Enamik Jaapani loodusreisi tegevustest nõuab kergemat või mõõdukat pingutust. Paljude matkade ajal kõnnime 1-8 kilomeetrit ebatasase pinnasega teid mööda, mis võivad olla kivised või libedad, samuti liigume mööda treppe. Jaapani reisi ajal olge valmis ka selleks, et templites, pühamutes ja teisteski paikades tuleb jalanõud jalast võtta. Päevased keskmised temperatuurid on +10 ja +25 vahel ning kõrgemal mägedes on tavaliselt ka jahedam. Jaapanis sajab tihti ning seetõttu peaksime olema valmis igasuguseks ilmaks.

Fotod: Kertu Bramanis ja Argo Schneider. Soovitame lugeda Kertu ja Riho-Bruno Bramanise raamatut "Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis"

1. päev

Tallinn — Istanbul

Koguneme Tallinna lennujaamas kell 17.30.

Lend TK1424 Tallinn- Istanbul 19.35-23.15, lennuaeg 3 tundi 30min (Turkish)

Lend TK198 Istanbul - Tokyo 02.25-19.20, lennuaeg 11h 50min (Turkish)

2. päev

Istanbul — Tokyo

Pärast maandumist Tokyo Haneda lennuväljal suundume Tokyo hotelli.

Majutus: Tokyo Daiwa Roynet Ginza hotell  või sarnane

3. päev

Tokyo / Shibuya / Meji pühamu / Harajuku / Shinjuku

Tokyo hüüdnimeks on "Tuhande näoga linn". Tokyo on põnev sulam moodsast ja muistsest, kus futuristlikud pilvelõhkujad ja lärmakad izakayad (kõrtsid) asuvad kõrvuti Edo-aegsete pühamute, aedade ja teemajadega. Tokyo on kasvanud üheks maailma kõige energiast pakatavamaks, põnevamaks ja modernsemaks linnaks. Linna hiiglaslikud mõõtmed ning põnevate ja imetlusväärsete paikade hoomamatus võtab avastama asumisel põlvist nõrgaks. Jaapani pealinnas ei ole ühte konkreetset linnasüdant, neid on mitu ja neil kõigil on oma aura ja eripära ning igaüks on väärt avastamist. Tokyo on koht, kust paljud uued asjad on alguse saanud. Tokyolased janunevad iga päev uue ja põneva järele, olgu selleks söök, jook või mõni kunstielamus. Samas pakub tokyolastele turvatunnet midagi igapäevast, mis toimib laitmatult, punktuaalselt ja etteaimatavalt nagu näiteks raudtee, metroo või kausike misosuppi. Vastuolulises Tokyos kogeme, kuidas jaapanlased on kõige töökamad, ent samas on neil kõige hullumeelsemad vabaaja veetmise viisid – nad armastavad lärmi ja koosolemist, samas ka vaikust, meditatsiooni ja privaatsust. 

Maailma ühe suurima linna üht rahvarohkeimat ristmikku. Shibuya ristmikku ületab iga valgusfoori vahetumise tagant umbes sama palju rahvast kui pärast mõne kontserdi lõppemist Tallinna laulukaare all. Ristmik on üks armastatuim ja melurikkam koht noorte tokyolaste hulgas. Siinne ristmik on täis säravaid reklaame, neoonsilte, hiiglaslikke teleekraane ja loomulikult rahvast. Shibuya tänavad on justkui moelavad noorte trenditeadlike jaoks. Shibuya on Tokyo noorte sakariba ehk pidutsemise linn olnud juba alates 1930-ndatest. Tänapäeval on see koht, kus saab näha uusimat moodi, toitu, muusikat ja tehnoloogilisi vidinaid. Shibuya hakkas eriti hoogsalt arenema pärast olümpiamänge 1964. aastal. Siin on tänavate labürint, kus on ridamisi trendikaid butiike, kaubamajasid, mõned huvitavad muuseumid aga ka ööklubisid, kõrtsitänav Nonbei Yokocho ja armupesa kuulsusega hotelle. 

Tokyo kiirustavast elurütmist hetkeks maha astudes leiame vaikuse hiiglaslikus pargis asuvast Meiji shinto pühamust. Meiji pühamu ja suursugune mets rajati 1920. aastal keiser Meiji ja keisrinna Shokeni mälestamiseks. Meiji keisrit peetakse moodsa Jaapani rajajaks. Jalutame Harajuku tänavatel. Harajukusse kogunevad teismelised väljendama oma isikupära pööraste kostüümidega. Siin jalutavad ringi Lolitad, Aristokraadid, Rockabillid, Haavatud, Nõiad, animafilmide tegelased jne. Kuigi maailmamoes toimuvad muutused tohutu kiirusega, toimuvad need Jaapanis kiiremini kui kusagil mujal. Moekunstnikud üle maailma tulevad Harajukusse inspiratsiooni saama homseks moeks.

Õhtul jalutame Shinjukus, mis meenutab Manhattanit ning on Tokyo kõige äkilisem ja moodsam linnaosa. Siin on palju pilvelõhkujaid, säravaid reklaame ja muidugi metsikult inimesi. Aastal 1960 nimetas valitus Shinjuku fukutoshiniks (tõlkes "linna teine süda"). Shinjuku rongijaamast käib päevas läbi 3.64 miljonit inimest! Shinjuku on Tokyo mänguplats. Just siin on kõige ägedam ööelu restoranide ja izakayade (baaride) alleel Omoide Yokochol, Kabukichos, Yakitori alleel, Golden Gail. Alates Edo ajastust, mil Shinjuku oli esimene peatus vanal Tokaido maanteel Kytotosse, on see piirkond olnud ööelu keskuseks. Lõbustused on koondunud peamiselt Kuldse Gai väikestesse baaridesse ja Kabukicho punaste laternate piirkonda.

Toidukorrad: hommikusöök, 
Majutus: Tokyo Daiwa Roynet või sarnane

4. päev

Tokyo

Tokyo. Keisripalee aed / Asakusa /

Teeme jalutuskäigu Tokyo südameks oleva Keiserliku Palee aias. Kaunis park ja keisri eluase on rajatud kunagise Edo ajastu šoguni kindluse kohale. Kahjuks on suursugune šoguni palee ning ka hilisem Meiji keisri palee hävinud täielikult maavärisemistes, tulekahjudes ning ka Teise maailmasõja pommirünnakutes. Alles on jäänud aga aukartustäratavad müürid, vallikraavid, väravad ja mõned hooned, mis annavad meile aimu kunagisest hiilgusest. Idaaia tiikides õõtsuvad aeglaselt uimesid liigutades helkivad keiserlikud koduloomad – "koi" ehk karpkalad. Igal aastaajal on siin midagi imetleda - aprillis kirsiőied, mais graatsiliselt tuules hõljuvad visteeriad, hunnitud asalea hekid, juunis iirised, sügisel värvikirevad vahtralehed, talvel igihaljad puud, bambusesalud jne. Jaapanlaste oskusel nautida aastaaegade vaheldumist on oluline osa nende aedade kujundamisel. 

Pärastlõunal läheme Asakusasse, mis kujunes juba 17. sajandil väga aktiivseks ja rahvarohkeks piirkonnaks tänu Kannonile ehk halastusjumalannale pühendatud Sensoji templile. Tänu palverändurite lahkusele on siin juba sadu aastaid ka aktiivse kauplemisega tegeletud, seetõttu on teil võimalus jalutada sadu meetreid piki käsitöö- ja kaupluste alleesid ning leida siit just see puuduv tükike Jaapanist kodustele kaasavõtmiseks.

Toidukorrad: hommikusöök, 
Majutus: Tokyo Daiwa Roynet või sarnane

5. päev

Tokyo- Shikoku saar / palverännutee / templimajutus

Sõidame Tokyost Shikoku saarele. Matkame templist nr 1- 3.

Sõidame Jaapani suuruselt neljandale saarele Shikokule. Jaapani Sisemeri ehk Setonaikai on olnud looduslik takistus, mis on säästnud saart rahvastiku suurenemisest ja läänestumisest. Shikokul on säilinud armsad riisikasvatajate- ja kalurikülakesed, metsaga kaetud mäed, iidsed kindlused, kultuslikud kuumaveeallikad ja loomulikult templid. Jaapani sisemeri ei ole maaga piiratud, nagu nime järgi võiks oletada. Setonaikai väikeste kalurikülade sadamates hõljuvad päikeses sillerdavatel lainetel pisikesed kalamehepaadid. Vesi on selge ja tulisoolane. Sisemere saarestiku ilu võtab hinge kinni. Keegi oleks justkui vaba käega laiali pillutanud merest väljakasvavaid smaragdrohelisi saarekesi. 

Shikoku saare kõige kuulsam isik on buda preester Kukai, kes sündis Shikokul 774. aastal. Jaapanis tuntakse teda ka postuumse nimega Kobo Daishi (suur pühak). Shingon budismi rajaja ja Jaapani kultuuri isaks kutsutud preester käis saarel läbi 88 väiksemat templit. Shingon budismis tähistab number 88 meid kiusata võivate pahede arvu. Shikoku nimi tähendab tõlkes neli provintsi või prefektuuri. Tänapäeval on Shikoku provintside nimedeks Tokushima, Kochi, Ehime ja Kagawa.

Lisaks on nendel provintsidel budistlik dojo nimi (spirituaalse treeningu paik). Palverännakut läbi nende nelja provintsi võrreldakse sümboolse teega valgustatuseni, kus templid 1-23 sümboliseerivad spirituaalset virgumist (hosshin dojo), templid 24-39 askeetlikku treeningut (shugyo dojo), 40-65 valgustatust (bodai dojo) ning 66-88 nirvaanat (nehan dojo). Seda palverännakut on jäljendatud üle tuhande aasta. Traditsiooniliselt läbiti palverännak vaid jalgsi ent tänapäeval on täiesti mõeldav, et liigutakse ka autode ja bussidega. Kogu rännaku (umbes 1400 km) jalgsi läbimine võtaks aega umbes 50 päeva ning seetõttu on täiesti tavapäraseks saanud vaid osaliselt palverännaku tee läbimine. Esmakordselt on 1140. aastatel mainitud vanades Jaapani ürikutes askeetlikke noori, kes on Shikoku eraldatud paikades rändamas. Ilmselt oli see tol ajal ka üks turismi valdkond. Meie matkame templist nr 1- 3.

Õhtuks jõuame Anrakuji templisse, kus saame osa ühisest templiõhtusöögist. Templis on kuumaveeallikad, kus on mõnus lõõgastuda. Õhtu osaks on ka õhtune palvus ja palverändajate rituaalid. Templimajutus on askeetlik ja jaapanipärane (st magame tatamimattidel).

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: askeetlik Anrakuji templimajutus koos kuumaveallikatega

6. päev

Shikoku saar / Iya org / Kazurabashi rippsild / Bukeyashiki Kita ke samurai maja

Täna avastame bussiga liikudes Shikoku saare metsikut loodust Iya orus.

Iya org on kauge mägine org Tokushima prefektuuri lääneosas. Shikoku saare südames asuvat eraldatud orgu iseloomustavad järsud mäenõlvad ja sügavad kivised kurud, mida traditsiooniliselt ületasid väätidest rippsillad. Kolm silda, Iya Kazurabashi ja Oku-Iya Kazurabashi sillad, on hooldatud tänapäevani ja jäävad piirkonna populaarseimateks vaatamisväärsusteks. Iya on tuntud ka kuumaveeallikate ja põnevate matkaradade poolest. Oma eraldatuse tõttu on org olnud varjupaigaks Taira klanni liikmetele, kes põgenesid piirkonda pärast Gempei sõja (1180–1185) kaotamist Heiani perioodi lõpus. Nende järeltulijaid võib ikka veel sadu aastaid hiljem leida Iya oru ümbrusest.

Shikoku suurima veeteena voolab Yoshino jõgi hiiglasliku arterina üle suure osa saarest. Kohas, kus jõgi läbib sisemaa järske mägesid, kitseneb see tunduvalt, moodustades 8 km pikkused Oboke'i ja Koboke kurud. Kanjoni kaljuste seinte loodud kärestikud pakuvad dramaatilisi vaateid ning parimaid raftingu kogemusi kogu Jaapanis. Nimedel Oboke ja Koboke on huvitav tähendus ja need on tõlgitud vastavalt kui "Suur ohtlik kõndimine" ja "Väike ohtlik kõndimine". Kuigi neid nimesid on kasutanud juba iidsetest aegadest, arvatakse, et neil järskudel ja kivistel nõlvadel oli ohtlik kurusid läbida.

Mägiviinapuudest rippsillad (kazurabashi) olid minevikus inimeste jaoks peamiseks vahendiks Iya oru jõe ületamiseks. Ajalugu on nende päritolu kohta ebaselge, kuid legendid räägivad, et need sillad rajas esmakordselt Jaapani budismi Shingoni sekti asutaja Kobo Daishi või  Heike põgenikud, kes varjasid end piirkonnas pärast lüüasaamist Gempei sõjas (1180–1185). Sildu sai kergesti läbi lõigata vaenalse orgu juurdepääsu takistamiseks.

Kunagi ulatus üle oru 13 silda, kuid tänapäeval on säilinud vaid kolm. Allesjäänud sildadest suurim ja populaarseim Iya Kazurabashi, mis ulatub 45 meetrit üle Iya jõe oru keskel ja pakub külastajatele vaadet 14 meetri kõrguselt allpool vulisevale jõele. Sild ehitatakse ümber iga kolme aasta tagant ning on mõlemast otsast kinnitatud kõrgete seedripuude külge. Ohutuse tagamiseks on viinapuude sisse peidetud terastrossid. Silda saab ületada ainult ühes suunas. 

Iya oru Bukeyashiki Kita-ke ajalooline maja on kunagine samuraide eluase. Ehitatud 1763. aastal Kita klanni samuraide elukohaks, kes oli 18 sajandil valitsevaks klanniks Iya orus. 

Õhtul ühine Jaapani traditsiooniline õhtusöök. Jaapani traditsiooniline söögikunst on kantud UNESCO kultuuripärandi nimistusse. Jaapanlased teadvustavad, et inimelu koorub alati lahti looduse laiemas kontekstis. Ka toidukunstis tunnetatav ilu- ning maitsemeel tuleneb alistumisest looduserütmidele ning aastaaegade vaheldumisest rõõmu tundmisele. Jaapani sööki süüakse kaks korda — kõigepealt silmadega, siis suuga. Omaette vaatamisväärsuseks on väga eripalgelised lauanõud. Mitmekäigulise toidukorra lõpetab kõige püham roog — riis!

Majutus jaapanipärases hotellis (ryokan). Täna õhtul on meil hea võimalus nautida kuulsat Jaapani onsenit - looduslikus kuumaveeallikas olevat basseini. Pärast hoolikat, peaaegu rituaalset, puhtaks küürimist saame liguneda kuumas allikavees, lastes kõikidel muredel ja toimetustel õhku aurustada. Mineraalirikkale allikaveele omistatakse imekspandavaid tervistavaid toimeid. Maailmas pole häda, mida kuumaveeallikaga ravida ei saaks.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: jaapanipärane võõrastemaja koos kuumaveeallikaga, Hotel Kazurabashi

7. päev

Kurashiki – Okayama  / Jaapani sisemere sild / Kurashiki Bikan vanalinn

Hommikul alustame bussiga sõitu Shikoku saarelt tagasi peasaarele Shimanami Kaido kaudu. Jalutame ajaloolises Kurashiki Bikan linnakeses. 

Shimanami Kaido on ligi 60 km pikk maantee Honshu saarelt Shikoku saarele. Tee viib üle Jaapani Seto sisemere saarestiku kuue väiksema saare. Maanteel ületame mitmeid kauneid sildu ja naudime võrratuid vaateid Seto sisemerele. Teeme peatuse Kirosani vaateplatvormil imetlemaks ümbritseva looduse ilu. 

Pärastlõunal jõuame Kurashiki Bikan ajaloolisesse kvartalisse Okayamas. Kurashikis on hästi säilinud Edo ajastu (1603-1867) olustik ja kanalite võrgustik. Kunagi transporditi pajupuudega ääristatud kanaleid mööda riisi. Linna nimi Kurashiki tähendab tõlkes "riisiaitade linna". Paljud endised riisiaidad on nüüdseks muutunud mõnusateks kohvikuteks, butiikideks ja kunstigaleriideks. Kanalites hõljuvad karpkalad ja luiged.

Toidukorrad: hommikusöök,
Majutus: Okayama Granvia või sarnane

8. päev

Okayama - Kyoto / Korakuen

Hommikul külastame ühte kolmest Jaapani kuulsaimast aiast - Korakuen. Seejärel sõidame Kyotosse.

Okayamas külastame Korakuen aeda, mida peetakse üheks kolmeks tuntumaiks ajalooliseks aiaks Jaapanis. Korakuen aia rajajateks oli Okayama valitsev Ikeda perekond 1700. aastal. Aia areng on väga hästi jälgitav Edo ajastu maalidelt ja  Ikeda perkonna annaalide kaudu. Aed rajati sen-yu-koraku vaimus, mis lihtsalt tõlkides tähendab "kurvasta enne teisi, naudi peale teisi". Kaunis jalutusaias avanevad igal pöördel uued vaated.

Maailma üheks kauneimaks peetud linn Kyoto on olnud Jaapani pealinn ning keisrikoja asupaik üle tuhande aasta (794-1869). Läbi aastatuhandete on siia ehitatud Jaapani veetlevaimad templid, pühamud, paleed, villad ning aiad. Kuna Kyotos on loendamatu hulk kallisvarasid, sealhulgas 1600 budistlikku templit ja 300 shinto pühamut, siis öeldakse, et kõikide aaretega tutvumiseks kulub vähemalt 50 aastat. Kyoto lummusi saab paremini avastada jalutades ahtakesil munakivi sillutistega tänavatel või hoolikalt kujundatud aedades, luues endale aega ja ruumi Jaapani kultuurilise varakambri aarete sisse ahmimiseks. Kyoto muudab võluvaks tema iidsete, habraste puidust ja paberist ehitiste, ning moodsate, klaasist ja terasest ehitiste läbipõimumine. 

Kyotos vaatame ringi hotelli ümbruses ja Kyoto raudteejaamas. Kyoto raudteejaama, mis on kui õhuline ja voogav täispurjedes purjekas, käivad vaatamas arhitektid üle maailma. Kyoto 1200. aastapäevaks rajatud raudteejaam mõjub väga ajaloolises Kyotos oma futuristliku lahendusega esmapilgul täiesti tulevikuehitisena. Raudteejaama projekteerijate taotluseks on ühendada Kyoto iidne ajalugu ja tänavavõrgustik moodsa esteetikaga. Raudteejaama kõrval särab üle öise linna Kyoto teletorn, mis on justkui majakas aidates meil õhtustelt Kyoto avastusretkedelt eksimatult koju jõuda. Meie koduümbrusest leiate ka sadu kaupluseid ja söögikohti.

Toidukorrad: hommikusöök, 
Majutus: Kyoto Daiwa Roynet hotell 4* või sarnane

9. päev

Kyoto. / Ryoanji maailmakuulus kiviaed / Kuldne tempel / Tokugawa šogunite palee

Pärast hommikusööki algab päev Kyoto põhjaosas, et seal külastada armast ning mõtisklevat Ryoan-ji templit ning kiviaeda. Kunagine aristokraatlik villa on sirgunud zen-templiks. Kui Kyotot laastanud 14.-16. sajandi kodusõjad hävitasid suure osa lopsakast templiaiast ja templi enese, siis kuulus abstraktne kiviaed on ajaloo keerdkäikudes püsinud muutmatuna 500 aastat. Pisikeses, müüriga ümbritsetud kuivas maastikuaias on 15 kivi paigutatud viie grupina hoolikalt riisutud valgele kruusale. Sõltumata vaatenurgast näeb samal ajal vaid 14 kivi 15-st. Öeldakse, et alles pärast sügavast zen-meditatsioonist saadud virgumist võib nähtamatu kivi vaimusilmale nähtavaks saada. Kiviaeda on tõlgendatud väga erinevalt aga zen-mõtteviis pigem julgustab igal ühel oma tõeni jõudmist. Templi verandal meditatsioonis kiviaia mõistatuse üle vaagides unuvad aeg ja ruum. Ilmselt ei jõua me hetkega vastuseni, aga võib olla selles peitubki mõistatuse võti. 

Edasi suundume Kinkaku-ji (tuntud ka kui Kuldne tempel) juurde. Kuldne tempel hõljub häirimatult justkui lootoslill kauni Kyokochi tiigi kohal. Hoone peegeldus tiigil on hingemattev vaatamisväärsus isegi neile, kes on seal sagedased külalised. Suurustleva Kuldse paviljoni rajaja šogun Ashikaga Yoshimitsu (1358-1408) palus maise elu lõpus enda hinge lunastamiseks muuta oma villa zen-budistlikuks templiks. Kyoto enim jäädvustatud paik on püsinud jaapanlaste hiilgeaegade võrdkujuna ning mõjukaima turismimagnetina üle 500 aasta. Kahjuks üks õnnetu meeltesegaduses munk hävitas templi süütamise läbi 1950. aastal. Hoone ehitati uuesti üles paar aastat hiljem originaali täpse koopiana, milleks kasutati muuhulgas 100 000 22-kraadist kullalehte. Jalutuskäik templi lopsakates aedades võimaldab kogeda templi majesteetlikku säravat ilu erinevatest vaatenurkadest. Ümbritsevad mäed laenavad oma suursugust ilu aiale, muutes selle hoomamatult avaraks.

Seejärel külastame Tokugawa šogunitele kuulunud Nijo paleed, mis on rajatud 1603. aastal šoguni võimu ja prestiiži ning samas keisri võimu hinguselemineku näitamiseks. Originaalina on säilinud hämmastava arhitektuuriga palee ning ümbritsev imeline Ninomaru maastikuaed oma tiigikeste ja kividega. Hiiglaslik, 3300-ruutmeetrise põrandapinnaga palee on ehitatud küpressist, kaetud kaunite kuldleht- ning puidunikerdus ornamentikaga ning seinu kaunistavad Kano koolkonna maalingud. Viiest erinevast osast koosnev palee oli šoguni töökontoriks ja eluasemeks tema külaskäikudel Kyotosse šoguni pealinnast Edost. Laulvatel "ööbikupõrandatel" kõndides saame aimu šoguni rikkusest, mõjuvõimust ja ka eraelust.

Toidukorrad: hommikusöök,
Majutus: Kyoto Daiwa Roynet hotell 4* või sarnane

10. päev

Kyoto. Kyoto. Hõbedane tempel / Kiyomizu tempel / Geišade kvartal Gion /

Pärast hommikusööki algab päev Kyotos Ginkaku-ji, ehk Hõbedase templi külastusega. Kyoto Idamägedes asuv Hõbetempel ehk Ginkakuji on loodusega justkui üheks kasvanud. Paviljon on ehitatud 15. sajandil šogun Ashikaga Yoshimasa poolt osana suuremast villast ning ühendab Hiina ja tol ajal arenenud Jaapani Muromachi arhitektuurielemente. Paviljoni ja seda ümbritseva jalutusaia rajaja vanaisa oli kord ehitanud Kyoto Kuldtempli. Kui Kuldtempel on kaetud kuldlehtedega, siis Hõbetemplit oli algselt plaanitud katta hõbedaga. Uhkeldavat plaani ei teostatud kunagi. Sellest rajatisest sai tagasihoidlik puidust tempel, mis on jaapanipärase vaoshoituse ja stiilipuhtuse etaloniks. Mööda pehmet rohetavat aeda jalutades on silmaga hoomatav vaid piiratud arv vorme – strateegiliselt paigutatud kivid, väikesed kivist sillad, liivakünkad (Kogetsudai ehk kuuvaateplatvorm), Hõbetempel ise, samblad, teravaservalised mustrid riisutud valgel liival – vormid reastuvad ümber vastavalt sellele, mis punktist neid vaadelda. Pärast templi külastust jalutame filosoofi jalgrajal. Kirsisõite õitsemise ajal on see lihtne kivist rajakene kanali kaldal saanud paljude lemmikuks, kus hetke kauniduse, elu kaduvuse ja taassünni üle mõtiskleda.

Seejärel külastame Kyoto idaosa mäenõlval Kiyomizu templit, mis tundub kuuluvat kõigile. Üle tuhande aasta paljude palverändurite sihtkohana tuntud tempel on saanud oma nime kohaliku allika järgi. Templi nimi eesti keeles võiks kõlada kui „Puhta vee tempel“. Väidetavalt on templi allikaveel maagiline jõud, mis teeb meid terveks, rikkaks ja targaks. Ilma ühegi naelata ehitatud kõrgelt templiverandalt avaneb suurepärane vaade kogu Kyotole. Templi piirkond on kuulus ka keraamika poolest, mida on võimalik imetleda sadades väikepoodides.

Seejärel jalutame Gioni kvartalis, mis on Kyoto üks peamisi geišade piirkondi. Jalutades mööda prillikivina läikima löödud tänavakesi, imetledes lilleõite ja pajupuude maailma ajaloolisi linnamajakesi ja hubaseid teetubasid, tunnetame, kuidas meie asisesse maailma tuuakse poeesia ja salapära võlu.

Ülejäänud päev on vaba

Toidukorrad: hommikusöök,
Majutus: Kyoto Daiwa Roynet hotell 4* või sarnane

11. päev

Kyoto / Fushimi Inari / Nara / Todaiji tempel/ Kasuga / Osaka - Istanbul

Kyotos külastame Fushimi Inari pühamut. Fushimi Inari pühamu tuhanded kinaverpunased torii väravad on võluvalt sobitatud püha Inari mäenõlva metsiku maastikuga. Väravatest moodustavad pikad alleed, mida mööda on lihtsalt tore kulgeda. Kyoto Inari pühamu on üks tuhandest pühamust, mis on pühendatud Inarile ehk šinto riisi jumalale.

Seejärel sőidame Narasse, 8.sajandi Jaapani iidsesse pealinna, kus külastame Todaji templit, mida peetakse maailma suurimaks puitehitiseks. Puitehitis on koduks hiiglaslikule Buddha Vairocana pronkskujule. Suursugune templikompleks ja imeline ajatu 16 meetrine Buddha kuju, mille rajamisest vőttis osa ligi pool Jaapani 8. sajandi elanikkonnast on aukartustäratavalt uhke ja mőjus tänapäevalgi. Istuvat Buddhat vőiks kőrvutada seitsme maailmaime hulka kuulunud ajaloo hämarustesse kadunud Zeusi kujuga. 
Vaid viieminuti tee kaugusel asub kaunil metsiku loodusega pühapaigas mőjuka Fujiwara perekonna poolt rajatud Kasuga šinto pühamu. Üle kahe tuhande kivilaterna juhatavad meid mäenőlvast üles justkui vaikselt jutustades jaapanlaste esivanemate lugusid. Meiega koos astuvad rahulikul sammu jumalate sõnumitoojad- metsikud ent samas nii taltsad hirved. 

Hilisõhtul sõidame Osaka Kansai lennuväljale ja valmistume koju lendama.

Lend TK 87 Osaka-Istanbul 22.10-05.00 lennuaeg 12h 05min (Turkish)

Toidukorrad: hommikusöök,

12. päev

Istanbul — Tallinn

Lend TK1421 Istanbul -Tallinn 06.50- 10.30, lennuaeg 3 tundi 30min (Turkish)