Filipiinid ja Belau arhipelaag Mikroneesias


17. veebruar – 4. märts 2020
Grupis 16 reisijat
Reisijuht: Riho-Bruno Bramanis

Filipiinid ja Belau arhipelaag Mikroneesias

17. veebr – 4. märts 2020  / 

Filipiinid on enam kui 7000 saarega maa, kus leidub mitmekesisust ja vaheldusrikkust igale maitsele. Lisaks helesinistele lahtedele ja rikkalikule mereelule on igati vaatamist väärt Filipiinide smaragdrohelised terrasspõllud, mida hellitlevalt kutsutakse ka "kaheksandaks maailmaimeks". Hiiglaslikes looduse amfiteatrites hakati riisikasvatusega tegelema üle 2000 aasta tagasi. Kihav hiidlinn Manila, igal nurgal pakitsevad seiklused ja võimalused, suitsevad vulkaanid, hiigelsuurte silmadega tontkandlane Tarsius (pisikene primaat) ning alati naeratavad ja sõbralikud filipiinod teevad Filipiinidest imelise reisisihtkoha.

Filipiinidest vaid 500 kilomeetri kaugusel idas asub pisike vabariik nimega Belau. Belau maaliline meremaastik on üks kauneimaid kogu Mikroneesias ning väga väikese maa kohta leidub siin hulgaliselt imekspandavaid loodusimesid. Belau saarestikus on ürgsed lubjakivisaared, korallatollid ning oliivroheliste metsadega kaetud vulkaanilised saared. Tänu saarestiku ümber olevale korallriffide süsteemile ümbritsevad saari sillerdavad türkiissinised laguunid. Siin on sukeldujate paradiis ning põnevat avastamist on nii allvee arheoloogia huvilistele - II maailmasõja laevavrakkide näol - kui ka loodushuviliste. Tänu riigi poliitikale on Belaul ökoturismi pelgupaiga maine. Belau rannikut peetakse liigirohkeimateks veteks maailmas ning väga vaheldusrikas vee-elu on teeninud paigale hüüdnime "Veealune Serengeti".  

1. päev

Tallinn - Istanbul - Manila

Lendame läbi Istanbuli Manilasse. Lennuajad täpsustumisel.

2. päev

Manila

Saabume Manilasse ning sõidame oma majutuskohta.

Majutus: Manila Diamond hotell

3. päev

Manila

Täna teeme Manila linnaekskursioon. Vaatame Intramuros valguse ja helide show'd elusuuruste dioraamidega ning külastame Fort Santiagot, Casa Manilat ja San Agustin kirikut.

Filipiinide pealinn ning riigi suuruselt teine linn Manila asub Luzoni saarel Manila lahe kaldal. Linna peetakse üheks vanimaks pidevalt asustatud linnaks ning tänapäeval on ta üks tihedaima asustusega linnu maailmas (üle 41 000 inimese ruutkilomeetri kohta). Manila asutati 1571. aastal Hispaania konkistadoor Miguel Lopez de Legazpi poolt ning linn sai enamike riigi koloniaalvalitsejate võimukeskmeks. Manila nimi pärineb filipiinikeelsest terminist "Maynilà", mis tõlkes tähendab "indigo paika".

Fort Santiago on Hispaania konkistadoor Miguel Lopezde Legazpi poolt rajatud tsitadell vastrajatud Manila linna kaitseks. Kaitsekindlus on oluline osa müüriga ümbritsetud Manila ehk Intramuros ajaloolistest ehitistest. 

San Agustin Patuta Eostamise kirik Manilas on üks neljast barokk-kirikust Filipiinidel, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse kui vastastikuste väärtuste vahetamise kultuuripaik. Kirik ilmestab suurepäraselt, kuidas Filipiinidel on tõlgendatud barokk-stiili ja missugust olulist mõju on see hiljem avaldanud regioonis ehitatud kirikutele. Euroopa kirikute kujundamis- ja ehitusviisid on sulandunud kohalike materjalide ja kaunistavate motiividega, luues nõnda uue kirikute ehitamise traditsioonid. Kirikud ehitasid hispaanlased Manilasse, Santa Mariasse, Paoaysse ja Miag-aosse 16. sajandi lõpul.

Pärast lõunasööki asume teele põhja suunas. Õhtuks jõuame Angeles City'sse.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Angeles City Quest Clark hotell

4. päev

Matk Pinatubo vulkaani juurde

Varahommikul sõidame Sta. Julianasse Pinatubo mäe juurde. Sõidame 4x4 maastikuautodega risti-rästi üle jõgede, jõeorgude ja liiva, kuni jõuame matka alguspunkti. Siit alustame jalgsimatka ülesmäge. Meie pürgimused saavad hästi tasustatud imeliste vaadetega vulkaani kraatrile. Pärast matka teeme lõunapausi.

Pinatubo 1991. aasta vulkaanipurske ajal purskus tuhka ja kive umbes 40 kilomeetri kõrgusele taevasse. Tuhapilv kattis ligi 125 000 km2 ning purskega kaasnes kõmisev äikesetorm ja hirmutavad maavärinad. Pinatubo purse mõjutas terve maailma kliimat ning selle tagajärjel tekkis kummituslik maastik, millest nüüd on saanud turistide jaoks tõmbenumber. Enne 1991. aasta vulkaanipurset oli vulkaan vaikinud üle 500 aasta.

Õhtul sõidame Baguiosse (ligi 4.5 tundi).

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Baguio Burnham Suites hotell

5. päev

Baguio / Sagada

Hommikul teeme Baguio linnaekskursiooni. Külastame katedraali ja turgu, kus maitseme värskeid puu- ja juurvilju, vaatame hõbeseppade meisterlikkust ja kudujate moemeelt, ning suhtleme sõbralike kohalikega. Jätkame teekonda Sagadasse (5-6 tundi).

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Sagada St. Joseph Inn hotell

6. päev

Sagada / Banue

Täna külastame Sagadas rippuvaid kirste, Sumaging koobast ja Echo orgu. Seejärel suundume Bontaci, külastamaks Belgia nunna poolt rajatud muuseumi, kus on välja pandud kollektsioon autentseid esemeid ja fotosid.

Sumaguingkoobas, tuntud ka kui Suur koobas, on Sagada koobaste hulgas üks tuntumaid. Koopa suursugustes kambrites asuvad kivimoodustised, millel on huvitavad nimed - nagu näiteks Kuninga Kardinad ja Lillkapsas. Sumaguing koobast peetakse üheks sügavaimaks koopaks siinkandis. Laes rippuvad stalahiidid annavad koopale keskaegse võlvkambri välimuse. Koopad on seotud ka esivanemate matmistavadega. Nimelt jäeti puidust nikerdatud kirstud esivanemate säilmetega koopasuus asuva pilu ette, kuna pilust immitsev valgus pidavat lahkunut kaitsma.

Sagada rippuvate kirstude traditsioon on ilmselt aastatuhandete vanune ning pärit ajastust ammu enne Hispaania koloniaalaega. Mägise provintsi Igoroti hõimu liikmed uskusid, et lahkunute säilmeid kõrgele kaljusele mäenõlvale naelutades on lahkunud lähemal oma esivanemate hingedele. Maapinda matmist peeti liiga vesiseks ja ohtlikuks matmistavaks. Maapinnas oleks lahkunu säilmed liiga kergesti kättesaadavad vaenlase peaküttidele ja koertele. Tänapäeval on Sagadas asuv hõim veel üks väheseid, kes seda iidset matmistava au sees peab.

Õhtuks sõidame Sagadast Banauesse (ligikaudu 2.5 tundi).

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Banaue hotell

7. päev

Matk Batadi külas

Varahommikul sõidame kohaliku jeepney tüüpi sõidukiga Batadi kõrgeimasse paika. Batadi terrasspõllud on üks viiest põllupiirkonnast Banaue lähistel, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Batadi enklaav on täis hingematvalt kauneid vaateid, lopsakat rohelust ja huvitavaid kultuure. Pärast terrasspõldude külastust sõidame tagasi hotelli ja naudime põlisrahvaste etendust - saame aimu, kuidas siinsed põlisrahvad tõlgendavad läbi laulu ja tantsu oma kombeid ja tavasid. 

Banaue riisiterrassid on elav kultuurmaastik, kus kasvatatakse maailma üht tähtsamat toiduteravilja - riisi. Siin säilinud sajanditevanused traditsioonilised töövõtted ja -viisid on tänapäevalgi täies jõus. Ühteaegu ilmutavad need suure esteetilise veetlusega looduskeskkonna ja inimeste tähelepanuväärset harmooniat ning näitavad mägimaastiku jätkukindlat põllundussüsteemi. Riisiterrassid on Filipiinide ainsad mälestised, mida koloniaalkultuurid ei ole ilmselt mõjutanud. Raske maastiku tõttu on kohalikud hõimud üks neid väheseid Filipiinide rahvaid, kes on edukalt vastu pannud võõraste ülemvõimule ning säilitanud autentse hõimukultuuri. Nende terrasside ajalugu on põimunud rahva, selle kultuuri ja traditsiooniliste tegevusaladega. Kagu-Aasia kultuuride hulgas tugineb ainult filipiinlaste oma täielikult puidule ning nende terrassid on ainsad koloniaalperioodieelsed kivirajatised. Terrasside ehitamine algas Kordiljeerides umbes 2000 aastat tagasi, ehkki teadlased alles vaidlevad nende rajamise algpõhjuse üle. Terrassiehitajad tundsid hästi ehitamist ja hüdrotehnikat. Terrasside hooldamise teadmisi ja praktilisi töövõtteid edastati suuliselt ühest sugupõlvest teise, kirjalikke tekste polnud, kuid olulist süvendati rituaalidega. 

Terrasside rajamine nõuab suurt hoolt ja täpsust. Läbi täitematerjali kulgevad maa-alused dreenitorud. Terrasskogumid katavad mäekontuure järgides nõlvu ning kuni mäetippudeni nende kohal kerkib erametsade (muyong) vöönd, mida kooskõlas traditsioonidega intensiivselt majandatakse. Metsad tagavad terrasside üleujutamiseks vajaliku veehulga. Vett jagatakse võrdselt ja ükski terrass ei takista selle voolamist allpool asuvale terrassile. Seda paisude, lüüside, kanalite ja bambustorude keerukat süsteemi hoitakse käigus ühisel jõul ning lõpuks jõuab vesi orupõhjas voolavasse ojja. Terrassidega on seotud külad, kus asuvad hõimu ühepereelamud. Filipiinide terrasspõllud asuvad pisut kõrgemal kui Aasias tavaliselt põllud - nimelt ligi 700-1500 meetri kõrgusel. Nii kõrgel kasvatatakse erilist riisisorti, mis idaneb ka külmas ning kasvab rinnakõrguseks. Viljalõikuseks ei kasutata siin ei masinaid ega loomi. 

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Banaue hotell

8. päev

Banaue / Cabanatuan / Nueva Ecija

Alustame teekonda Banauest Manila suunas (5-6 tundi). Sõidame läbi maapiirkondade, riisipõldude, väikeste linnade ja külade, nähes lihtsat igapäevaelu. Teeme peatuse Dalton Pass mäekuru juures, mis on ajaloolise tähtsusega paik. Kuru asub 910 meetri kõrgusel üle merepinna ning on osa Pan-Filipiinide maanteest. Siin asub pühamu sõjas langenute mälestamiseks. Sõidame Cabanatuan Citysse Nueva Ecija provintsis, kus ka majutume. Teel teeme ka lõunapausi.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Cabanatuan Icrotel Inn and Suites hotell

9. päev

Cabanatuan / Manila - Belau

Pärast hommikusööki asume teele Manila suunas (4 tundi). Manilase jõudes suundume lennujaama ja valmistume lendama Belausse.

Manila-Belau lennuaeg täpsustumisel.

Belau Vabariik (või Palau) on saareriik Mikroneesias umbes 500 kilomeetrit Filipiinidest idas. Belau on maailma üks nooremaid riike, mis iseseisvus 1994. aastal. Varem kuulus see USA koosseisu. 340 saarest koosnevas riigis esineb 4 tüüpi saari: vulkaanilise tekkega saari, lubjakivist moodustunud saari, madalaid tasandikulisi saari ja korallatolle. Asustatud on siiski vaid 8 saart. Suur osa Belaust on kaetud metsaga ning riigis on kaks linna, millest suurim Koror. Riigis elab umbes 18 000 inimest ning riigi suurimaks sissetulekuks on turism. Hiljuti võttis Belau riigi valitsus vastu otsuse, mis võiks olla eeskujuks paljudele merepiiri omavatele riikidele kogu maailmas – nad otsustasid keelata enda vetes igasuguse kommertseesmärkidel kalastamise, kuulutades kogu piirkonna mereelustiku kaitsealaks. Plaan on keelustada suuremahuline kalastamine riigile kuuluvas ookeanipiirkonnas, mida on 595 697 ruutkilomeetrit. Plaan on osa turismi edendamise eesmärgist, keskendudes looduse säilitamisele, mitte selle ekspluateerimisele. See kaitseala, mis on ligi sama suure pindalaga kui Prantsusmaa, aitab mereelustikul taastuda mujal toimuvast ülepüüdmisest, toob ookeanile üldiselt kasu ning samas kinnitab Belau mainet pelgupaigana ökoturismile. Belau soovib anda oma panuse, et säilitada terve kalade populatsioon, mis saab migreeruda ka mujale. Samas saavad snorgeldajad ja sukeldujad tulla imetlema haisid, kes võivad elada kuni sada aastat vanaks. 2012. aastal nimetati nende territooriumil olev Rock Islands Southern Lagoon UNESCO maailmapärandisse kuuluvaks kohaks. Belau rannikut peetakse liigirohkeimateks veteks maailmas.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: täpsustumisel

10.-15. päev

Belau arhipelaag

Puhkus Belau arhipelaagis.

Lisatasu eest võimalik valida erinevate tegevuste vahel nagu näiteks:

1. Millimallika järv

Snorgeldamine Belau troopiliselt soojades vetes, ümbritsetuna tuhandetest rahumeelsetest millimallikatest, on unustamatu ja maagiline veealune kogemus. Millimallika järv (Jellyfish Lake ehk Ongeim'l Tketau) on üks 70st  järvest Belaus. Ainulaadse elukeskkonnaga soolase veega järv on tekkinud paekivi lohkudesse. Kunagi olid sellised järved ühendatud lähedal asuvate laguunidega, ent nüüd on need merest ära lõigatud. Enamik liike ei suutnud järve piiratud elutingimustes ellu jääda, ent mõned neist on suutnud väga hästi soolase järve erilaadsete tingimustega kohaneda. Kohanemise tulemusena on Millimallika järv koduks miljonitele meriristidele ehk millimallikatele. Järves elab rida liike, mida leidub vaid Belaus. Siinsed meriristid ei kõrveta ja on inimesele ohutud. 

Millimallika järv asub Kororist umbes 30 kilomeetrit lõuna pool Eil Malk saarel, mis on üks Rock Islandi saartest. Sõidame kiirpaatidega saarele 30-45 minutiga. Seejärel matkame läbi metsa umbes 15 minutit. Saame jääda saarele terveks päevaks, sealhulgas nautida kerget lõunasööki. Kuigi millimallikad ei kõrveta, kanname siiski kaitseriietust. Lestadega snorgeldamine ei ole soovitav, sest nii võime kahjustada järve hapraid elanikke.

Me saame läbi uurida terve järve. Järv ulatub 150 meetrit põhjast lõunasse ning 400 meetrit idast läände. Peamiseks tõmbenumbriks on loomulikult meriristid. Siin elutseb peamiselt kaks meriristi liiki - Kuu meririst ja Kuld meririst. Neid meriristi liike leidub vaid Millimallika järves ning nad on arenenud lähedal asuvates laguunides elutsevatest liigikaaslastest suhteliselt erinevaks. Huvitavaid selgrootuid on kerge märgata ning kõige rohkem on neid koos järve päikesepaistelistes paikades. Kuld meririst liigub päeva jooksul koos päikesekiirtega.

2. Saksa majaka matk

Lõbus kogemus kõikidele vanusegruppidele. Selle matka fookuses on Rock Islandi kaunis loodus ja II maailmasõja ajalugu. Kerge matk üles Saksa majaka juurde, mille ümbruses leidub siin-seal vanu kahureid. Jalutame läbi imelise looduse ning teel võime silmata mitmeid Belau endeemilisi linnuliike. Sajandivanune majakas istub Rock Islandi kõige kõrgemas tipus. Kuigi suur osa Rock Islandist koosneb püstloodsetest kaljudest ja varisevatest rahnudest, on Majaka rada ligipääsetav tänu II maailmasõja Jaapani inseneridele. Tänaseks metsastunud rada oli sõja ajal Jaapani sõjaväe jaoks peamine magistraal, mida mööda veeti kahureid ja laskemoona. Kahurikõmin on nüüdseks asendunud ritsiklindude lauluga ning rada on kindlasti üks mõnusamaid matkaradasid paekivist Rock Islandi saarestikus. Matkal on parim võimalus tutvuda Belau taimestiku ja linnuriigiga ning ka ajalooliste paikadega. Valgete sabasulgedega troopilised linnud tantsivad meie pea kohal ning kakaduud ja papagoid sukelduvad puude lopsakatesse võradesse. Tuuri lõpetuseks on meil suurepärane võimalus snorgedamiseks. Meie ümber vees sagivad kroomkala kirjud parved, haprad sinikollased keerubkalad ja uudishimulikud pikaninalised tsapateerod.

3. Ulongi saare arheoloogiline retk

Õpime tundma Belau saare looduse lugu, tänu millele on Belaule omistatud UNESCO maailmapärandi staatus. Retk räägib inimese kestmajäämise ja rändamise eepilist lugu. Külastame piktogramme, Yapese kiviraha ja iidset küla Ulongi saare võrratus looduses. Tuuri käigus on ka paus snorgeldamiseks välimise korallrifi juures. Rock Islandi saarestiku suurim arheoloogiline varakamber on just Ulongi saar, kus inimkonna ajalugu on vanem kui 4000 aastat. Rock Islandi Ulongi saare elanike poolt püstitatud kaitsemüüride ja terrasspõldude varemeid leidub mitmes paigus troopilise metsa varjus. Varaste mikroneeslaste idüllilisest elust pajatavad savipottide killud ja merekarbist tehtud esemed. Iidsed Belau saare elanikud jätsid jälje oma kunstimeisterlikkusest kaljudele. Pärast püstloodsest kaljust üles ronimist näeme antiiksete piktogrammide mõjuvat väljanäitust - piktogrammide tõlgendamine on aga siiani lahtine. Ulong peidab veel ühtede Mikroneesia naabrite säilmeid - yapesed olid meresõitjad, kes ei löönud põnnama ka Vaikse ookeani avaruste ees, otsides Belau kristallkaltsiiti. Yapesed nikerdasid sellest sätendavast kivist hiiglaslikku kiviraha ning viisid selle Yap'i tagasi. Kiviraha on ajaloo sügavamatesse unustuse kihtidesse vajunud, ent Ulongi saarel on yapese kivirahad, kivimurrud ja tööriistad veel näha. Ulongi saar oli Belaus esimene paik, millel oli omamoodi side Inglismaaga. Nimelt tegi kapten Henry Wilsoni laev Antelope läänepoolsel rifil läbi laevahuku. Pealik Ibeduli kaasabil ehitasid kapten Wilson ja tema meeskond laeva uuesti valmis ning sõitsid tagasi Inglismaale. Ulongi saarel on imeilusad troopilised rannad, kaitstud sinised laguunid ja kirikutorni sarnased paekivimoodustised. Lisaks on võimalus snorgedalda Jurassic järves ning otsida noori krokodille.

Toidukorrad: hommikusöök, õhtusöök
Majutus: Palau Pacific Resort hotell 5*

16.-17. päev

Belau - Manila - Istanbul - Tallinn

Suundume lennujaama ning lendame tagasi Tallinnasse. Lennuajad täpsustumisel.

 



Reisi hind: (Hind avaldub 28.02)

Paketis sisaldub:

  • kõik lennupiletid
  • transport vastavalt reisikirjeldusele
  • majutus programmis märgitud majutuskohtades
  • programmis märgitud söögikorrad
  • kogu ekskursiooniprogramm vastavalt reisikirjeldusele
  • Albion Reiside reisijuht

Lisatasu eest:

  • reisikindlustus
  • majutus üheses toas

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.

Broneeri reis

Broneeringvorm

Broneeringuinfo

Filipiinid ja Belau arhipelaag Mikroneesias

17. veebruar 2020 – 4. märts 2020