1. päev17. jaanuar

Tallinn – Frankfurt – Windhoek

Kogunemine lennujaamas kell 15.55.

Lend LH883 Tallinn-Frankfurt 17.55-19.30, lennuaeg 2h 35min
Lend LH4356 Frankfurt-Windhoek 22.00-09.15+1, lennuaeg 10h 15min

2. päev18. jaanuar

Namiibia. Windhoek / Sossusvlei (350km / 6h)

Saabume Namiibiasse ja alustame teekonda Windhoekist Namibi kõrbe poole. Teekond viib meid läbi Spreetshoogte või Remhoogte mäekurude.

Juba esimene päev annab tunde selle maa avarusest ja erilisest ilust. Meie sihiks on majutus Namibi kõrbe serval, väravaks Sossusvlei piirkonda, kus kõrguvad maailma ühed kõige muljetavaldavamad liivadüünid.

Siin on värav Sesriemi kanjoni ja Sossusvlei juurde, kus valgete kõrbeväljade kohal kõrguvad maailma suurimad liivadüünid. Namib on maailma vanim kõrb ning kuigi see ulatub üle kogu Namiibia ranniku, viitab nimi “Namib” tavaliselt tohutule liivaväljale Luderitzist Swakopmundini. Nimi “Namib” on pärit nama keelest ning tähendab "ääretut paika" ning ääretu see kahtlemata on. Suure liivakõrbe kohta on maastik märkimisväärselt varieeruv, hiiglaslikud punased Sossusvlei düünid on selle kuulsaim osa. Namibi kõrbe vanusest tulenevalt elab siin hulk liike, keda mujal ei esine ning kuigi kõrbes ei ole inimasustust, on rida taime- ja loomaliike suutnud siin ellu jääda. Kuulsate liikide hulka kuuluvad velvitšia (elav fossiiltaim), endeemsed kameeleonid, piki rannikut elavad aafrika merikarud, pruun-vööthüäänid, šaakalid ning üks Aafrika suurimaid antiloope – gemsbok.

Pärast sõidupäeva jääb aega puhata, nautida majutuskoha rahu ja võtta vastu esimesed Aafrika muljed.

Toidukorrad: õhtusöök
Majutus: The Elegant Desert Lodge või sarnane

3. päev19. jaanuar

Namiibia. Namibi kõrb / Sossusvlei / Sesriemi kanjon

Täna sõidame Sossusvlei liivadüünidele, käime Sesriemi kanjonis ja kõnnime Dead Vlei iidsel saviväljal. Liivadüünidel saame vabalt liikuda, kes kui kaugele ja kõrgele jaksab!

Hommikul stardime varakult. Päikesetõusu esimesed kiired värvivad liivamäed eri toonides punaseks, oranžiks ja aprikoosikarva, mis moodustab kontrasti karge sinise taevaviiruga, lummates meie meeli ning pakkudes võimalust jäädvustada see suurejooneline maastik filmilindile. Sossusvlei, kus valdavalt kuiv Tsauchabi jõgi ootamatult keset majesteetlikke düüne lõpeb, on tunnistajaks meie düüni otsa ronimise püüdlustele. Seejärel külastame Sesriemi kanjonit, elu alalhoidvat loodusnähtust Namibi kõrbe südames.

Sossusvlei rikkalikud ookerkollased liivadüünid pakuvad üht kõige meeliköitvamat vaadet. Düünide tipud tõusevad 320 meetrini! See on ajatu kõnnumaa maailma vanima kõrbe südames. Maailma kõrgeimate düünide mõõtmetega võrreldes paistavad meie jalajäljed nagu lõpmatusse suunduvad putukarajad. Mõõtmatus üksilduses tundub inimese eksistents kummaliselt tähtsusetuna. Valged saviväljad moodustavad terava kontrasti punase liiva ja ääretu sinise taevaga. Udust sõltuvad loomad ja taimed otsivad lämbe kuumuse eest varju liiva alt ja vanadest kaelkirjakuakaatsiatest. Üks nendest väljadest, Dead Pan (Surnunõgu), on suur, tontliku ulatusega kuivanud valge savi väli, mida rõhutavad iidsete kaelkirjakuakaatsiate jäänused. Akaatsiate vanuseks on süsinikumeetodiga määratud 500 kuni 600 aastat. Sellel ajavahemikul peatas liivadüünide vöö teke Tsauchabi jõe voolu ning puud surid. Maastikku kutsutakse Namiibia kohalikuks Salvador Dali “maaliks”.

Dead Vlei iidne saviväli oli kunagi akaatsiaid täis pikitud oaas, mis sai toitu jõest. Äkitselt muutis jõgi kurssi, jättes maapinna koos puudega kuivaks. Kliimatingimused olid nii kuivad, et puud ei lagunenud – selle asemel imbus niiskus neist täielikult välja. Tänapäeval, 900 aastat hiljem, on need säilinud puud mustaks tõmbunud vahipostidena savivälja pragunenud pinnal. Ümbritsetud Namibi kõrbe puna-roosadest düünidest, moodustavad need sürreaalse vaatemängu, mis on iga fotograafi unistus.

Sesriemi kanjon, sügav vee poolt kaljudesse uuristatud lõhe, on selle piirkonna rabav loodusnähtus. Seda on kõige parem avastada jalgsi. Kivised seinad tõusevad kanjoni mõlemal küljel järsult üles, valged linnud istuvad kaljurünkadel ja sisalikud sööstavad mööda kaljunukke. Kanjoni nimi tekkis, kui varased asukad kasutasid seda veevõtukohana. Ämbri kanjoni põhja vette laskmiseks sidusid nad kokku kuus siilu nahka (‘ses riem' – kuus siilu).

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: The Elegant Desert Lodge või sarnane

4. päev20. jaanuar

Namiibia. Sossusvlei / Solitaire / Kuisebi kanjon / Swakopmund (350km / 6h)

Pärast hommikusööki jätkame teekonda Atlandi ookeani poole. Teele jääb Solitaire, väike peatuspaik keset tühjust, mis on rändurite seas peaaegu legendaarse mainega. Edasi sõidame läbi üksildaste orgude ja avarate kõrbemaastike kuni rannikuni.

Kauge ja müstilise Kuisebi kanjoni uuristas aegade hämaruses välja Kuisebi jõgi, mis voolab peamiselt maa all. Selle sügava lõhe külgedeks on järsud kaljukurrud ühel pool ja Namibi kõrbe vasekarva liivadüünid teisel pool. Kanjon pakub peavarju mitmetele loomaliikidele, kes on aklimatiseerunud piirkonna karmis keskkonnas. Nende hulgas hüäänid, hirved ja isegi leopardid.

Pärast Swakopmundi jõudmist on ülejäänud päev vaba.

Palmipuudega ääristatud tänavate, mereäärsete promenaadide ja heade majutuskohtadega on Swakopmund Namiibia populaarseim puhkuspaik. Selle meeldiv suvine kliima ja mõnusad rannad meelitavad surfareid, õngitsejaid ja rannamõnude nautijaid üle terve Lõuna-Aafrika. Idatuul keerutab linnas liiva ringi ja valitseb peaaegu lakkamatu liivatuisk. Udu jõuab kuni 30 kilomeetri kaugusele sisemaale ja pakub kõrbeasukatest taimedele ja loomadele, sealhulgas 80 samblikuliigile, niisutust.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Swakopmund Atlantic Garden Boutique hotell või sarnane

5. päev21. jaanuar

Namiibia. Swakopmund / Walvise laht

Tänase päeva veedame Skeletoni ranniku lõunaosas asuvas Swakopmundis ja Walvise lahe juures.

Hommikune katamaraanikruiis viib meid avastama Walvise lahe rikkalikku mereelu. Teel Pelican Pointi möödume austrikasvandustest, vaatleme tuhandete merikaru­de kolooniat ning otsime delfiine ja merikilpkonni. Kruiisi saadavad arvukad merelinnud ning elamust täiendavad värsked austrid, vahuvein ja kerged suupisted. Tagasi sadamasse jõuame lõuna paiku.

Vaba õhtupoolik Swakopmundis. Swakopmund on täiuslik paik jalutuskäikudeks, ostlemiseks, lõõgastumiseks omapärastes kohvipoodides või jalutuskäiguks piki liivaranda.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Swakopmund Atlantic Garden Boutique hotell või sarnane

6. päev22. jaanuar

Namiibia. Swakopmund / Cape Cross / Twyfelfonteini kaljukunst / Burnt Mountain / Damara Elav Muuseum / Damaraland (445km / 8h)

Suundume edasi põhja poole Damaralandi, ühte hõredaima asustusega ning geoloogiliselt mitmekesiseimasse piirkonda Aafrikas. See karm, kivine keskkond on elupaigaks haruldasele kõrbeelevandile, mustale ninasarvikule ja vabalt hulkuvatele antiloobiliikidele.

Teel Damaralandi teeme peatuse Cape Crossis, kus asub üks maailma suurimaid aafrika merikarude kolooniaid. Tuhanded merikarud katavad rannikut nii kaugele kui silm ulatub ning Skeletoni ranniku karm Atlandi ookean loob sellele võimsa tausta.

Külastame Twyfelfonteini pärandipaika, kus bušmanite kogukonnad on umbes 6000 aasta eest maalinud ja graveerinud enam kui 2500 pilti. Twyfelfontein on maailmapärandi paik, mis uhkeldab Aafrika ühe rikkalikuma kaljukunsti kontsentratsiooniga. Tuhanded turistid saabuvad sellesse paika igal aastal, et näha ligi 2500 kiviaegset kaljugraveeringut. Piirkonnas asub 17 kaljukunsti ala, mis hõlmavad ühtekokku 212 graveeritud kivitahvlit. Lisaks asub seal veel 13 ala, kus saab näha kaljujooniseid. Lähikonnas avastame ka Burnt Mountain'it (Põlendmäge) ja Organ Pipes'e (Orelivilesid) – kõik need geoloogilised nähtused on maailma vanimate mandrimassiivide tekke ja arengu poolt kujundatud.

Damara Elavas Muuseumis on võimalik vaadelda ja kogeda traditsioonilist damara eluviisi otse nende põlise kodupiirkonna südames. Unikaalne võimalus näha eluviisi, mis on aeglaselt välja suremas. Pärast külaskäiku traditsioonilisse damara külla jätkame sõiduga oma ööbimispaika.

Tohutu, metsik ja tahumatu iluga Damaraland on erakordselt maaliline, avatud tasandike ja imekaunite kaljumoodustistega maastik. Siinsel tohutu suurel kivisel kõrbemaastikul pole piire. Lõputud vaated üle tasandike, iidsete orgude ja kaugete, mõttessevajunud mägede toovad reisija loodusele nii lähedale kui võimalik. Damaralandis on taimed ja loomad aastatuhandeid arenenud külg külje kõrval karmis keskkonnas, moodustades ebatavalisi geoloogilisi nähtusi. Koos rikkalike kaljumaalingute ja graveeringutega ning kõrbes kohastunud elevantide ja jõehobude populatsioonidega moodustavad nad piirkonna ainulaadse võlu. Damaraland oli kunagi piirkond, kus elas peamiselt damara rahvas, ent aja jooksul asusid siia elama ka teised hõimud nagu hererod ja ümberasustatud Lõuna-Aafrika riemvasmaker'id. Tänapäeval on paljud Damaralandi elanikud segapäritoluga, ent enamik peab end damaradeks.

Damaralandi kogukond koosneb omalaadsest inimeste grupist, kes peavad oluliseks väärtustada oma maa elusloodust. Siin tegutseb looduskaitsjate kogukond (Community Wildlife Conservancy). Kuni 1981. aastani oli Damaraland kaitseta ja kergesti ligipääsetav salaküttidele. Damaralandi loomastiku hüvanguks lõid kogukonna liikmed viimaks looduskaitsealade süsteemi ning loomade heaolu paranes. Tänapäeval on see üks viimaseid kohti Lõuna-Aafrikas, kus loomad vabalt ringi hulguvad nagu nad on seda teinud tuhandeid aastaid.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Twyfelfontein Adventure Camp telklaager või sarnane

7. päev23. jaanuar

Namiibia. Damaraland / Kivistunud mets / Etosha rahvuspark (325km / 5h)

Pärast hommikusööki sõidame Etosha rahvuspargi suunas, mis on tuntud tohutu loomade hulga ja ainulaadse maastiku poolest. Teeme peatuse Kivistunud metsas, kus näeme miljoneid aastaid vanu kivistunud puutüvesid ning welwitschiat, üht maailma kõige omapärasemat kõrbetaime. Päeva lõpuks jõuame Etosha rahvuspargi servale.

Etosha rahvuspark on metsloomade paraadplats, hämmastavate tunnuste ja mitmekesisusega olendite kaleidoskoop. 1907. aastal kuulutas Saksa Edela-Aafrika kuberner von Lindequist selle Namiibia esimeseks kaitsealaks. Ta märkis ära enam kui 100 000 km² suuruse ala, luues maailma suurima kaitseala, ning saatis tuhanded põliselanikud pargi alalt – nende ajaloolistelt, esivanematelt päritud kodupaikadest – välja. Praeguse Etosha rahvuspargi suurust kärbiti poliitilistel kaalutlustel 1960. aastatel Frans Hendrik Odendaali plaani kohaselt ning praegu katab rahvuspark tagasihoidlikud, ent siiski muljetavaldavad 22 270 km². Vaatamata Etosha massiivsetele mõõtmetele on tavakülastajatele ligipääsetav vaid nõo lõunaserv. Selle kesk- ja idaosas on enam kui 30 veeauku – ideaalsed paigad, kus istuda ja oodata 114 erineva looma- ja enam kui 340 eri linnuliigi esindaja väljailmumist. Etosha soolakõrb on pargis domineeriv. See soolakõrb, mis kuulub peaaegu täielikult pargi alasse ja on ääristatud arvukate veeaukudega, on umbes 130 kilomeetrit pikk ning mõnes kohas kuni 50 kilomeetrit lai. Etosha kurikuulsate kuivaperioodide ajal on soolaväli surmatoov paik, laiudes krõbekuiva ja pragunenuna sulatava Aafrika päikese all. Sel ajal on see täiesti viljatu, karm kuumuse ja tuule mängumaa, mis manab välja iseloomulikud atmosfääri trikid. Miraažid hägustavad horisondi ja võbelevad pimestavalt tasase maapinna kohal, samas kui graatsilised tolmuvaimud tasandike kohal oma keerlevaid tantse tantsivad. Kui vesi viimaks pärale jõuab, teeb väli läbi imelise muutuse. Tühjast vaikelust muutub see elavaks veega kaetud paradiisiks. Sinast ilmuvad välja tuhanded rändflamingod, taevas on ülekülvatud sulelistega, kes koonduvad horisondil lainetavateks punasteks, roosadeks ja valgeteks triipudeks. Erakordse navigeerimisvõimega linnud tulevad Walvise lahelt soolaväljadele lühikeseks haudumisperioodiks. Kuidas nad leiavad vee 500 miili kaugusel põhjas, jääb saladuseks.

Sellised elamused on osa kokkupuutest loodusega, mis annab Etoshale ja teistele Namiibia kõrbepiirkondadele mõõtme, mis on avaram kui lihtsad looduse tõlgendused. Neist kaitsealadest on saanud inimeste heaolu allikas, kus saab suurlinna vaevad maha raputada ning värskete mõtete ja perspektiividega laadida patareisid, mis on progressi vedurit vedades tühjenenud.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Etosha Village või sarnane

8. päev24. jaanuar

Namiibia. Etosha rahvuspark

Hommikul sõidame Etosha lõunaosast idapoole.

Tänane päev on pühendatud Etosha rahvuspargi liigirikkale loomastikule, krõbekuiva Etosha nõo nime all tuntud soolakõrbe ümbruses. Park on elupaigaks neljale liigile suurest viisikust – elevandile, lõvile, leopardile ja ninasarvikule. Veeaugud aitavad kaasa suurele lindude ja imetajate liigirikkusele, sealhulgas haruldased liigid nagu impala alamliik aepyceros melampus petersi, võik hobu-antiloop, gepard ja Namiibia väikseim antiloop – Damara dik-dik.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Mushara Bush Camp telklaager või sarnane

9. päev25. jaanuar

Namiibia. Etosha rahvuspark

Tänane tegevus: Võtame ette safari Etosha rahvuspargis. Võime kohata liike, keda me eelmisel päeval ei näinud ning oodata uusi üllatusi erinevate veeaukude juures, mida külastame. Pärastlõunal sõidame tagasi ööbimispaika, kus saame ülejäänud õhtu jooksul nautida vaba aja tegevusi.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Mushara Bush Camp telklaager või sarnane

10. päev26. jaanuar

Namiibia. Etosha / Popa juga / Zambezi (600km / 8h)

Pärast hommikusööki võtame suuna lopsakasse Zambezi piirkonda, mis on tuntud ka kui Caprivi. Teeme peatuse Popa joa juures ning seejärel sõidame edasi oma majutuskohta Okavango jõe kaldal.

Kavango piirkonnas on tähtsal kohal Okavango jõgi ning selle laiad üleujutuste alad, mis muudab selle piirkonna ülejäänud Namiibiast oluliselt rohelisemaks. Jõgi moodustab enam kui 400 kilomeetri pikkuse loodusliku piiri Namiibia ja Angola vahel ning on kavango rahva jaoks peamine ühendustee. See rahvas elatub kalastamisest, karjapidamisest ning sorgo-, hirsi- ja maisikasvatusest. Kavango rahvas on pärit Ida-Aafrika suurte järvede äärest ning rändas Kavangosse ajavahemikul 1750-1800. Tänapäeval elab piirkonnas viis hõimu, kellest igal on oma traditsiooniline pealik, keda abistab hõimujuht. See on elupaigaks ka viimastele sani rahva esindajatele (bušmanidele), kes on lisanud oma traditsioonilisse eluviisi karjakasvatamise ja oma tarbeks talupidamise. Rahvaarvuga umbes 120 000 inimest ja 44 000 ruutkilomeetrisel alal elavate kavangode rahvastikutihedus on alla 3 elaniku ruutkilomeetri kohta. Arvestades fakti, et 95% kogu rahvastikust elab kitsal 5-10 kilomeetrisel maaribal piki jõge, on selles piirkonnas tohutu suured inimtühjad alad. Nagu suuremas osas Namiibias, muudab neil aladel inimeksistentsi võimatuks veepuudus. Võrratu jõe ja tiheda metsaga kaetud savanni kõrval on siinsed rahvad tõeline Kavango pärl.

Järgmised kaks ööd veedame lopsaka taimestiku keskel.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Shametu River Lodge või sarnane

11. päev27. jaanuar

Namiibia. Mahango kaitseala / safari

Tänane tegevus: poolepäevane Safari Mahango rahvuspargis.

Pärast varajast hommikusööki sõidame Mahango rahvusparki, mis on Namiibia väikseim, kuid üks kõige loomarikkamaid kaitsealasid. Lisaks sellele, et see on elupaigaks tervele antiloopide müriaadile ning samuti suurele nelikule (puudub ninasarvik), on park ka linnuvaatlejate paradiis, kus on tuvastatud 400 erinevat linnuliiki.

Mahango kaitseala on väike looduspark, lühikese sõidu kaugusel Popa joast lõunas, Botswana piiril. Popa juga on peatuspaik pikal teel Rundu ja Katima Mulilo vahel, Mahango kaitsealal on hulgaliselt elevante, samuti parajal hulgal antiloope, keda muudes Namiibia osades kohtab harva. Nende hulgas võik-hobuantiloop ja must hobuantiloop, topi ja vohlu. Park on elupaigaks ka suurele hulgale vesikududele, kuigi neid antiloope on väga vähe ning nende nägemiseks on vaja erakordset õnne. Parim aeg elevantide ja antiloopide nägemiseks on kuivaperioodi ajal. Osa pargist piirneb Kavango jõega, seega on olemas ka võimalus näha krokodille. Jõehobude nägemiseks on parim aeg neid vaadelda öösel, sest jõehobud on öise eluviisiga olendid. Mahango kaitseala on suurepärane sihtpunkt linnuvaatlusteks. Siin on kolm erinevat levilat: Kavango jõgi; üleujutuste alad, mis on tuntud omuramba'de nime all; ning metsamaad – niisiis on võimalik näha laia valikut liike. Parim aeg aastas linnuvaatlusteks on vihmastel kuudel novembrist veebruarini.

Õhtupoolikul teeme jõel paadiretke.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Shametu River Lodge või sarnane

12. päev28. jaanuar

Namiibia. Zambezi / Bwabwata rahvuspark (240km / 4h)

Täna sõidame Zambezi idaosa suunas ning läbime Bwabwata rahvusparki.

Majutume Chobe River Camp'is, mis asub Caprivi idaosas, jõeäärsel tasandikel. Majutuspaik kujutab endast vaiadele ehitatud telk-maju ning on rajatud keskkonda säästvate põhimõtete järgi. Elektrit saadakse päikesepaneelidest ning vesi on pärit otse Chobe jõest.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Chobe River Camp telklaager või sarnane

13. päev29. jaanuar

Namiibia / Botswana. Kasane (65km / 2h)

Täna sõidame üle Namiibia-Botswana Ngoma piiripunkti Botswanasse Kasanesse. Vaba pärastlõuna.

Meie majutuspaik asub Namiibia piiri ääres Chobe jõe kaldal. Siinsamas Chobe rahvuspargi kõrval kohtuvad ka nelja Aafrika riigi piirid. Chobe jõgi on Chobe rahvuspargi põhjapiiriks, park on tuntud usaldusväärse ja liigirikka loomavaatluspaigana. See osa pargist on enim tuntud oma elevantide ja jõehobude populatsioonide poolest, ent vesi meelitab ligi ka kõiksuguseid muid loomi, sealhulgas suuri piisonikarju ning lõvisid, kes neile jahti peavad.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: River View Lodge või sarnane

14. päev30. jaanuar

Botswana. Chobe rahvuspark

Täna teeme safari Chobe rahvuspargis. Üle maailma tuntud Chobe kaitseala on Aafrika kontinendi ühe suurima elevantide kontsentratsiooni elupaigaks. Zambezi ja Chobe üleujutuste alad võtavad enda alla umbes kolmandiku Caprivi idaosast ning siin on püsivad veeteed kombineeritud kuivemate aladega, moodustades piirkondi, mida iseloomustavad ootamatud kontrastid ja liigirikas loomastik. Chobe üleujutuste aladel on pidev veevool, mis laieneb ja tõmbub kokku sõltuvalt vihmaperioodidest. Kui Chobe mõned osad on püsivalt vee all, siis teisteni jõuab vaid kõrgvesi maist septembrini, mil Sambiast tulev vihmavesi voolab Zambezi ja Chobe jõgedesse.

Lisaks maismaasafarile teeme ka paadisafari Chobe jõel.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: River View Lodge või sarnane

15. päev31. jaanuar

Botswana / Zimbabwe

Täna sõidame Chobest Zimbabwe piiri äärde. Zimbabwe viisa saame piiril, selle eest tuleb igal reisijal tasuda 100 USD.

Seejärel suundume majutuskohta.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Phezulu Guest Lodge või sarnane
Võimalus majutuda The Palm River 5* hotellis https://www.palmriverhotel.com (lisatasu: 350€/in kahe öö eest kaheses toas / 500€ ühene tuba / sisaldab nii majutust kui transporti). 

16. päev1. veebruar

Zimbabwe. Victoria juga

Vaatame Victoria juga, mis on kindlasti üks maailma loodusimedest. Juga on 1.7 kilomeetrit lai ja igas minutis langeb sealt 100 meetrit sügavasse Zambezi orgu ligi 550 000 m³ vett. Victoria joa ja üldse kogu Aafrika südame avastamise kohta on põnev lugeda David Livingstone’i raamatut "Reisid Lõuna-Aafrikas" (eesti k ilmunud 1961).

Õhtul päikeseloojangukruiis Zambezi jõel.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Phezulu Guest Lodge või sarnane
Võimalus majutuda The Palm River 5* hotellis https://www.palmriverhotel.com (lisatasu: 350€/in kahe öö eest kaheses toas / 500€ ühene tuba / sisaldab nii majutust kui transporti). 

17. päev2. veebruar

Zimbabwe – Johannesburg – Frankfurt

Lend SA041 Victoria Falls-Johannesburg 14.20-16.05, lennuaeg 1h 45min
Lend LH573 Johannesburg-Frankfurt 19.45-05.30+1, lennuaeg 10h 45min

Toidukorrad: hommikusöök       

18. päev3. veebruar

Frankfurt – Tallinn

Lend LH880 Frankfurt-Tallinn 09.40-13.00, lennuaeg 2h 20min