Antarktika- loe lisaks
Meie ekspeditsiooni programm on üldine, sest oleme alati sõltuvad kohalikust ilmastiku- ning jääoludest. Meie reisil on märksõnaks paindlikkus. Tahame näha ja kogeda võimalikult palju elusloodust, ent maalepääsud on alati sõltuvad ilmast, keskkonna regulatsioonidest (IAATO - Rahvusvaheline Antarktika-reiside operaatorite assotsiatsioon) ja kohalike paikade kättesaadavusest.
Ürgloodus
Kuna Antarktika on maailma suurim puutumata looduse piirkond, on palju võimalusi kohtumiseks ürgloodusega. Meie ekspeditsioonil saab jääväljadel hülgeid jälgida, saata pilguga hiiglaslikke albatrosse, kohata vaalu ja külastada pingviinide kolooniaid. Meenutame aga, et kogu loodus allub elutsüklitele ja meie võimalused sõltuvad ilmastikust ja jääoludest.
Uurimisjaamad
Sel ekspeditsioonil püüame külastada ka uurimisjaamu, ent pöörake palun tähelepanu asjaolule, et luba mingit jaama külastada antakse kohapeal ning selle, kas ja kuidas külaskäik toimub, määravad mitmed tegurid.
Jäämäed
Kuju järgi jagatakse jäämäed lauakujulisteks, korrapäratuteks ja püramidaalseteks. Reisi kestel jälgige eriti lauakujulise ülaosaga jäämägesid. Mõned neist võiksid näiteks kolmele miljonile inimesele aasta veevaru pakkuda. Antarktika poolsaarel esineb üksildasi randu, mida kutsutakse jäämägede surnuaedadeks. Väiksemad mäed on seal kaldale jooksnud. Kui olud võimaldavad, sõidame Zodiacil ümber nende.
Maastik
Võite silmata mägesid, mis tõusevad otse merest, lumised tipud päikeses hiilgamas. Ja siis laskub udu, varjutades nende sära. Varjulistes lahtedes Zodiac`iga triivides – paadi mootor lülitub välja ainsa hetkega – võite kogeda täiuslikku vaikust. Te kuulete vaid omaenese südamelööke ja tajute, kuidas pulss hakkab kiiremini lööma, kui hüljes või vaal pea veest välja pistab ja teid üksisilmi vaatama jääb.
Värvid
Antarktika on üllatavalt värviline. Hommikutaevas võib lume roosakaks või oranžiks varjutada. Sambla sügavroheline maapinna lohkudes seisab kaljudel kasvavate samblike roostepunasega ligistikku. Jäämägedel näeme türkiissinist, taevasinist ja violetse eri varjundeid. Merevesi on ühel hetkel tintmust ja järgmisel klaasina läbipaistev. Kandke kaamerat kaasas, iga hetkel avanevad uskumatud võimalused!
Kokkuvõtted ja ühistegevus
Antarktikat tundma õppides kutsub meeskond tegema ka tagasivaateid, jagama kogetut ning esitama asjatundjaile küsimusi. Reisides sama meelt olevate kaaslastega tekib sõprus kogu eluks. Iga uus seiklus ehitatakse üles eelmisele. Iga naeru või aukartuse hetk saab kalliks mälestuseks. Ekspeditsiooni kogemust saab täielikult mõista ainult sellest ise osa võttes!
Valik Antarktika paiku
Järgnev nimekiri on näitlik lühikirjeldus paikadest, mida te Antarktika ekspeditsioonil külastada võite. Ühelgi reisil ei külastata kõiki märgitud paiku.
Antarktika poolsaar
Antarktika poolsaar on Scotia kaare saarteaheliku nn tuleringi (Lõuna-Georgia, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestikud) kaudu ühendatud Tulemaaga. Vulkanism on domineerinud poolsaare geoloogilises ajaloos viimased 200 miljonit aastat, ka tänapäeval leidub aktiivseid vulkaane Bransfieldi väina piirkonnas. Poolsaare kliima on muutunud dinosauruste ajastu lopsakate metsade ajast vähehaaval külmemaks, jõudes tänapäevaks karmi, jäisesse maailma. Nüüdseks asub poolsaar klimaatilises lahknemispunktis. Idast on ta avatud külmunud Weddelli mere mõjudele, läänekallast soojendab Lõunaookean ja loksutavad raevukad läänetuuled. Antarktika poolsaare lääneosas ja külgnevatel merealadel on viimasel 65 aastal ilmnenud tugev kliima soojenemine, aasta keskmised õhutemperatuurid on kerkinud kuni 3 kraadi ning talvised kuni kaks korda enam. Vähenenud on talvine merejää ning halvenenud seda vajavate adeeliapingviinide elutingimused.
Brown Bluff, Tabarini poolsaar
See on lameda tipuga mägi, mis ulatub 745 meetri kõrgusele eesel- ja adeeliapingviinide kolooniate kohal. Arvatakse, et Brown Bluff on tekkinud läbi paksu jääkatte tunginud vulkaanipurskest. Siin leidub erksavärvilisi samblikke ning rohetavaid samblaid, lindudest pesitsevad veel kirju-tormilinnud (kapi tuvid), lõuna-tormipääsud ja dominikaani kajakad ning kaldal võib näha lesimas weddelli hülgeid. Tabarin oli salajase operatsiooni koodnimi, mis Teise maailmasõja lõpus kehtestas Suurbritannia alalise kohaloleku Antarktikas.
Cuverville`i saar, Errera kanal
Kaljusel kaldal saare põhjaosas asub Antarktika poolsaare suurim eeselpingviinide koloonia. Siin pesitsevad ka hiid-tormilinnud, dominikaani kajakad ja lõunatiirud pesitsevad saarel samuti. Belgia Antarktika ekspeditsiooni 1897-99 juht Adrien de Gerlache andis saarele Cavelier de Cuverville, prantsuse mereväe viitseadmirali nime. Leo Errera oli Brüsseli ülikooli professor.
Damoy Point, Wiencke saar
Asudes Palmeri saarestikus, on Damoy Point kõige põhjapoolsem sissepääs Port Lockroyvi sadamasse. Damoy Point asub Wiencke saare lääneosas, ajaloomälestisena seisab seal .Briti Antarktika Teenistuse onn, ehitatud 1973. Wiencke saar on nimetatud Belgia Antarktika ekspeditsioonil aastal 1898 tormiga üle parda pühitud ja hukkunud madruse Carl August Wiencke auks. Port Lockroy nimetas Jean Baptiste Charcot, Prantsusmaa Antarktika ekspeditsiooni 1903-05 juht Prantsusmaa Esindajatekoja asespiikri Edouard Lockroy auks.
Danco saar, Errera kanal
Saar on 1,6 km pikk, nimetatud de Gerlache'i ekspeditsiooni geofüüsiku Emile Danco auks, kes suri jäävangis Belgica pardal polaaröös aastal 1898.. Saart asustavad eeselpingviinid, lume-lääne-tuppnokad, dominikaani kajakad ja sinisilmsed lõunakormoranid.
Orne saared, Gerlache'i väin
Need väikesaared said arvatavasti nime siinkandis tegutsenud Norra vaalapüüdjatelt. Siin on valjaspingviinide koloonia, võib kohata ka weddelli- ja krabihülgeid.
Enterprise'i saar, Gerlacshe`i väin
Enterprise'i saar (ka Põhja-Nanseni saar) asetseb Wilhelmina lahes, saart kasutasid vaalapüüdjad (peamiselt 1916-1930). Zodiac`i reis võib mööduda tulekahjus hukkunud vaalapüügilaeva Guvernøren vrakist.
Lemaire`i väin
Merekitsus asub Boothi saare ja Antarktika poolsaare vahel, olles vaatepildina üks kõige maalilisemaid alasid poolsaare läänerannikul. Kui jää kitsa läbipääsuava täidab, muutub 11 kilomeetri pikkune väin läbipääsmatuks. Pisut ootamatul moel nimetas de Gerlache väina belgia seikleja Charles Lemaire auks, kes sai tuntuks uuringutega Kongos. Eduard Dallmann nimetas saare Oskar või/ja Stanley Boothi, Hamburgi geograafia seltsi liikmete auks.
Pleneau saar
Jean Baptiste Charcot nimetas selle väikese, 1 km pikkuse saare oma ekspeditsiooni fotograafi Paul Pleneau auks. Charcot kavatses algus siirduda Gröönimaale, kuid pööras viimasel minutil Antarktika poole, et otsida kadunuks jäänud Otto Nordenskjöldi Rootsi ekspeditsiooni. Saanud selle teate, vastas Pleneau jalamaid telegrammiga: Tulen teiega kuhu iganes, millal tahes, kuitahes kauaks! Saarel pesitsevad eeselpingviinid, dominikaani kajakad, lõunatiirud ja antarktika ännid.
Melchiori saared, Dallmanni laht
Grupp madalaid saari Dallmanni lahes. Jean Charcot, nimetas saarestiku prantsuse admirali Jules Melchiori auks.
Paradise Harbor
Majesteetlikud jäämäed ja ümbritsevate mägede kaunid peegeldused laheveel avaldasid muljet ka 20. sajandi alguse vaalapüüdjatele, kes paigale nime andsid. Paljukiidetud ja -ihaldatud Zodiaci retked võivad viia kaljujärsakute alla, kus pesitsevad sinisilmsed lõunakormoranid; kaljude värv võib olla siniroheline vasemaagi kihtidest, smaragdroheline samblapadjanditest ja kollane-oranž samblikest.
Neko Harbor, Andvordi laht
Sadama nimi on meenutus sellest, et lahte kasutas vaalatööstuslaev Neko. Rolf Andvord oli Belgia konsul Oslos. Võite näha ka paari vaala selgroogu, mida kohalikud eeselpingviinid tuulevarjuna kasutavad. Sadamas on ka argentiinlaste püstitatud onn, kus keegi püsivalt ei ela. Kes siin rannale astub, on sellega asetanud ka jala Antarktise mandrile.
Pauleti saar, Dundee saarest lõunas
Saar on koduks suurtele adeelia pingviinide kolooniatele, neid pesitseb siin ligi 100 000. Veel pesitsevad siin hiid-tormilinnud, sinisilmsed lõunakormoranid, lumetormilinnud ja dominikaani kajakad. Saarel näeme 352 meetri kõrgust vulkaanikoonust ja väikest sulaveejärve. 1901-1904. aastani toimunud Rootsi Antarktika ekspeditsiooni liige Ole Wennersgaard suri saarel, tema hauda märgib rist. George Paulet oli Briti kuningliku mereväe kapten ja Dundee šoti vaalapüüdjate kodulinn. Dundee saarelt startis Lincoln Ellsworth esimesele transantarktilisele lennule 22. novembril 1935, jõudes kahe nädalaga Rossi šelfiliustikule.
Hannah Point, Livingstoni saare lõunarannik
Tutt-, eesel- ja valjaspingviinide kolooniate asukoht. Siin pesitsevad ka hiid-tormilinnud, sinisilmsed lõunakormoranid, antarktika ännid ja lääne-tuppnokad. Imetajatest leidub lõuna-lonthülgeid ja antarktika merikarusid. Populaarsemaid külastuskohti turismilaevadele. Hannah oli briti hülgepüügilaev, mis purunes jõulupäeval 1820 Lõuna-Shetlandi saarte lähedal.
Livingstoni saar on üldse esimene maismaa, mis avastati lõuna pool 60. lõunalaiuskraadi (briti kapten William Smith 19. veebruaril 1819). Saare lähedal sai septembritormis 1819 hukka Cadizist Limasse teel olnud hispaania sõjalaev San Telmo 644 inimesega pardal – kõigi aegade suurim inimohvritega õnnetus Antarktikas. Hülgekütid leidsid aastal 1820 rannalt laeva ankrutoki ja peelestiku (rangoudi) osi ning samal aastal briti kapteni James Weddelli tehtud leiud lubasid oletada, et osa laevahuku üle elanuid olid võinud mõnda aega saarel viibida.
Penguin Island, King Georg Bay, King George Island
Antarktikas leidub kaks liiki õistaimi, mõlemaid kohtab Pingviinisaarel: antarktika kastevars Deschampsia antarctica ja nelgiline padjandtaim Colobanthus quitensis. Siin pesitsevad valjaspingviinid, dominikaani kajakad ja kirju-tormilinnud (kapi tuvid). Kuningas George III nime andis saarele William Smith aastal 1819 ja lahele Edward Bransfield aastal 1820.
Whaler`s Bay, Deception`i saar
Whaler`s Bay`sse saabumiseks on vaja sõita läbi kitsa ja tuulise sissepääsu (Neptun`s Bellow / Neptuni Kopsud). 1910-1931 kasutasid lahte vaalapüüdjad, rannal on nende jäljed veel näha. Saarel, mis kujutab endast vulkaani kaldeerat, on rikas hülge- ja vaalapüügi ning uurimise ajalugu alates aastast 1820. Austraallane Hubert Wilkins tegi siit novembris-detsembris 1928 esimesed mootorlennud Antarktikas. Ka tänapäeval on oht vulkaanipurseteks, mis 1967 ja 1969 hävitasid Tšiili jaama ja sundisid evakueerima Briti ja Argentina jaamad. Samas on kaldeera siserannal kohti, kus termaalveed meelitavad turiste suplusele. Deceptioni saarele andis nime ameerika hülgepüügikapten Nathaniel Palmer aastal 1820 kuid veel varem nägid saart Smith ja Bransfield.
Saarel on eriliselt kaitstud Antarktika ala (Antarctic Specially Protected Area, ASPA 140) paljude taimharuldustega ning suured valjaspingviinide kolooniad.
Meie ekspeditsioon toimub laeval M/V Ortelius
Vaata laeva kohta rohkem infot siit:
https://oceanwide-expeditions.com/our-fleet/m-v-ortelius
Orteliuse ajalugu
Ortelius ehitati Gdynias Poolas 1989. aastal ning kandis nime "Marina Svetaeva". Laev oli Vene Teaduste Akadeemia kasutuses. Laev hakkas Küprose lipu all seilama ning nimetati ümber Orteliuseks. Ortelius oli Hollandi Flaami kartograaf. Abraham Ortelius (1527-1598) avaldas esimese moodsa maailma atlase Theatrum Orbis Terrarum ehk Maailma teater 1570. aastal. Tol ajal oli see kalleim raamat, mis kunagi trükitud.
Ideaalne ekspeditsioonilaev
Ortelius on kõrgeima jääturvalisuse klassiga laev (UL1 võrdne 1A) ning majutab 116 reisijat 53 mugavatesse kajutisse, kus igas on oma tualett ning dušinurk. Laevas on 4 neljakohalist, 2 kolmekohalist, 9 kahekohalist illuminaatoriga kajutit, 27 kahekohalist aknaga kajutit ning 6 kahekohalist delux kajutit, mis kõik on umbes 15m² suurused. Lisaks on laevas veel 10 kahekohalist superior kajutit, mis on 21 m² suurused. Tavalistes kajutites on madalad koid (neljakohalises kajutis on 2 korruselised koid). Superior kajutites on suured kaheinimese voodid ja kahekohalistes kajutites väikesed voodid.
Ortelius on mugav omapäraga laev
Laeval on kaks restorani/konverentsisaal ning ruumikas baar/lounge, kus on ümbritseva looduse jälgimiseks suured aknad. Laev tekid on avarad ning kolmandal tekil on võimalik ringi jalutada ning imetleda looduse suursugusust. Laev on mugav ja lihtsalt kujundatud ning kindlasti ei ole see luksuslaev. Meie ekspeditsioonid Antarktika piirkonda on peamiselt avastuslik- haridusliku eesmärgiga ning püüame veeta võimalikult palju aega kaldal. Laev vastab täielikult ekspeditsiooni nõuetele. Laev on varustatud diisel-elektri süsteemidega, mis vähendavad oluliselt mootorite müra ja vibratsiooni. Laeva kolm 1230-hobujõulist diiselmootorit annavad laevale 10-12 sõlme kiiruse. Laeva on tugevndatud jäälõhkumiseks ning on spetsiaalselt ehitatud okeanograafiliste ekspeditsioonide jaoks. Orteliuse meeskonda kuulub 22 meremeest, 19 hotelli töötajat (6 kokka), 1 hotelli juht, 1 baarimees ning 11 stjuuard/kajutikoristajat), 8 ekspeditsiooniliiget Antarktikas (1 juht ning 6 giid/lektorit), 1 arst.
Vanus ja rahvus
Tavaliselt on meie reisijad 30-80 aasta vanused – suur enamus aga 45-65 aastased. Meie ekspeditsioonid meelitavad kaasa lööma iseseisva mõtlemisega reisilisi üle kogu maailma. Rändajaid iseloomustab väga suur huvi kaugete maade avastamise vastu. Laeval tekkival kamraadlusel ning vaimsusel on väga oluline osa ekspeditsiooi kordaminekust. Meie laeval on palju erinevaid rahvuseid.
Merehaigusega toimetulemine
Eeldatavasti ootavad meid ees tormised mered. Kui teil on kalduvus jääda merehaigeks siis palun konsulteerige oma perearstiga, milliseid arstimeid tema teile soovitab. Merehaiguse ärahoidmiseks on tark loobuda alkoholist, tubakast, liigsest vedelikust ning kinnistest ruumidest. Enamik inimesi tunneb end paremini tekil silmapiiri vaadates või siis suletud silmadega tekil istudes. Huvitaval kombel hakkab teil pisut parem pärast kerget einet – mõne küpsise või röstsaia söömist. Paljud inimesed söövad selleks, et mitte merehaigeks jääda. Pidage meeles – kui te juba tunnete merehaiguse sümptomeid siis ravimitest on vähe abi.
Riietus
Meie ekspeditsioonil valitseb mitteformaalne atmosfäär ning seega riietume vastavalt. Palun võtke kaasa mugav igapäevane riietus kõikide meie tegevuste jaoks. Suurepäraseid vaateid naudime tihti tekil, mis võib aga olla libe. Seega tugevad, mitte libiseva tallaga jalatsid on igati tarvilikud. Hoidke ligi ka soe jope, sest kunagi ei või teada, millal valjuhääldist hüütakse “vaalad” ning peate välja tõttama. Kihiline riietus on sobilik, sest laevas on soe ja õues on tihti külm.
Üldised riietumise nõuanded
Külma ilma puhuks riietumine on väga personaalne. See sõltub teie enda külmailma kogemustest. Teie enda turvalisuse ja mugavuse huvides hoiduge märjaks saamast, mille põhjustajaks võib olla higistamine, ebasobilikud saapad või veepritsmed. Võtke kaasa tuule- ja veekindel jope ja püksid. Sooja hoidmise parim retsept on kihiline riietus. Parem on mitu kerget kihti kui üks raske ja paks kiht. Kihiline riietus võimaldab teil mugavalt vastavat ilmale riides olla – kui on palav, saab kihi ära võtta ja kui on jahe, võib kihi juurde lisada. Liiga liibuvad riided ei jäta piisavalt õhku kihtide vahele. Õhk on aga hea soojusisolaator. Villane, siid ja mõned uued sünteetilised kiud näiteks nagu polaarfliiz hoiavad sooja paremini kui puuvill. Kõige tähtsam on vee- ja tuulekindel väliskiht, sest isegi kerge tuul (4 km/tunnis) viib kehast kaheksa korda rohkem soojust eemale kui paigalseisev õhk. Pole aga sellist asja nagu halb ilm, on ainult sobimatud riided.
Suvekuudel on tavapärane temperatuur 0 kuni -5 c˚ millele lisandub ka tuulekülma faktor. Rossi Merel on temperatuurid tunduvalt madalamad (ca -10°C + tuulekülm). Retkedel Rossi Merel on seega väga soovitav kaitsa end veel lisakihtidega külma vastu. Tavaliselt Arktikas suviti temperatuurid ei lange alla 0 aga kevadeti ja sügiseti seda ikka juhtub.
Nõuanded kuidas külma ilma korral tunda end soojas ja mugavalt!
· Hoiduge liiga paksult riidesse panemast selleks, et vähendada higistamist.
· Kandke vetthülgavaid välisriideid, mis hoiavad teid väljaspoolt kuivas ning lubavad samas hingata.
· Kehasoojus kaob tavapäraselt kõige enam käte ja jalgade kaudu. Hoidke käed ja jalad soojas ja kuivas. Käte jaoks sobivad käpiku tüüpi kindad paremini kui sõrmkindad.
· Polaaralade tarkus on: „kui jalad külmetavad, siis pane müts pähe!“ Isegi kui kogu ülejäänud keha on kaetud siis peast väljub ikkagi ligi 90% soojusest. Müts või rätik pähe! Peakatet peaks olema võimalik tõmmata nii pähe, et see kataks kõrvad, otsaesise, kaela ja lõua. Kaela on ka vaja kaitsta. Sünteetilise rätiku võib keerata ümber näo kui me reisime vastu tuult.
· Riietu mugavalt. Liiga ümber riided ei ole külmas sobilikud. Kerged, kihilised, mitte liiga liibuvad riided on paremad kui üks raske ja paks riietusese. Iga riietuskihi vahele jääb õhukiht, mis on väga hea soojahoidja. Hoiduge ülekuumenemast.
· Villane ja siid on parimad materjalid, sest nad akumuleerivad sooja õhku. Sünteetilised materjalid, mis kergesti võtavad oma esialgse kuju tagasi peale survet, on samuti head. Niiskudes või märgudes on polüester parem soojahoidja kui hane- või pardisuled. Soovitame polaarfliizi.
Mida pakkida retkedeks maismaale
Pakkida ei tasu üleliia plaju riideid või varustust. Valige mitteametlikud, praktilised riided, mida on võimalik kihiti kanda.
Soojad püksid. Suusapüksid on sobilikud kui teil need olemas on. Teisel juhul valige tugevast materjalist püksid, mille all saab kanda pikki aluspükse ja peal vihmapükse. Teksad ja velvetid on sobilikud nii ekskursioonideks kui ka laevas kandmiseks.
Veekindlad püksid. Veekindlad püksid on teie mugavuse huvides olulised. Kandke neid oma tavapärase riietuse peal selleks, et olla soojas ja kuivas. GoreTex või sarnasest materjalist riided on ühtlasi veekindlad kui ka hingavad.
Soe termopesu. Siidist või polüpropüleenist aluspesu on vägasoovitatav. See hoiab soojasja samas ei muuda teid kohmakaks.
Kampsun või polaarfliizist jakk.
Kõrgekaelusega pullover on sobilik kihilise riietumise jaoks.
Käpikud ja kindad. Käte soojas hoidmine võib olla keerukas aga see on väga oluline. Õhukesi polüpropüleenist sõrmkindaid võib kanda soojade käpikute sees. Nii saate oma fotoaparaati kasutada ja ikkagi hoida oma käsi mõnevõrra soojas. Hea on võtta kaasa üks lisa käpikupaar juhuks kui üks paar saab märjaks või ära kaob.
Villane müts kaitseb kõrvu.
Soojad sokid. Tugevad, pikad soojad villased sokke saab kanda õhukese siidist, polüpropüleenist või puuvillast sokkide peal. Villased sokid on head sooja hoidjad. Võtke kaasa mitu paari, sest tõenäoliselt sokid saavad märjaks.
Vee- ja tuulekindel jope. Hästistuvat kapuutsiga jopet saab kanda kihilise riietuse peal. On väga oluline, et see riietusese on täiesti veekindel. Gore-Tex või purjetamisjope on ideaalne. Veekindel jope on teie riietuse kõige olulisem element. Külmas kliimas tuule käes ei ole midagi hullemat kui märjad riided.
Seljakott. Veekindel, nailonist seljakott või midagi sarnast, kuhu saate panna oma kaamera ja muu varustuse maismaaretkede ajal. Valige kindlasti kott, mida saate kanda seljas nii, et teie käed oleksid vabad. Olge kindlad, et leiate ka mingi viisi kuidas hoida oma kaamera kuivas. Zodiaagiga sõites vesi võib üle parda läigatada ja kaitseta kaamera võib märjaks saada.
Päikseprillid. Kõrgkvaliteetsed päikseprillid on olulised, sest lumelt ja jäält vastupeegelduv päike on pimestav isegi pilvise ilma korral.
Binokkel on väga soovitatav.
Kaamera ning piisavalt mälukaarte. Soovitatav on kaasa võtta üks lisa kaamera juhuks kui üks tõrgub või juhtub katki minema. Kaamerad on ka vette kukkunud ning pettunud fotograafidel pole enam võimalik nii pilti teha. Võtke kaasa kaks korda nii palju mälukaarte kui esialgu planeerisite.
Kõrvatropid võivad olla tarvilikud kui jagate kellegiga kajutit.
Sandaalid on laeva siseruumides mugavad jalanõud. Palun olge kindlad, et neil on kannal ka rihm. Seda nõuavad laeva turvanõuded.
T-särgid on siseruumides sobilikud, sest ruumid on piisavalt soojad.
Kummisaapad (väga tähtis)! Kummisaapaid kanname kõikidel maismaaretkedel. Mitte-libiseva tallaga, tugevad, kõrged ja täiesti veekindlad kummisaapad on maismaale minekuks hädavajalikud. Zodiaakidest maismaale minekul astume alati vette. Oluline on, et saapad oleksid piisavalt kõrged, et vesi üle äre sisse ei tuleks. Ka kaldal on jää ning ebakindel pinnas. Lumesaapad, matkasaapad ja madalad saapad ei ole sobilikud.
Pane tähele! Kui teil ei ole sobilikke jalanõusid siis teid ei lubata maismaaretkedele.
Ärge võtke reisile raskeid ja kobakaid saapaid, millega teil on raske kõndida. Vahvlitallaga või matkasaapatallaga jalanõud toetavad teid kõige paremini. Hoiduge kummiimitatsioon PVC saabastest, sest need ei paindu piisavalt ning on liiga libedad. Parimad on kummikutüüpi saapad, mida on võimalik soetada töörõivaste, purjetamisriiete või põllu/aiapidajate poodidest. Purjetamissaabastel on head mittelibisevad tallad, mis on just sobilik märjal laevatekil või märgadel kividel kandmiseks. Pidage meeles, et neid saapaid tuleb palju kanda. Saapad peavad olema mugavad ka pikamaa kõnnil. Saapad ei tohi olla liiga laiad ega ka liiga kitsad. Kui saapad on liiga kitsad hakkavad jalad külmetama. Kui nad on liiga suured siis saab vajadusel lisada sisetalla. Parima soojustuse saab kui kanda lahedaid saapaid kahe paari sokkidega. Saapad on kõige olulisemad asjad, mis te reisile kaasa võtate!
Planciuse pardal on reisijatel võimalik tasuta kasutada tugevaid kummisaapaid. Õige suurusega saapad tuleb esmalt broneerida reiskorraldaja vahendusel vähemalt 8 nädalat enne väljumist. Saabaste kohta saadetakse voucher koos teiste reisidokumentidega umbes 4 nädalat enne väljumist. Ilma voucherita saapaid ei laenutata. Saapad tagastatakse pärast ekspeditsiooni meeskonnale. Kummisaapad on kõrgekvaliteetsed ja hoiavad jalad kuivas, soojas ning on mugavad maismaaretkede jaoks.
Meie laeval ei suitsetata
Laeva siseruumides on suitsetamine keelatud. Suitsetamine on lubatud välitekil, ent palume mitte konisid üle parda visata. Palume mitte suitsetada zodiaakide, mootorite ning kütuse läheduses. Palun austage ka mittesuitsetajate soove.
Teie füüsiline seisund
Reisijana peaksite olema üldiselt hea tervisega ning võimeline jalutama mitu tundi päevas. See ekspeditsioon ei ole üldiselt füüsiliselt väga nõudlik. Kuigi me veedame kaldal võimalikult palju aega, on teil alati võimalus ka laeva jääda. Ekskursioonidel osalemiseks peate te olema suuteline mööda laevatrappi üles ja alla liikuma ning asuma Zodiac’ide pardale. Meie meeskond kindlasti aitab teid Zodiac’ide pardale ja kaldale. Praktikaga muutub liikumine kergemaks. Kaldal võib pinnas olla kivine ja libe. Reis viib meid kaugetesse paikadesse, kus puudub ligipääs spetsiifilisele arstiabile, seega kui te põete rasket haigust või vajate igapäevaselt arstiabi siis te ei tohi selle ekspeditsiooniga liituda.