Suriname-Guyana-Prantsuse Guajaana. Kariibi mere saared Trinidad ja Curacao



16. november – 4. detsember 2017kaks vaba kohta ja üks vaba meeskoht kaheses toas/grupi suurus 14 reisijat/garanteeritud väljumine
Reisijuht:  Kertu Bramanis,

Suriname, Guyana ja Prantsuse Guajaana peidavad ennast Lõuna-Ameerika paksu vihmametsa teki alla nii hästi, et isegi paljudel üsna kogenud reisilistel jääb see paik tahes või tahtmata kahe silma vahele. Kartmatud rännulised, kes siiski otsustavad need üsna eraldatud paigad üles otsida, saavad unustamatu kogemuse võrra rikkamaks. Siin on võimalik kohata mandri kõige haruldasemaid elukaid, hingata kopsudesse ürgse vihmametsa õhku ning puutuda kokku väga eheda ning silumata kultuuriga. Meie retkel õpime tundma kohaliku põlisrahva elu külastades trio ja wayana indiaani põlisrahvaid ning metsaneegreid maroone. Eelkõige aga naudime puutumatut vihmametsa olles ümbritsetud sellise bioloogilise mitmekesisusega, mille sarnast pole kusagil mujal maailmas. Ligi 80% Surinamest, Guyanast ja Prantsuse Guajaanast on kaetud Amazonase põliste vihmametsadega. Kreeka naissõdalaste järgi nime saanud ajatu Amazonas on planeedi elu algallikas. Suur osa õhust, mis me hingame, veest, mis me joome, kliimast, millest me sõltume, saab alguse just siit. Amazonase tõde pole võimalik edasi anda sõnades või pildis, seda on vaid võimalik kogeda jalutades hallide puusammaste vahel, mis sirutavad oma loendamatutes rohelistes toonides kroonid otse taevasse, või võrkkiiges tukkudes võpatada ärkvele möiraahvi ebamaise kisa peale, või maitsetes hapnikurikast, veest ning kõdulõhnast rasket õhku. Looduse lopsakus ajab siin üle ääre, pakatab, põimub, ronib ja roomab igas suunas. 

1. päev 

Tallinn-Helsingi-Pariis (16. nov)

Kogunemine lennujaamas kell 16.00
Lend AY1024 Tallinn – Helsingi 17:25-18:00
Lend AY1581 Helsingi – Pariis (Charles de Gaulle) 19:30-21:35

Ööbimine Pariisi lennujaama 3* hotellis.

2. päev

Pariisist Prantsuse Guajaanasse (17. nov)

Lend AF 852 Pariis (Orly) – Cayenne 10:15-15:15.

Maandume pärastlõunal Cayennes. Cayenne on Prantsuse Guajaana pealinn ning Prantsusmaa ülemere territoorium ning seega ka osa Euroopa Liidust. Sõidame bussiga Kourousse, kus asub ESA (European Space Agency – Euroopa Kosmose Agentuur).

Ööbimine Hotel des Roches (***)

3. päev

Illes du Salut saared, Prantsuse Guajaana (18.nov)

Pärast hommikusööki sõidame katamaraaniga Illes du Salut saartele.  Vulkaanilise tekkega saared asuvad Prantsuse Guajaana rannikust 11km kaugusel Atlandi ookeanis. Saari kutsutakse Lunastuse saarteks, sest elanikud põgenesid sinna maismaal möllava katku eest. Saarestikus on kolm saart: Île du Diable, Île Royale ning Île Saint-Joseph.  Saared on väga raskesti ligipääsetavad ning seetõttu kasutas Prantsusmaa neid alates 1852. aastast  kurjategijate kolooniatena. Arvati, et saartelt on võimatu põgeneda.  Île Royale ning Île Saint-Joseph saartele saadeti sunnitöölaagritesse asumisele vaid Prantsusmaa kõige hullemad kriminaalid. Saatana saarena tuntud Île du Diable oli poliitiliste vangide jaoks. Siia saadeti ka kapten Alfred Dreyfus poliitilisele asumisele. Kuuldused saartel valitsevatest troopilistest haigustest, vangide omavahelistest tapatöödest ning kohutavast brutaalsusest levisid Prantsusmaale väheste ellujäänud vangide kaudu. Sellised tõsielul põhinevad õudusjutud pidanuksid toimima ennetustööna ning hirmutama potentsiaalsed kriminaale. Tänapäeval on saared üks turistide lemmikpaiku. Nüüd aga soovitakse just siia põgeneda. Veedame saarel terve päeva.

Pärastlõunal naaseme Kourousse. Õhtul teeme linnaekskursiooni. Naudime õhtuseid vaateid terrassilt.

Täna on hommiku-ja lõunasöök hinnas.

Ööbimine Hotel des Roches (***).

4. päev

Euroopa Kosmoseuuringute keskus, Paramaribo, Suriname (19.nov)

Pärast hommikusööki tutvume põgusalt Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsioonile kuuluva kosmose keskusega. Amazonase vihmametsa piiril asuv Euroopa kosmose jaam on Singapuri suurune (750km²). Kosmose keskus asub ekvaatori lähedal 5˚3’ põhja laiuskraadil ning on ideaalne paik rakettide üleslennutamiseks. Käime Jupiteri kontrollruumis, kus toimub Ariane 5 kanderakettide üleslennutamine.

Pärastlõunal sõidame Guajaana lääne piirile. Ületame kanuu või laevaga Guajaana ja Suriname piiriks oleva jõe. Jätkame teekonda Suriname pealinna Paramaribo poole. Suriname on väikseim iseseisev riik Lõuna-Ameerika kontinendil. Endist Hollandi asumaad Suriname kutsuti aastani 1948 Hollandi Guajaanaks. Pärast ligi 300 aastat kestnud Hollandi ülemvõimu saavutas Suriname 1975. aastal iseseisvuse. Surinames elab vaid veidi üle poole miljoni inimese, kellest pooled elavad pealinnas.  Riigi värvikas põhielanikkond moodustub kreoolidest, hindudest ja Jaava saare indoneeslastest, kelle esivanemad olid saarele tulnud orjadena. Lisaks veel maroonid ehk metsaneegrid ja põlisrahvas indiaanlased. Tänu sellisele keeltekompotile on ka suhtlemine kohalikega väga põnev.

Pealinn Paramaribo on tegelikult meie mõistes seal ainuke linna moodi linn. Paramaribos on huvitavad ostupaigad, ööelu ning võrratud restoranid. Siinne kulinaaria on vürtsikas ja rikkalik nagu maa isegi. 17. ja 18. sajandist pärit endise Hollandi koloniaallinna ajaloolise keskuse algne ja väga iseloomulik tänavavõrk on rikkumatult säilinud. Siinsed ehitised osutavad, kuidas hollandi arhitektuurimõjud on aegamööda sobitunud kohalike traditsiooniliste ehitusvõtete ja materjalidega. Suuremad avalikud hooned, nagu Fort Zeelandia, presidendipalee, rahandusministeerium, reformeeritud kirik ning roomakatoliku katedraal, on püstitatud kivist ja tellistest traditsioonilises hollandi stiilis. Ent aegamisi leidsid rakendamist ka pärismaised ehitusviisid. Nii on presidendipalee esimene korrus kivist, kuid ülemised korrused puidust. Siselinna tänavavõrgus kulgeb peatelg Fort Zeelandia (linnplaanis kesksel kohal asuva avalike hoonete kogumi) taga loodesse, tänavad lõikuvad sellega täisnurkselt. Fort Zeelandiast põhjas asub suur avalik park, mida nimetatakse Palmide pargiks. Laiu tänavaid ja avalikku ruumi ääristavad puud, nõnda on kujundatud rahulik ning avar linnamaastik.  

Taltsutamatu džungel, vaid  mõne laeva- või autosõidu tunni kaugusel, on täiesti puutumata moodsa ühiskonna arengust. Ligi 80% Surinamest on kaetud põliste vihmametsadega.

Täna on hommiku- ja lõunasöök hinnas

Ööbimine  Torarica eco resort  hotellis.

5. päev

Palumeu Amazonas (20.nov)

Lendame kohaliku lennukiga Palumeusse.

Palumeu on keset Amazonase vihmametsa Tapanahony jõel asuv kohalike indiaanlaste küla. Troopilises vihmametsas annavad päeva algusest märku möiraahvid ja linnud. Võimsad kärestikud, Amazonase vihmametsa floora ja fauna ning  trio ja wayana indiaani põlisrahvaste eluviis on väga paeluvad. Naudime puutumatut vihmametsa ja õpime tundma kohaliku põlisrahva elu.

Trio või tiriyó rahvas kutsub ennast ise tarëno, mida võiks tõlkida kui „siit pärit rahvas“. Triosid on kokku umbes 1200, kes elavad mõnes suuremas ja paaris väiksemas külakeses Suriname ja Brasiilia piiril. Nad kõnelevad tiriyó keelt, mis on üks Caribani keeltest. 

Eco-resorti kohale jõudes tervitab meid kohalik töötajaskond. Pärast resorti sisseseadmist sõidame kaunile Palawa saarele pikniku pidama. Pärast lõunasööki on võimalus supelda jahutavas jõevees. Pärastlõunal läheme koos kohaliku giidiga Palumeu külla. Siin tutvume Amazonase vanimate asukate tänapäevase eluviisi ning oskustega. Eco-lodži töötajad on päritolult trio ja wayana rahvas. Meie majakesed on ehitatud nendele omases traditsioonilises stiilis. Kuna  õhtud on suhteliselt jahedad pole konditsioneere ja ventilaatoreid vaja. Meil on kaitseks sääsevõrgud. Toitu valmistatakse lõkkel kohalikust toorainest. Pärast õhtusööki jutustab giid meile lugusid kohalikust piirkonnast ja Amazonase põlistest asukatest.

Täna on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök hinnas.

Ööbimine Eco-lodžis.

6. päev

Amazonase vihmamets (21.nov)

Tänaseks hommikualarmiks on ilmselt möiraahvide hõiked. Täna on Amazonasega tutvumise päev. Pärast hommikusööki sõidame kanuudega matka alguspunkti. Meie sihtkohaks on Potihilli graniidist mägi. Kanuudega Tapanahony jõge ületades saame rohkem teada kohaliku floora ja fauna kohta. Silmame tuukaneid, papagoisid ning aarasid lendamas üle meie peade, ahve ning hea õnne korral ka suuri jõesaarmaid. Potihilli otsa jõudes avanevad imelised vaated džungli puulatvade kohal. Lõunat sööme Palumeu resordis. Pärastlõunal on võimalus harjutada vibulaskmist. Meie juhendajaks on kogenud vibulaskmise instruktor. Vibulaskmine võib esmapilgul tunduda lihtne ent tegelikult nõuab teatud annet. Saame oma anded siin proovile panna. 

Täna on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök hinnas.

Ööbimine  Eco-lodžis.

7. päev

Amazonase vihmamets (22.nov)

Külastame Mabuka koske.  Pahisevate koskede juures on mõnus teha üks lõõgastav suplus, lasta end loodusjõududel masseerida, ning tukkuda võrkkiikedes. Energilisemad saavad teha džunglimatka koos kohaliku giidiga ning õppida huvitavat kohaliku floora ning fauna kohta.  Sööme lõunat keset loodust.  Õhtupoolikul läheme öisele paadiretkele. Öised džunglihääled ja tagasipeegelduvad silmad panevad meie aistingud täispööretel liikuma.

Täna on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök hinnas.

Ööbimine Eco-lodžis.

8. päev

Amazonase vihmamets (23.nov)

Täna on jälle võimalus teha džunglimatk koos kohaliku giidiga ning õppida huvitavat kohaliku floora ning fauna kohta. Saame tukkuda võrkkiikedes või käia jõe peal kanuuga sõitmas ning suplemas.

Täna on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök hinnas.

Ööbimine Eco-lodžis.

9.päev

Paramaribo-Isadou (24.nov)

Hommikupoolikul jalutame ringi kohalikus külas. Näeme kohalikku käsitööd ja elu-olu.

Pärastlõunal lendame tagasi Paramaribosse. Paramaribos asutame end teele Isadou sisemaa kuurordi poole. Sõidame bussiga poolteist tundi ning seejärel  mööda jõge puutüvest uuristatud kanuuga 40 minutit.

Suriname jõe ülemjooksul asuv Isadou on väga meeliköitev paik tänu võimsale vihmametsale, tormakatele kärestikele,  liivarandadele ning meelerahule. Siinses kuurortis on meil peatumiseks ehtsad kohalike põlisrahvaste traditsioonilised hütid, mille omanikeks on maroonid ehk metsaneegrid. Kuurort on unikaalne ettevõtmine parendamaks kohalike maroonide elu-olu turisminduse arendamise abil. Siinne töötajaskond koosneb maroonidest, kes annavad oma parima, et muuta meie siinviibimine võimalikult meeldivaks.

Täna on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök hinnas.

Ööbimine Isadou Island hotellis.

10. päev

Isadou maroonid (25.nov)

Pärast hommikusööki läheme jalutuskäigule džunglisse, meile tutvustatakse vihmametsade aardeid - unikaalseid ravimtaimi ja puid.  

Seejärel sõidame paadiga külla ühele marooni hõimule. Suriname ülemjõe piirkond on tuntud oma unikaalse marooni kultuuri ja puutumatu Amazonase poolest. Sõna maroon on pärit hispaania keelsest sõnast cimarrón ja tähendab metslooma või põgenikku. Põgenenud orjade järeltulijad maroonid on kunagi 17.-18. sajandil asunud elama läbipääsmatu vihmametsa sügavustesse ning alustanud siin uut elu. Tänu nende isoleeritusele arenes välja väga unikaalne eluviis ning kultuur, millel on tugevad Aafrika mõjutused. Naised kannavad värvikirevaid rõivaid, lapsed mängivad jõe ääres, taustaks troopiline vihmamets. Maroonid on oma kultuuri üle väga uhked ning rõõmuga tutvustavad meilegi ümberkaudsete külade eluviisi.

Saramaccani marooni külas tutvume kohaliku kultuuri ja eluviisiga. 2007. aastal saavutasid saramakid ajaloolise võidu Inter-America Inimõiguste kohtus, kus tunnistati nende ajaloolist õigust maale, kus nad on elanud paarsada aastat. Saramakid  või saamaka nii nagu nad ise ennast kutsuvad, moodustavad  koos teiste Suriname ja Prantsuse Guajaana maroonidega: Ndyuka (90000), Matawai, Paramaka, Aluku ja Kwinti (kokku umbes 25000), maailma suurima Aafrika päritolu võsaneegrite säilinud populatsiooni.

Pärastlõunal alustame teekonda tagasi Paramaribosse.

Täna on hommiku- ja lõunasöök hinnas.

Ööbimine Torarica Eco resort 3* hotellis.

11. päev

Paramaribo - Niew Nickerie - Georgetown (26.nov)

Pärast hommikusööki asume Paramaribost teele Nieuw Nickerie poole. South Drain’i jõudes asutame end praamile ja sõidame Gujaana Springlandi. Springlandist edasi viib meie teekond Guajaana pealinna Georgetowni. Georgetowni jõuame hilisel pärastlõunal.

Georgetown asub Guajaana 4 regioonis, mida tuntakse ka Demerara-Mahaica regioonina. Riigi suurimas linnas elab pisut üle 100 000 elanikku. Linn asub Atlandi ookeani kaldal Demerara jõe ääres ning linna hüüdnimeks on „Kariibi mere aedlinn“.

Täna on hommiku- ja lõunasöök hinnas.

Ööbimine Grand Coastal 3* hotellis.

12. päev

Sloth Island Nature Reserve, Georgetown (27.nov)

Pärast hommikusööki sõidame Sloth Island Nature Reserve loodusparki. Park asub Essequibo jõe imekaunil saarel, ürgses vihmametsas. Slothi saarel on suurepärane võimalus lõõgastuda suurepärase looduse rüpes, sõita jõekanuudega, teha linnuvaatlusi, ujuda ja teha jalutuskäike vihmametsas.

Õhtuks naaseme Georgetowni, kus tutvume pealinna elu ja vaatamisväärsustega. 

Täna on hommiku- ja lõunasöök hinnas.

Ööbimine Grand Coastal 3* hotellis.

13. päev

Kaieteuri juga (28.nov)

Pärast hommikusööki viiakse meid kohalikku lennujaama. Lendame Kaieteuri koskede juurde.

Kaieteuri juga peetakse maailma kõige ilusamate jugade hulka kuuluvaks. Kaieteuri juga asub Prantsuse Guajaana keskosas Potaro-Siparuni piirkonna põhjaosas Potaro jõel 4380 m kõrgusel merepinnast. Imelist vaatemängu pakkuv juga langeb esimese astanguni vabalt 226 m. Esimesele astangule järgnevad mitmed teised, väiksemad astangud. Kaieteuri joa kogukõrgus üle kõikide astangute on 251 m. Kõrguse poolest ei kuulu Kaieteuri juga maailma 100 kõrgema joa hulka aga samas on Kaieteuri juga siiski oluliselt kõrgem mitmest rahvusvaheliselt väga tuntud joast, nt Victoria ja Niagara joast. Kaieteuri joa aastakeskmine veevoolu hulk on 660 m3/s. Nimetatud näitaja alusel kuulub Kaieteuri juga maailma võimsamate üksikult langevate jugade hulka.

Ühe kohaliku, patamona indiaanlaste, legendi kohaselt on Kaieteuri juga oma nime saanud indiaanlaste kunagise juhi Kai järgi. Juht ohverdas joast alla sõites oma elu, päästes niiviisi oma rahva. Teise legendi kohaselt on juga oma nime saanud ühe kohaliku vastiku vanamehe järgi, kes pandi paati ja tõugati sugulaste poolt joast alla. Selle legendi järgi võib Kaieteuri joa nime tõlkida kui „vana mehe langemist“. Kaieteuri juga on kaasajal Guyana üks olulisemaid vaatamisväärsusi. Joa juurde ei ole lihtne jõuda. Sinna saab kas lennates või mitu päeva mööda vihmametsi rännates. Juga asub keset sügavat vihmametsa 630 km2 suuruse Kaieteuri rahvuspargi territooriumil. Rahvuspark on loodud Kaieteuri joa ning piirkonna rikkaliku taimestiku ja loomastiku kaitseks.

Pärastlõunal naaseme hotelli ning naudime mõnusat õhtueinet. 

Täna on hommiku- ja lõunasöök hinnas.

Ööbimine Grand Coastal 3* hotellis.

14. päev

Trinidadi saar (29. nov)

Lend BW600 Georgetown – Port of Spain 10.20–11:30, Carribean Airlines

Tutvume Trinidadiga. Port of Spain on Trinidadi ja Tobago pealinn. Asub Trinidadi saare looderannikul Paria lahe ääres. Kuigi selles Kariibi mere piirkonna ühes suuremas linnas on betoon asendamas traditsioonilist puitarhitektuuri ning ilusad veeäärsed piirkonnad on alla vandumas jõudsatele sadamaareendus projektidele ja laohoonetele on linnas vaatamist küllaga: sirged kesklinna tänavad, turuletid, varjulised väljakud, St James ja Woodbrooki sadamad oma baaride ja restoranidega. Põhja mäeaheliku jalamil paikneva Port of Spain kaunimaks piirkonnaks on linna keskel asuv suur ja roheline Queen’s Park Savannah. Kuninganna pargi ääres asub nn Magnificent Seven- unikaalsete „piparkoogimajakeste“ piirkond. Trinidadi kultuuripärandi hulka kuuluvatel majadel on Šoti parunite, Prantsuse koloniaal, Vahemere mauride ning India arhitektuuri stiilid segunenud Kariibi merele omasega. Tutvume põgusalt peamiste vaatamisväärsustega - Kolmainsuse katedraal, Keskpank, Punane maja. Liigume edasi Savannah Kuninganna parki. Jalutame läbi botaanika aia Lady Young vaateplatvormini nautimaks kaunist vaadet Paria lahele ning laiali puitatud saarekestele ja lääne poolsaarele.

Ööbimine Trinidadi, Port of Spain linnas Kapok 4* hotellis.

15. päev

Trinidad - Curacao (30. nov) 

Hommikusöök. 

Lend PY729 Port of Spain - Curacao 12.00–13:30

Curacao saar asub Kariibi meres Venezuela rannikust 65 km kaugusel. Saar moodustas koos Klein Curacao saarega Madalmaade Kuningriigi koosseisus oleva Hollandi Antillide omavalitsusliku osa (kuni 2010.a.), mille halduskeskus on Willemstad. 444 km² suurusel saarel elab umbes  150 000 inimest. Saar on suurim ja rahvarohkeim niinimetatud ABC saartest (Aruba, Bonaire ja Curaçao).

Curacao avastasid konkistadoor Alonso de Ojeda ja Amerigo Vespucci 1499. aastal, misjärel Hispaania koloniseeris saare. 1634. aastal okupeeris saare Hollandi Lääne-India Kompanii Johannes van Walbeecki juhtimisel. Saarest sai orjakaubanduse keskus. Napoleoni sõdade ajal kuulus saar kahel lühikesel perioodil Suurbritanniale, kuid Pariisi rahulepinguga 1815. aastal tagastati saar Hollandile.

Curacao on puhkamiseks väga mõnus – siin on tasakaalus nii kommerts, UNESCO märgistusega Willemstad kui lopsakasse rohelusse peidetud kaunid rannad. Willemstad uhkeldab kaunite vanade ehitiste ja suurepäraste muuseumidega, maapiirkondades on endisaegsetesse istandustesse rajatud pargid, rannikul mõnusad sukeldumis- ja snorgeldamiskohad.

Ööbimine Kontiki Beach resort 4* hotellis

16. päev

Curacao saar (1.dets)

Päev puhkamiseks Kariibi mere ääres.

Täna teeme bussiekskursiooni Curacaol. Esmalt sõidame saare kagu piirkonda Caracasbay, Janthiel  ning Spanish Waters elamurajoonidesse. Teeme põgusa peatuse Kariibi mere traditsioonilises käsitööpoes. Seejärel külastame Blue Curacao pruulimiskoda, mis on olnud avatud juba aastast 1896. Järmisena viib retk meid 1634.a. ehitatud Willemstadi. Näeme korallidest ja rannaliivast valmistatud ajaloolisi ehitisi Punda, Scharloo ning Otrobanda elamurajoonides. Ehitised on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Teeme peatuse Kuninganna Juliana sillal, kus avanevad suurepärased vaated linnale.

Ringreis jätkub saare lääne osas, kus teeme peatuse Hato koobaste juures koos väikese jalutuskäiguga. Sõidame läbi flamingo reservuaari ning peatume koloniaalaegse Jankoki maja juures. Siin asub Nena Sanchezi nimeline kohaliku kunstniku galerii. Viimaks jõuame kaunile Cas Abou rannale, kus saab pisut lõõgastuda.

Ööbimine Kontiki Beach resort 4* hotellis

17. päev

Curacao (2.dets)

Päev puhkamiseks Kariibi mere ääres.

Ööbimine Kontiki Beach resort 4* hotellis

18. päev

Curacao (3. dets)

Päev Curacao saarel. 
Hilisel pärastlõunal sõidame lennujaama.
Lend KL736 Curacao – Amsterdam 19.45-09.45+1

19. päev

Amsterdam-Tallinn (4. dets)

Lend AY1306  Amsterdam-Helsingi 19.05-22.30 
Lend AY1035 Helsingi-Tallinn 23.45-00.20



Reisi hind: 5425 € 

Paketis sisaldub:

  • Kõik lennud
  • Transport vastavalt programmile
  • Majutus kahestes tubades (programmis märgitud või sarnastes hotellides)
  • Hommikusöögid
  • Söögikorrad, mis on programmis vastavalt märgitud
  • Kõik programmis kirjeldatud ekskursioonid ja sissepääsud.
  • Reisijuhi teenused

Lisatasu eest:

  • Reisikindlustus
  • Majutus üheses hotellitoas 745 eurot
  • Guyana viisa 40 USD - tasumine sularahas
  • Surinamesse sisenemise tasu (turisti kaart) 35 EUR- tasumine sularahas
  • Guyanalt lahkumise tasu 25 USD - tasumine sularahas

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.

Broneeri reis

Broneeringuinfo

Suriname-Guyana-Prantsuse Guajaana. Kariibi mere saared Trinidad ja Curacao

16. november 2017 – 4. detsember 2017