Tšuktšimaa ja Wrangeli saar
Jääkarud Wrangeli saarel ja tšuktšide suvefestival


7. juuli – 23. juuli 2019
Grupis 12 reisijat2 vaba kohta
Reisijuht: Hendrik Relve

Tšuktšimaa ja Wrangeli saar

7. juuli – 23. juuli 2019  / 

Euraasia Põhjalas on raske kujutleda kaugemat paika kui on Tšuktšimaa ja Wrangeli saar. Nüüd on meil võimalik sinna minna. Kulgeme piki rannikut, avastame kohalikku loodust ja tšuktšide ja teiste põlisrahvaste kultuuri, käime ära legendaarsel Wrangeli saarel ning tagasiteel saame osa haruldasest arktiliste rahvaste festivalist.

Tšuktšimaa (Tšukotka) on koht, kus algab päev hiiglaslikul Venemaal. Suurem osa inimestest kogu maailmas pole kuulnudki, kus Tšuktšimaa asub, ent meie jaoks on paiga nimi Nõukogude pärandi tõttu üsna tuttav. Tänapäeval on ekspeditsiooniretked saanud võimalikuks tänu poliitiliste olude ning suviste jäämasside sulamisele Tšuktši meres. Tšuktšimaa rikkalikud loodusvarad ja suursugune metsik loodus muudavad paiga ainulaadseks sihtkohaks. Tšukotkast põhjas, seal, kus Tšuktši meri kohtub Põhja-Jäämerega, asub Wrangeli saare looduskaitseala, mis on ühtlasi ka UNESCO maailmapärand. Wrangeli saart kutsutakse vahel jääkarude sünnitusmajaks, sest just siin käivad jääkarud poegimas. Wrangeli saar ei valmista kunagi pettumust tõelistele polaaralade looduse ja ajaloo entusiastidele. Igal kevadel, kui jää taandub (igal suvel üha kaugemale ja kaugemale), tulevad jääkarud rannikule ning üsna paljusid neist on võimalik näha. Ka suvel on võimalik neid tihti näha. Suviti leiavad siin pelgupaiga suurearvulised morskade kolooniad. Siin pesitsevad ka lumehaned ja lumekakud. Wrangeli saarel on ka Artktika uurimusretkede kangelaslaeva Karluki vrakk. Meie erilisel Tšukotka ekspeditsioonil kohtume kohalike inimestega, kuuleme nende lugusid ja saame aimu nende tugevast sidemest mere ja maaga. Avastame tundra avarusi, tema metsikuid õisi ja puukääbuseid, otsime pruunkarusid, polaarrebaseid, põhjapõtru, oravaid ja ahme. Uurime Wrangeli saart, kus pesitsevad jääkarud ja morsad, kus on huvitav ajalugu ning loodame silmata ka vaalu.

Tšuktši autonoomne ringkond on üks Vene Föderatsiooni 85-st ringkonnast. Tšuktšimaa hõlmab hiigelsuure ala Venemaa kirdeosas, olles suurem kui Prantsusmaa ja Inglismaa kokku. Samas elab siin vaid ligikaudu 50 000 inimest. Põlisrahvaks on tšuktšid, inuitid, eveenid, tšuvantsid, jukagiirid ja korjakid. Loomulikult elab siin ka hulk sisserännanud venelasi. Tšuktšimaa oli viimane piirkond, mille vallutasid lääne poolt tulnud kasakad. Tšuktšimaa oli Tsaari-Venemaa ainukene territoorium, millele oli antud tegelik autonoomia ja mis oli jäänud venelaste poolt lõplikult vallutamata. Vastavalt Venemaa Seaduste Kogu ühele paragrahvile nimetati Tšuktšimaad Venemaa mitte täielikult alistatud territooriumiks «russkaja ne vpolne pokorjonnaja territorija» ja seal kehtisid kohalikud seadused. Tšuktšidepoolne vastupanu oli väga tugev ning nad alistusid alles 19. sajandi lõpus. 

Algselt kohtles Nõukogude režiim põlisrahvaid suhteliselt leebelt, ent 1930.- ja 1940. aastatel kolhooside rajamise tuules hävitati sajandeid valitsenud nomaadide eluviis. Nii nagu meil nõukogude ajal, oli olukord ka tšuktšide juures. Vastavalt plaanimajandusele hakati ehitama kolhoosikeskusi, kuhu koondati jarangadest (põhjapõdranahkadest tšuktši elamu) ümbruskonna elanikkond. See oli üks viis, kuidas saada nomaadidest elanikkonda riigi kontrolli alla. Põlisrahvastel oli väga raske kohaneda. Tšuktšimaa strateegiline asukoht ja lähedus USA-le muutis piirkonna Külma sõja ajal väga tugevasti militariseeritud tsooniks. Sõjaväelaste hulk kasvas paiguti suuremaks kui kohalike arv. Kommunistliku režiimi kokkukukkumine 1990ndate alguses oli siinse elanikkonna jaoks katastroof, sest nad olid harjunud riigist sõltuma. Riigil ei olnud neile aga enam midagi anda ning seega jäid nad puupaljaks. 2000. aastal valiti Tšuktši autonoomse ringkonna juhiks Roman Abramovich ning see muutis piirkonna käekäiku. Tema visioon, suuremeelsus ning juhtimine andis rahvale tagasi lootuse. Täna on Tšuktšimaa võtnud endale täieõigusliku koha Vene Föderatsioonis. 

 

1. päev

Tallinn - Moskva - Anadyr

Lendame Tallinnast Moskva kaudu Anadyri.

2. päev

Läbime Vene Federatsiooni tolli / immigratsioon

Saabume Anadyri, mis on Tšuktšimaa administratiivne pealinn. Linn asub Anadyri jõe suudmes, kohas, kus jõgi suubub Anadyri lahte. Linn rajati 1889. aastal piiripunktina ning linna nimeks oli sel ajal Novo-Mariinsk. Linn nimetati ümber Anadyriks 1920. aastal, kui bolshevikud saavutasid linna üle kontrolli. Linna osatähtsus on aastatega kasvanud ning tänapäeval elab moodsas linnas umbes 11000 elanikku.

Asutame end ekspeditsioonilaevale, mis seisab ankrus Anadyri jõel. Seame ennast laeval sisse, tutvume laeva ning selle turvanõuetega, kohtume ekspeditsiooni kaaslaste ja meeskonnaga. Hilisel pärastlõunal asume teele Egvekinoti suunas.

3. päev

Egvekinot

Kresta lahes asuv Egvekinoti linn on pisut mitmepalgelisem kui algul arvata võib. Linna ehitasid Gulagi vangid 1946. aastal Lul'tini kaevanduskeskuse sadamaks. Kaevandus asub ise 200 kilomeetrit sisemaal. Vangid rajasid ka tee kaevandusse. Tänapäeval on Lul'tin kaevandus suletud, ent Egvekinoti linn ja sadam on hiljuti rajatud kullakaevanduse juurde viivate teede lõppjaamaks. Linnas asub suurepärane muuseum ning linn asub vaid mõned kilomeetrid Põhjapolaarjoonest lõunas. Täna on meil plaanis rännata Ural veomasinatega (6WD "Vene veoauto, mis sõidab igale poole") Lul'tini suunas läbi tundramaastiku. Saame uurida Gulagi vangide poolt ehitatud teed ja imetleda harukordset arktilist loodust. 

4. päev

Konergino

Egvekinotist üle Kresta lahe asub väike põhjapõdrakasvatajate küla Konergino. Põhjapõtrade kasvatamine on põlisrahvaste kultuuri ja majanduse aspektist vaadatuna siiani olulise tähtsusega. Sajandite jooksul on see vähe muutunud. Tänapäeval kasutatakse tundras ühe karja juurest teise juurde liikumiseks motoriseeritud sõiduvahendeid. Suured põhjapõdrakarjad rändavad tundras, otsides parimaid toitumispaiku ning tavapäraselt valvavad neid liikuvad "brigaadid" ehk väikesed perekondlikud üksused. Täna on meil võimalus seda tšuktšide ja teiste põhjarahvaste palju põlvkondi kestnud eluviisi lähemalt tundma õppida.

5. päev

Presbrazhenya laht

Täna seilame Tšukotka lõunarannikut pidi ja teeme peatuse Presbrazhenya lahes. Vastavalt ilmastikuoludele on meil esimene võimalus asuda Zodiaci pardale ning lähemalt vaadelda lindude kaljusid. Kui ilm lubab, siis maabume ja läheme tundrat uudistama. Meie giidideks on kohalike lindude ja taimestiku tundjad.

6. päev

Vaalaluude allee / Gil’mimyl kuumaveeallikad

Meie esimene maaleminek täna on Arktika kõige tähtsamas ja huvitavamas arheoloogilises paigas - Yttygrani (Itõgrani) saarel. Saar on saanud tuntuks, sest siin asub nn Vaalaluude allee. Ranna äärt pidi laiali puistatud vaalaluud moodustavad kordumatu allee. Vaalaluud on dateeritud 14. sajandisse ning nende päritolu ja otstarbe üle vaieldakse siiani. On võimalik, et allee oli tseremoniaalne pühapaik ning seda kasutati ka liha säilitamiseks. Paiga muudab mõistatuslikuks asjaolu, et siin läheduses ei ole ühtegi asulat. Vaalaliha külluse tõttu võidi seda paika kasutada kogukondlikult. Kui läheduses silmatakse vaalu, siis läheme meiegi Zodiac'idega merele vaalu vaatlema. Pärastlõunal planeerime maabuda Gil’mimyl kuumaveeallikate juures. Selleks tuleb pisut rannikust kaugemale rännata, ent matk on seda kindlasti väärt. Matkates tutvume tundra taimestiku ja loomastikuga. Teeme kümbluse allikates ning õhtuks naaseme ekspeditsioonilaevale. 

7. päev

Dezhnevi neem

Hommikul jõuame Dezhnevi neemele, mis on Euraasia kõige kirdepoolsem punkt. Neem on saanud nime esimese Euroopa päritolu kapteni järgi, kes siit väinast läbi seilas. Kasakas Semyon Dezhnev suutis siit läbi purjetada juba 1648. aastal (80 aastat varem kui Bering). Neemel asub majakas, monument ja piirivalvepunkti varemed. Kui ilm lubab, siis läheme maale ja uurime piirkonda. Neemest pisut lõunas asub inuiitide asula Naukan. Nõukogude valitsus sundis 1958. aastal inuite ja teisi Tšuktšimaa põlisrahvaid siit ümber asuma, kuna paik asub Alaskale väga lähedal ning seda peeti turvariskiks. Õhus on siiani tunnetatav teatud kurbus, sest inimesed ei soovinud siit lahkuda. Ümberasustamine toimus ajal, mida meiegi veel mäletame ning selle kohta on olemas fotod ning ajaloolised andmed. 

8. päev

Päev merel / suund Wrangeli saare poole

Täna saame teha märkmeid, uurida tehtud fotosid, külastada laeva raamatukogu ning kapteni silda. Meie liikumise kiiruse määravad ilm ja jääolud. Jääolud on aastast aastasse väga erinevad ning täpset saabumise aega on võimatu ennustada.

9.-11. päev

Wrangeli saar

Loodame Wrangeli saarele jõuda hommikul. Talviti on saar täielikult ümbritsetud jääga. Jääminek võttis tavapäraselt kaua aega ning seetõttu oli saarele võimatu minna. Kliimamuutustega seoses on jää hakanud varem kaduma ning see on kergendanud laevaliiklust. Samas on protsessil oluline mõju loodusele, eriti jääkarudele, kes on otseselt jääst sõltuvad. Loodame, et meie ekspeditsiooni ajal ümbritseb saart veel jäine rõngas ning jääle ongi loomad ja linnud koondunud. Meil on võimalik uurida ka tundrat ning neid liike, kes siin pesitsevad. Meil on 3 päeva aega saart uurida, mis peaks olema piisav ka muutlike ilmastiku olude korral. Kohalikud pargivahid on meile giidideks ning teeme mitmeid retki maismaale ja jääle.

12. päev

Päev merel

Seilame Wrangeli saarest lõuna poole. Jää ja ilm määravad meie edasiliikumise kiiruse ja kursi. Tekilt loodame silmata jääkarusid, morskasid, habehülgeid ja viigerhülgeid. Tšukotkale lähenedes on suur võimalus märgata küür- , hall- ja Grööni vaalasid.

13. päev

Kolyuchin saar / Kolyuchin abajas 

Täna on plaanis laev ankrusse visata Kolyuchini saare juures. Saar ei ole kuigi suur, ent on väga huvitav. Saare idatipus on mõned jahimeeste onnid. Lähedalasuvast Nutepelmeni külast tullakse siia morskasid küttima siis, kui jää kaob, ning suured morskade kolooniad loivavad saarele. Saare läänetipus on polaaruurimisjaam, mis jäeti maha alles 1990. aastatel. Nõukogude ajal oli Arktikas mitmeid polaaruurimisjaamu, ent Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel need jaamad ei suutnud oma tegevust jätkata. Siin lähedal asuvad lindude kaljud, kus on võimalik märgata põhjalunne ja põhjatirke pesadesse lendamas. Meie maaleminekut võivad takistada jääkarud. Vahel lähevad jääkarud jää sulades saarele ning siis ei ole saarele minek turvaline. Kui jääkarud on saarel, siis sõidame Zodiac'iga linde vaatlema. Pärastlõunal seilame Kolyuchini abajasse, mis on piisavalt suur, et isegi meie laeva mahutada. Abajas on paljude linnuliikide pesitsemispaigaks ning meie ekspedistiooni ajal peaksid paljud linnud olema pesadel ja toimetama oma poegadega. Siin saame maale minna, linde vaadelda ja teha palju fotosid. 

14. päev

Laverentija / iga-aastane Beringia regatt ja festival

Plaanime Laverentijasse jõuda Beringia regati ja festivali avapäevaks. Avapäeval toimuvad traditsiooniliste morsanahkadega kaetud paatide - Baidara'de - võidusõit ning mitmete kultuurigruppide etteasted. Festival on Tšuktšimaa kalendris üks kõige värvikaim ning meelitab kokku inimesi piirkonna linnadest ja küladest. Festival toimub rotatsiooni korras erinevates külades ning seekord on järg Laverentija käes. Meie saame osa võtta erinevatest regati ja festivali üritustest või siis neid lihtsalt jälgida. Saame proovida kohalikke roogi ning osta kohalikke meeneid. Selle festivali läbi saame aimu kohalike inimeste kommetest, kultuurist ja mõttelaadist.

15. päev

Päev merel Anadyri suunas

Täna seilame tagasi Anadyri ja meie Tšuktšimaa ekspeditsioon hakkab lõppema. Külalislektorid peavad viimaseid loenguid ja sööme koos hüvastijätuõhtusöögi. 

16. päev

Anadyr

Hommikul ärgates oleme jõudnud Anadyri sadamasse.
Päev Anadyris.

17. päev

Lend Anadyr - Moskva - Tallinn



Reisi hind: (ekspeditsiooni hind Main Deck kajutis on 9500 USD, millele lisandub "landing fee" 500 USD + lennud ja majutus Anadyris)

Ekspeditsiooni hinna sees:

  • Lennupiletid Tallinn-Anadyr-Tallinn
  • Ekspeditsiooniporgamm Tšuktsimaal Anadyrist Anadyrini: zodiaagisõidud, maabumised, loengud jm. tegevus
  • Majutus laeval teie poolt valitud kajutis
  • Kummikud laeval (laevalt väljumiseks)
  • Toitlustus laevas - kolm söögikorda päevas, tee ja kohv 24h
  • Ekspertide ja reisijuhi teenused laeval
  • Majutus Anadyris enne ja pärast ekspeditsiooni
  • Albion Reiside reisijuht alates Tallinnast

Lisatasu eest:

  • Kohustuslik reisikindlustus, meditsiiniabi minimaalselt 150 000 eurot ja peab katma evakueerimise kulud
  • Landing Fee 500 USD
  • Ühekohalise kajuti hind on 1.7 korda suurem reisi tavahinnast

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.

Broneeri reis

Broneeringuinfo

Tšuktšimaa ja Wrangeli saar

7. juuli 2019 – 23. juuli 2019