole mitte kusagil mujal maakeral. Saab imetleda eksootilisi pealinnu La Paz’i ja Sucre’i, võrratult kuninglike Andide mäestikuvaateid, nõiduslike värvidega soolajärvi ning muistsete tsivilisatsioonide vägevaid varemeid. Seda kõike lihtsalt peab oma silmaga nägema!
Fotod: Vaido Otsar.
Riiki sisenemise tingimused (seisuga 25.05.2024):
- Eesti kodanikud võivad viibida Boliivias viisavabalt 90 päeva korraga.
- Reisikindlustus on kohustuslik.
NB! Riiki sisenemise tingimused võivad muutuda kiirelt. Kõigile registreerunutele saadame eraldi täpse ülevaate. Lisainfot riiki sisenemise tingimuste kohta leiab Välisministeeriumi Reisi Targalt lehelt.
1.-2. päev
Tallinn - Boliivia/Santa Cruz de la Sierra
Lend Tallinn Boliivia/Santa Cruz de la Sierra on läbi Madriidi. Täpsem lennugraafik selgub oktoobris 2025
Majutus: Boliivi suurimas linnas Santa Cruz de la Sierra, hotell 4*
3. päev
Santa Cruz de la Sierra - Surce
Pärast hommikusööki lendame lühikese lennuga Surce, Boliivia ajaloolisesse pealinna, mida kutsutakse ka Ameerika Valgeks linnaks. Sucre koloniaalaegne hispaania arhitektuur on tunnistatud maailmapärandiks. Sucre asutati 1538. aastal ja see kandis nime La Plata. Boliivia esimese pealinna algne rikkus pärines kaevandamisest, kuid peagi sai sellest oluline kultuurikeskus, kus rajati San Fransisco Ülikool, Royal Academia Carolina ning praeguse ülemkohtu eelkäija Characas Audencia istungite hoone. Sucres ilmneb erakordsel viisil kohalike arhitektuuritraditsioonide sulandumine Euroopast pärit ehitusstiilidega. Siin leidub rohkesti hästi säilinud 16. sajandi kultusehitisi nagu San Lazaro, San Fransisco ja Santo Domingo. Mõjuka Metropolitani katedraali ehitamist alustati 1559. aastal, kuid lõpetati alles 250 aastat hiljem. 1825. aastal augustis kuulutas Boliivia end iseseisvaks ning linna nimi muudeti Hispaania ülemvõimu vastu võidelnud marssal Antonio Jose de Sucre auks. Vabaduse koda (Liberty House) on Boliivia üks tähtsamaid ajaloolisi monumente ning siin leidis aset palju võtmetähtsusega sündmusi, mis aitasid jõuda iseseisvuseni. 1621. aastal oli see algselt ehitatud jesuiitide kloostriks. Ekskursiooni käigus külastame 25 de Mayo peaväljakut, Liberty House'i, Metropolitan katedraali, ASUR tekstiilimuuseumi, Mayor Real y Pontificia San Francisco Xavier ülikooli (mida peetakse üheks vanimaks Lõuna-Ameerikas), La Recoleta väljakut ja vaateplatsi.
Läheme Folk Peña’le õhtustama ja tutvuma kohaliku Boliivia tantsuga.
Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Sucre Parador Santa Maria La Real hotell
4. päev
Sucre / Tarabuco / Jatum Yampara
Täna sõidame Sucrest Tarabuco linna, mis asub 68 kilomeetri kaugusel. Teel avanevad vaated majesteetlikke Sica Sica ja Churuquella mägesid ning Divortium Akvaariumit. Tarabucos saame teha sisseoste ehtsal pühapäeva indiaani turul. Ümberkaudsed kogukonnad on tulnud siia näitama ja müüma parimat, mida neil on pakkuda. Kuuleme erinevaid murrakuid, imetleme kohalikke rahvarõivaid ja käsitööd. Seejärel külastame Jatun Yampara põlisasustust. Näeme ühe põlumajandusega tegeleva kogukonna elu-olu. Külastame tekstiili- ja arheoloogiamuuseumi. Lõunasöögiks sööme kohalikest toorainetest valmistatud hõrgutisi rahvamuusika saatel. Naaseme Sucresse.
Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Sucre Parador Santa Maria La Real hotell
5. päev
Chataquila / Maragua / Sucre
Täna sõidame 4WD maasturitega Chataquila linna. Chataquilasse jõudes külastame siinset pühamut. Pooleteisttunnise jalutuskäigu ajal imetleme 2500 aasta vanuseid maalinguid. Pärast jalutuskäiku teeme väikese puhkuse ning siis jätkame oma päeva Maragua kraatri külastusega. Maragua ebamaist looduse meistriteost kutsutakse vahel ka Ombligo de Chuquisaca (tõlkes Chuquisaca naba). Puna-violetse 8 kilomeetri laiuse kraatri põhjas on laiali puistatud nisupõllud, maisipeenrad ja ümbritsevad nõlvad, mis justkui rulluvad ja keerlevad ümber keskpunkti. Selline maastik on tekkinud tänu siinsetele väga võimsatele tektoonilistele liikumistele viimase miljoni aasta jooksul. Jätkame veel poolteist tundi oma rännakut, et jõuda Ñiñumayu’sse. Siin saame imetleda dinosauruste jalajälgi. See paik on Boliivia imetabase looduse üks kauneimaid kohti. Teel sööme pikniklõuna. Naaseme Maraguasse, kust suundume edasi Sucresse.
Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Sucre Parador Santa Maria La Real hotell
6. päev
Sucre / Potosi
Pärast hommikusööki asutame end teele Potosi poole. Teeme linnaekskursiooni UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Potosi linnas. Potosi võlgneb oma tähtsuse aastail 1542-1543 avastatud Uue Maailma suurimatele hõbedamaagi soontele linna kohal kõrguval Cerro de Potosi mäel lõunas. Seetõttu kujunes siin kiiresti maailma suurim tööstuskompleks, kus hõbedamaaki kaevandati vesiveskite jõul. Kaitsealal asuvad Cerro Rico tööstusmälestised, kuhu vesi juhiti keerukate akveduktide ja tehisjärvede kaudu. Potosi "keiserlik linn", milleks see sai pärast Fransisco de Toledo visiiti 1572. aastal, avaldas igikestvat mõju kogu Andide keskpiirkonna arhitektuuri ja monumentaalkunsti arengule, levitades indiaani mõjudega barokkstiili vorme. UNESCO kaitse all koloniaallinna moodustavad Casa de la Moneda, San Lorenzo kirik, mitu ülikumaja ning barrios mitayos (tööliste elupaigad). Tootmine jätkus kuni 18. sajandini ning kahanes alles pärast riigi iseseisvumist 1825. aastal.
Meie ekskursioon algab linna peaväljakult. Näeme uusklassitsistlikus stiilis katedraali, kauni kivifassaadiga San Fransisco kirikut, Santa Teresa kloostrit, indiaani mõjudega barokkstiilis San Lorenzo kirikut, kuhu on tahutud Andide kultuuri olulised elemendid, San Bernardo kirikut ning ajaloomuuseumi. 1574. aastal rajatud Mint House (mündikoda) peetakse Ameerika kuningakojaks ning Boliivia arhitektuuri monumendiks. Kivist, kahhelkivist ning seedripuust ehitatud 7570 m² suuruse suursuguse hoone fassaadil on suur mask (1868) ning hoone sees on välja pandud maalikunsti, skulptuuri, vanu münte, folkloori, käsitööd, koloniaalaegseid ja kaevandamisega seonduvaid esemeid.
Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Potosi Coloso hotell
7. päev
Uyuni / värvilised laguunid / Ojo de Perdiz
Varahommikul asutame ennast teele kohaliku lennujaama poole, et lennata Uyuni. Uyuni jõudes külastame linnast paari kilomeetri kaugusel asuvat ajalooliste rongide "surnuaeda". Vanad rööpad viivad kuni asulani. Uyuni oli vanasti raudteesõlm, mille kaudu veeti mineraale Vaikse ookeani sadamatesse. Raudtee ehitasid 19. sajandi lõpus Uyunisse elama asunud Suurbritannia insenerid. 1940. aastatel hakkasid mineraalivarud ammenduma ning palju ronge jäi seisma ja roostetama kaevandustegevuse soikumisel. Aegamööda kogunes mahajäetud ronge juurde ja paika hakati nimetama rongide surnuaiaks.
Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Colchani Luna Salada hotell
8. päev
San Cristobal / Ojo de Perdiz
Täna külastame San Cristobali kaevanduslinna, Polques’i kuumaveeallikaid, Dali kõrbe, Rohelist laguuni, Licancaburi vulkaani vaatekohta, geisreid ja fumaroole Sol de la mañana (Hommiku päike) ning Punast laguuni. Jõuame Ojo de Perdiz’i.
Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Tayka of the Desert hotell
9. päev
Ojo de Perdiz / Siloli kõrb / Ollague vulkaan / Lago Colorado / San Pedro de Quemes
Pärast hommikusööki asutame end teele San Pedro de Quemes linna poole. Sõidame läbi Siloli kõrbe. Kõrbeliivadest kerkib äkitselt esile huvitav liivakivist Arbol de Piedra (kivipuu). Tugevad tuuled üle liivaväljade on pehmest kivimist voolinud 7 meetri kõrguse peenikese tüvega puukujulise moodustise. Külastame Lago Colorado't oma veripunase vee ja flamingoparvedega. Lisaks imelised värvilised Cañapa, Hedionda, Honda, Charkota ja Ramaditas. Kaunis vaatekohas saame imetleda Ollague vulkaani. Õhtuks jõuame San Pedro de Quemes’e.
Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Cristal Samana hotell
10. päev
San Pedro de Quemes / Soolajärv / Uyuni - La Paz
Hommikul alusatame sõitu maailma suurima soolavälja poole. Täna on meil sõiduvahendiks 4WD maasturid. Teel külastame Colchani väikelinna, kus asuvad traditsioonilised soolatöötlemise kojad. Linnas on võimalik osta soolast valmistatud käsitööd.
Salar de Uyuni ehk vahel ka Salar de Tunupa’ks kutsutud soolaväli asub merepinnast 3657 meetri kõrgusel ning on maailmas tuntud kümneid kilomeetreid laiuva valge tasandiku ja värviliste järvede poolest. Ligemale 30 000 kuni 42 000 aastat tagasi asus siin suur järv, mis hiljem kuivas ja aurustus. Nüüdseks on järel hiiglaslik Uyuni soolakõrb, mille pindala on ligi 11 000 km² ning mille soolakihi paksus 2–8 meetrit. Hinnanguliselt koosneb Salar de Uyuni umbes 10 miljardist tonnist soolast, millest aastas kasutatakse ära vaid 25 000 tonni. Ligi neljandiku Eesti suurune Salar de Uyuni on ebamaine soolapeegel, kus taevas ja maa saavad üheks ning horisont kaob. Altiplano selge sinine taevas ja pilved peegelduvad vastu täiuslikult valgelt pinnalt. Salar de Uyuni pinnapeegeldust kasutatakse muide Maad jälgivate satelliitide kõrgusmõõdikute kalibreerimiseks. Suvevihmade ajal kattub soolajärv õhukese veekihiga, muul ajal on tavaliselt kuiv.
Pärastlõunal jõuame Colchni'sse. Sõidame lennujaama.
Lend Uyuni-La Paz. La Paz'i jõudes siirdume hotelli.
Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: La Paz La Casona hotell
11. päev
Maailma üks võimsam mägitee "surmatee" La Pazi ja Coroico vahel
Varahommikul asutame end matkale. Täna on meie sõiduvahendiks väikebussid ja jalgrattad. Meile avanevad suurepärased lumised vaated, kui sõidame La Paz’ist Amazonase poole mööda legendaarset, maailma kõige ohtlikumaks teeks ristitud Death Road'i ehk North Yungas Road'i (Surma teed). Et sellise huvitava paigaga tekiks omamoodi tugevam kontakt on soovijatel võimalus läbida 64 kilomeetrine lõik Death Road'ist La Cumbre ja Yolosa vahel jalgratastel. Meiega liigub kogu aeg kaasa ka maastur, nii et kellel jalgratta sõidust isu täis saab, on võimalik jalgratas vahetada välja maasturi vastu. (Kelle jaoks Death Road tundub liiga adrenaliinirohke, saab valida uuema tee - nn Eco Via ehk ökoloogiline rada.) Surma tee on üks väheseid, mis ühendab pealinna La Pazi Amazoni vihmametsa, ehk Yungase regiooniga. Pärast La Pazi kulgeb tee kõigepealt 4670 meetrini (La Cumbre Pass) ning seejärel laskub 1200 meetri kõrguseni. Enamus teest on üherealine, laiusega 3.2 meetrit ja teel puuduvad äärised. Tee ohtlikkusest tingituna on Death Roadi vanal osal erandina vasakpoolne liiklus, ja kuna eesõigus on mäkketõusjal, siis peab laskuja hoiduma võimalikult vasakule. Tänu vasakpoolsele liiklusele on juhil lihtsam näha, kui kaugele vasakule teeserva on tal võimalik sõita. Tee raiuti kaljusse 1930. aastal, kui oli sõda Boliivia ja Paraguay vahel.
Meie seiklus algab La Cumbrest, kus 4670 meetri kõrgusel on õhk väga hõre. Meie ümber on hingematvalt kaunis lumiste tippudega Cordillera Real. Jalgratastel laskume mööda siledat teed, nautides Andide lumiseid tippe kõrgumas meie ümber. Läbime politseikontrolli Unduavis ning siit algab matka teine osa - kitsas muldtee. Naudime vabadust, tuuli ning imelisi vaateid. Meie kõrval on põhjatud orud täis lopsakat Yungase vihmametsa taimestikku. Silmame koski ning ületame ojasid. Meie jalgrattatee lõpeb Yolosas, kust sõidame edasi maasturitega. Laskume udustest mägedest alla orgu, läbime Cotapata Rahvuspargi ning jõuame pilvemetsades asuvasse Coroicosse. Coroico on ilus sooja kliimaga küla, kus elatakse vanade traditsioonide kohaselt.
Coroico Gloria hotellis sööme maitsva lõuna, saame end värskendada nii basseinis kui ka duši all. Õhtuks jõuame tagasi La Paz’i.
Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: La Paz La Casona hotell
12-13. päev
La Paz - Madrid - Tallinn
Alustame teekonda tagasi koju suunal La Paz - Madrid - Tallinn.
Reisi hind: 6547 €
Paketis sisaldub:
- programmis märgitud lennud
- siselennud Boliivias
- transport vastavalt programmile
- turvatud rattamatk Coroicosse
- eestikeelne ekskursiooniporgramm
- hommikusöögid
- programmis vastavalt märgitud lõuna- ja õhtusöögid
- programmis mainitud kohtade sissepääsud ja rahvusparkide maksud
- Albion Reiside reisijuht alates Tallinnast
- kohalik inglise keelt kõnelev giid
Lisatasu eest:
- soovi korral majutus üheses hotellitoas
- reisikindlustus
Reisiprogramm
Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.