Mehhiko


14. november – 3. detsember 2021
Grupis 14 reisijat
Reisijuhid: Tarmo Kulmar, Urmas Hõbepappel

Mehhiko

14. nov – 3. dets 2021  / 4876 €

Mehhiko on põnev, maagiline ja imekaunis. Mõeldes Mehhikost kangastuvad silme ette tuhanded värvid - tšillipipra erkpuna vürtsikates roogades, pikad valged liivarannad türkiissinise Kariibi mere ääres, asteekide, maiade, olmeekide ja teiste põlisrahvaste ehitatud uhkete linnade hallikad varemed sügavrohlise vihmametsa taustal. Indiaanikultuuride pärimus ja rahvariiete lõimed on sama kirjud ja erksavärvilised kui moodsate suurlinnade vilgas sagimine. Mehhiko puudutab hinge, ilmselt üsna sügavalt!

1. päev 

Tallinn - Istanbul - Mexico City 

Koguneme Tallinna lennujaamas kell 11.00.

Lend TK1422 Tallinn-Istanbul 13.00-17.25 (Turkish Airlines)
Lend TK181 Istanbul-Mexico City 21.40-04.00+1 (Turkish Airlines) 

Saabume Mexico City Benito Juarez’e lennujaama järgmise päeva (15. novembri) varahommikul. Sõidame hotelli puhkama.

Mexico City on Mehhiko pealinn ning ilmselt ka üks maailma suurimaid linnu. Koos eeslinnadega elab siin 31 miljonit inimest. See on tõeliselt tiheda asustusega suurlinn, kus võib leida nii iidsete tsivilisatsioonide märke, hispaanlaste aja tunnusjooni ning loomulikult ka kõike tänapäevast. Linn on kasvanud asteekide impeeriumi keskuse Tenochtitlan'i kohale. Tenochtitlán oli linn järvel, mille hispaania konkistadoorid ristisid „Uue maailma Veneetsiaks“. Linna ajalooline keskus on UNESCO maailmapärand. See on koht, kuhu inimesed on sajandeid tulnud õnne otsima!

Majutus: Mexico City Royal Reforma hotell

2. päev

Mexico City ekskursioon / Zocalo / Catedral Metropolitana / Rahvuslik palee / Bellas Artes / Paseo de la Reforma / Teotihuacán / Guadalupe pühapaik

Pärast öist lendu ja puhkust hotellis, alustame linnaekskursiooniga Mexico City ajaloolises linnakeskuses (UNESCO maailmapärand). Mehhiko südameks on Konstitutsiooni väljak, mis on üks suurimaid linnaväljakuid kogu maailmas. Linnakodanikud hakkasid 19. sajandil väljakut kutsuma Zocalo’ks, mil hiiglaslikule väljakule planeeriti püstitada suur monument. Monumendi püstitamise plaan ei ole siiani korda läinud, ent suurtest kavatsustest annab märku väljakul olev postament. Väljaku suurimaks ehteks on Ladina-Ameerika üks võimsaim ja vanim katedraal Catedral Metropolitana. Katedraali ehitus algas 16. sajandil, mil Cortez ja Hispaania misjonärid lammutasid ristiusustamise käigus maha asteekide pühapaigad ning templid. Iidsete pühapaikade vundamentidele püstitati kristlikud katedraalid ja kirikud. Ka selle suursuguse katedraali ehituskividena kasutati asteekide Templo Mayor’ist pärit kive. Katedraal on silmapaistev popurrii erinevatest ehitusstiilidest. Siin kohtub barokk neoklassitsismi ja priiskava Mehhiko churriguera arhitektuuriga.  

Väljaku ääres seisab ka Rahvuslik palee, mis on Mehhiko presidendi tööpaik. Cortezide perekond lasi uhkeldava kindluse rajada asteekide valitseja Moctezuma palee asemele. Hiljem ostis Hispaania kuningas selle paiga oma Nueva España asevalitseja residentsiks. Asevalitsejad elasid siin kuni Mehhiko iseseisvusemiseni. Uhke koloniaalstiilis palee sisemust ehivad jõulise kujundikeelega kunstniku Diego Rivera seinamaalingud. Maalingutel on kujutatud asteekide madujumal Quetzalcóatl’i saabumist ning Mehhiko põlisrahvaste kultuuri enne hispaanlaste vallutusi.

Zocalo väljakust mõne kvartali kaugusel püüab pilku kaunis valgest marmorist palee Bellas Artes. Itaalia arhitekti Adamo Boari projekteeritud imeline hoone mahutab endas kontserdisaale, teatrit ning kunstikeskust, kus on välja pandud Mehhiko kunstnike parimad teosed.  

Paseo de la Reforma on Mexico City kõige kuulsam ja kaunim avenüü. Avenüüd ääristavad linnale olulised hooned ja monumendid. Siin seisavad näiteks Christoph Kolumbuse, viimase asteekide valitseja Cuauhtémoci ja Iseseisvuse Ingli monumendid ning jahijumalanna Diana purskkaev. Avenüü ääres on parimad hotellid, Ladina-Ameerika tähtsamad pangahooned, Mehhiko börsihoone ning kunagine Ladina-Ameerika kõrgeim hoone Torre Mayor.

Pärastlõunal sõidame 50 km linnast kirde suunas, kus asub Teotihuacáni püha linn. Nimi Teotihuacán tähendab nahua keeles ’jumalate linna’ või ’kus inimesed said jumalateks’. Arvatakse, et selle nime andsid linnale asteegid, kui nad seal käisid.Teotihuancáni orus paiknevad müstilised varemed on tunnistus ühest võimsast rahvast ja kultuurist. Quetzalcóatli tempel, Päikese- ja Kuupüramiidid ja ka teised linna ehitised on geomeetriliselt ja sümboolsete tähenduste järgi linnamustrisse planeeritud. Linna keskteljeks on Surnute allee, mis ühendab kõrgeimat Päikesepüramiidi Kuupüramiidiga. Linna keskel seisab viieterrassiline hiiglaslik Päikesepüramiid, mille aluse mõõtmed on 220 korda 225 meetrit ja kõrgus praegu ligi 65 meetrit. Püramiidi tippu tõusmiseks tuleb astuda 243 astet. Kuigi Teotihuacani vanemad ehitised on kerkinud juba umbes aastal 200 eKr, olid selle linna parimad päevad aastatel 150–450 pKr. Toona elas siin kuni 250 000 inimest, mis tähendab, et indiaanilinn oli suurem kui ükski toonane asula Euroopas. Enne asteekide saabumist - millalgi 7. või 8. sajandil - linn aga süttis ja hüljati. Kuigi linna on põhjalikult uuritud, ei oska ükski arheoloog, antropoloog ega ka linna keskel kõrguv maailma suuruselt kolmas püramiid meile täpselt selgitusi jagada, mis täpselt siin linnas kunagi toimus.

Teel peatume Guadalupe pühapaigas, mis on indiaani Katoliikluse keskus Mehhikos. Guadalupe neitsi on Mehhiko kaitsepühak, kellel on ka palju muid nimesid, nagu La Reina de México (Mehhiko keisrinna). Armastatud Guadalupe lugu räägib indiaanlasest nimega Juan Diego, kes elas 16. sajandil kohas, kus tänapäeval asub Mexico City. Neitsi Maarja ilmutas end Juan Diegole ühe künka otsas ja rääkis temaga mitmel korral. Künkale, kus Guadalupe neitsi end ilmutas, ehitati väike kabel. Kabel on siiani seal alles. Hiljem ehitati lähedusse ka basiilika. Kuna basiilika ehitati pehmele pinnasele, vajub ta iga aastaga üha enam kaldu.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Mexico City Royal Reforma hotell

3. päev

Mexico City / Rahvuslik Antropoloogia Muuseum / Ülikooli linnak / Coyoacan / Sinine Maja / Xochimilco 

Täna külastame Rahvuslikku Antropoloogia Muuseumi. Muuseumi mahukas arheoloogiline ning antropoloogiline kollektsioon hõlmab väljapanekut maiade kultuurist kuni hispaanlaste vallutusteni. Muuseum asub Chapultepeci pargis ning selle arhitektiks on Pedro Ramirez Vazquez. Muuseumihoone keskmeks on ühele sambale toetuv vihmavarikatus, mis sümboliseerib mütoloogilist puud. “Puukoore” muudavad elavaks põlisrahvaste jaoks olulised müütilised jaaguarid ning kotkad. Saalide väljapanekud on jagatud geograafiliste regioonide või kultuuride kaupa. Siin leidub esemeid sapoteegi, olmegi, asteegi, maia, teotihuacani jms kultuuridest. Muuseumis peab kindlasti ära nägema asteekide Päikesekivi (Piedra del Sol), mis avatastati Zocalo alt. Lisaks on võib olla huvipakkuv 8. sajandi maiade haua rekonstruktsioon, asteekide valitseja Moctezuma sulgedest peaehe või massiivsed olmeegi pead.

Pärastlõunal jätkame ekskursiooni linna lõunaosas, kus asub Ülikooli linnak (UNESCO maailmapärand). 1950. aastal alustati hiiglaslikku projekti väljaehitamist, mille sarnast polnud siin riigis olnud asteekide ajastust saadik. Linnak ehitati Coyoacani iidsetele lavakihistitele, mida kutsutakse „El Pedregal". Linnakus on aiad, Olümpia staadion, ülikoolihooned, jalutusrajad ning kultuurikeskus. 

Meie päev jätkub Coyoacani koloniaalajastu linnaosas, kus külastame Sinist Maja (Casa Azul). See on kuulsa Mehhiko kunstniku Frida Kahlo majamuuseum. Siin majas sündis, kasvas ning suri erakordse saatusega andekas kunstnik. Majas laiali laotatud Frida isiklikud esemed elustavad mälestusi tema pikast ning tihti väga tormilisest suhtest abikaasa Diego Riveraga ning läbikäimisest vasakpoolsete intellektuaalidega. Frida Kahlo kunst peegeldab ahastust oma eksistentsi üle ning flirti sotsialistlike ikoonidega.

Edasi külastame Xochimilco (nahuatli keeles „paik, kus lilled kasvavad“), mis on nii kohalike kui ka külastajate jaoks mõnus nädalalõpu veetmise koht. Kanalite ja Tenochtitláni  hõljuvate aedade (chinampas) vahel on mõnus siginast-saginast eemal olla. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Mexico City Royal Reforma hotell

4. päev

Taxco / Jardines de Mexico 

Täna veedame terve päeva Taxcos, mis on kaunis koloniaalaegne linnake. Taxco on Mehhiko hõbeseppade pealinn. Jalutame Sta Prisca kirikus, turul ning hõbeda töökodades. Meile räägitakse hõbeda töötlemisest ning aega jääb ka kaunite hõbeesemete soetamiseks. Pärastlõunal külastame ühte uusimat maailmatasemel vaatamisväärsust Mehhikos - 2014. aastal avati Jardines de Mexico botaanikaaed Tequisquitengo lähedal. Siinses aias kasvavad peamiselt Mehhiko lilled, ent siin leidub muuhulgas ka Madalmaade, Jaapani, Itaalia, Braiilia, USA ning Kanada taimi. Park asub 51 hektaril ning on jaotatud kaheksaks teemaks: orhideed, kaktused, troopilised aiad jne.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Morelos Hacienda Vista Hermosa

5. päev

Cacaxtla / Puebla 

Pärast hommikusööki assume teele Cacaxtla suunas. 1975. aastal avastati siin Hispaania koloniaalvõimueelsed seinamaalingud, mis on ilmselt pärit 9. sajandist. Maalingute stiilis on märgata tugevaid Maia ja Teotihuacani kultuuri mõjutusi kuigi iidsete kunstnike päritolu pole päris kindel. Meie edasine retk jätkub Tlaxcalas, mis on väike koloniaallinnake. Teeme jalutuskäigu Pueblas (UNESCO maailmapärandi paik), et imetleda Rosario kabelit, katedraali ja El Parian käsitööturgu. Ööbime Pueblas.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Puebla Best Western Real de Puebla hotell

6. päev

Oaxaca / Monte Albán 

Täna sõidame läbi kauni Sierra Madre mäeaheliku. Siinse maastiku valitsejateks on võimsad mäed ja kaktused. Pärastlõunal saabume Oaxaca linna, mis on samanimelise osariigi ning tema iidsete kultuuride keskuseks. Enne linna jõudmist peatume Monte Albani püramiidide juures.

Monte Albáni (UNESCO maailmapärand) tänaseni hästi säilinud varemed näitavad, et selle linna elanikel olid põhjalikud teadmised astronoomiast ja kullassepakunstist ning nad kasutasid hieroglüüfkirja. Linna asutajateks olid sapoteegid ja linna asustasid hiljem ka misteegid. Linnas ja seda ümbritsevas orus leidub loendamatu hulk arheoloogilisi aardeid - mitu silmapaistvat püramiidi, väljakaevatud suuri väljakuid, maa-aluseid käike, mänguväljakuid, kus mängiti rituaalset pallimängu ollama’t, ning 170 maa-alust hauda. Siinsete ajalooliste varemete vahel ringi jalutades õpime siinsete põlisrahvaste, keelte ja tänapäevase eluolu kohta. Meie ees avanevad sapoteekide ning teiste Mesoameerika vanade tsivilisatsioonide algupärane täheteadus ja filosoofia.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Oaxaca Aitana hotell

7. päev

Oaxaca / San Bartolo Coyotepec

Täna tutvume ajaloolise Oaxaca linnaga. Linn võlub külastajaid oma avatud ja sõbralik oleku, maitsvate toitude ning kosmopoliitse maailmalinna atmosfääriga. Enne hispaanlasi elasid siin arvukad indiaanihõimud. Kohalikus kultuuris on elujõulisena säilinud sapoteekide ja misteekide kombeid, uskumusi ja traditsioone. Külastame Katedraali, Santo Domingo kirikut ning antropoloogia- ja ajaloomuuseumi. Oaxaca on tuntud Mehhiko kõige rikkalikuma ja maitsvama toidulaua poolest. Meiegi astume läbi Juareze turult, kus ümberkaudsete talunike kasvatatud viljade ja toodete värvikirevus ärgitab uudistama. Paljud puuviljadest on Põhjamaalt saabujate jaoks täiesti tundmatud. Siit sealt tervitatakse rõõmsalt ¿Que le damos?”, “¡Tamales!” “¡Chapulines!”“¡Tortillas!”. Enne kui me neid kohalikke hõrgutisi näeme, tunneme nende isuäratavat aroomi. Huvitavat avastamist on kindlasti San Bartolo Coyotepecis, mis tõlkes tähendab coyotl - koiott ning tepetl mägi ehk koioti mägi. Selle küla on tuntuks teinud must keraamika, mida valmistatakse ilma potikedreta. Kohalikud käsitöömeistrid näitavad ja pakuvad siin oma suurepärast dekoratiivset loomingut.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Oaxaca Aitana hotell

8. päev

El Árbol del Tule / mezcali pruulimiskoda / Mitla surnute linn 

Täna sõidame Oaxacast Tehuntepeci. Teel külastame Teotitlani orgu, mis on Oaxaca oru vanim asustus. Siin kootakse vaipu poolmehaanilistel kudumistelgedel. Villa värvimiseks kasutatakse erinevaid loodusest pärit värve: indigot, sammalt ja erkpunast saadakse emase kilptäi (inglise  keeles cochineal) putukatelt. Teeme peatuse ka Mehhiko kõige kuulsama puu juures: El Árbol del Tule. Väidetakse, et see 58-meetrise ümbermõõduga puu on maailma jämedaim. Hiiglasliku, 42 meetri kõrguse ja 640 tonni kaaluva Montezuma vesiküpressi okste varjus tundub 17. sajandi külakirik päris kääbusena. Puu vanuseks pakutakse umbes 2000 aastat, mis tähendab, et see puu kasvas siin juba iidse Monte Albani linna parimate päevade ajal.

Seejärel viib meie teekond pisikesse pruulimiskotta. Siin toodetakse mehhiklastele südamelähedast kääritatud jooki mezcali väga traditsioonilisel viisil. Agaavist valmistatud kange keelekastme mezcali sugulaseks võib pidada tequilat, mida ilmselt tänu osavale reklaamile ja müügile tuntakse hästi kogu maailmas. Mezcal on aga tihedalt kokku põimunud kohaliku kultuuri ja traditsioonidega.

Järgmisena külastame Mitla surnute linna (8. sajandist) (UNESCO maailmapärandi paik). Mitla tähendab nahua keeli “igavese rahu maja”. Iidsete kujutelmade järgi asus siin sissepääs allilma – koopasse, kust kunagi oldi välja tuldud. Kuumas ja kuivas kliimas on võrdlemisi hästi säilinud mitu suurt ühekorruselist paleed. Mitla arhitektuuri omapäraks on friisid seinte ülaosas – omalaadne astangspiraal, mis arvatakse olevat Sulismao – Quetzalcoatli pea lihtsustatud sümboliks.

Pärastlõunal sõidame mööda Panameerika maanteed läbi Sierra Madre mäeaheliku Tehuantepeci.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Tehuantepec Calli hotell

9. päev

Sumidero kanjon / San Cristobal de Las Casas

Mehhiko lõunaosas Chiapase osariigis on Sumidero kanjon, mille sünniaeg ulatub sarnaselt USA Suurele kanjonile 35 miljoni aasta taha. Sumidero kanjon sündis tänu sealt läbi voolavale Grijalva jõele, mille vooluvesi uuristas aja jooksul kaljude vahele kuni kilomeetri sügavuse oru. Meie naudime suursuguse kanjoni vorme mootorpaadiga mööda jõge sõites. Meie kohal on kõrgumas mitmesaja meetri kõrgused kanjoni seinad. Kanjoni laius ulatub ühest kuni kahe kilomeetrini. Kanjoni kaitseks on loodud Sumidero kanjoni rahvuspark. Suur osa Sumidero rahvuspargist, eriti kanjoni vahetu ümbrus, on kaetud vihmametsaga. Grijalva jões elab mitmeid ohustatud liike nagu Kesk-Ameerika jõekilpkonn ja Ameerika krokodill. Meil on võimalus jälgida siin elavate kormoranide, haigrute ja ämmalahvide tegemisi vabas looduses.

Pärast paadiretke läheme uudistama pisikest San Cristobal de Las Casas linnakest. Linnake asub 2.1 kilomeetri kõrgusel mägedes ning on oma nime saanud Chiapase osariigi esimese piiskopi Bartolome de Las Casase järgi, kes oli tuline pärismaalaste õiguste eest kaitsja. Linna asutajateks peetakse maiasid, kes on tänaste tzotzili ja tzeltali hõimude esivanemad. Linn sai kuulsaks 1994. aastal, kui linna vallutasid zapatistid, kes said oma nime Mehhiko revolutsiooni toetaja ja pärismaalaste õiguste eest seisja Emilio Zapata järgi. Mehhiko armee suutis linna küll mõne nädalaga zapatistidest puhastada, ent tänapäeval on zapatistidest saanud omaette kaubamärk. Nende sümboolikaga kraam on siin levinud. Linnas kõnnivad kohalikud pärismaalased ringi värvikirevates riietes, müüvad, ostavad ning pakuvad oma kaupa – enamasti käsitöötekstiile Saint Domingo kloostri esisel väljakul. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: San Cristobal Casa Mexicana hotell

10. päev

San Juan Chamula / Zinacantani indiaaniküla / Palenque 

Hommikul jätkub meie avastusretk indiaani põlisrahva - tzotzilide külakeses. San Juan Chamula külakene on siinsete põlisrahvaste religioosseks keskuseks. Jalutame turul ja saame tutvuda iidsete indiaani traditsioonidega, mida huvitaval kombel praktiseeritakse kirikus.

Seejärel külastame Zinacantani küla, kus meeste traditsiooniliste rõivaesemete hulka kuuluvad roosad keebid, valged lühikesed püksid ning lamedad õlgkaabud ohtrate värviliste paeltega.

Meie päev jätkub Palenque suunas, kus meid ootavad troopilised vihmametsad. Teel peatume Agua Azul sinise veega koskede juurde. Siinne vesi on saanud oma värvi tänu vees leiduvatele mineraalidele. Trooplises vihmametsas on imekaunid langevad kosed ja tumesinine laguun, mis lausa kutsuvad mõnusat suplust tegema.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Palenque Ciudad Real hotell

11. päev

Bonampak / Lacandoni indiaanlaste vihmamets / Yaxchilan

Varahommikul asutame end retkele Lacandoni indiaanlaste vihmametsa, et näha Bonampaki. Teel teeme ka hommikusöögipeatuse. Külastame Hispaania koloniaalvõimueelset arheoloogilist paika, mis on kuulsaks teinud ühed Kesk-Ameerika kõige paremini säilinud seinamaalingud. Erksavärvilised seinamaalingud Pinturase templi seintel kõnelevad maiade elust ja surmast. Meie päev jätkub Frontera Corozali suunas, kus asutame end mootorpaatidesse. Sõidame mööda Usumacinta jõge Yaxchilani. Siin ootavad meid ees võimsad varemed koos labürintdega, palliväljakuga ning käikudega. Kõik see on ümbritsetud paksu troopilise vihmametsaga. Naaseme Corozali ning sealt edasi Palenquesse. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Palenque Ciudad Real hotell

12. päev

Palenque / Sabancuy / Campeche 

Pärast hommikusööki on meie päevakavas üks Mehhiko reisi kõrghetki: Palenque linna varemed (UNESCO maailmapärand). Enamus müstilisest linnast jääb tiheda metsa sisse, mis teebki Palenque teistest omataolistest huvitavamaks. Väga suur osa pidi olema veel väljakaevamata, kuid eelmisel sajandil puhastati osa linnast džunglist ja seal on tehtud rohkesti avastusi. Kaunimate maia asulate hulka kuuluvas Palenques leidub sajandite jooksul loodud meisterlikke kunsti-, skulptuuri- ja arhitektuuriteoseid. Püramiidid, terrassid, kujusambad ja kolonnaadid avaldavad muljet oma raidkunsti peenuse ja ehitusliku läbimõeldusega. Varaseimad rajatised pärinevad juba 1. aastatuhandest eKr. Väljaku ääres asetseb kolm tähtsaimat ehitist, ülejäänud on kaugemale laiali pillutatud. Paljude püramiidide ja muude ehitiste seas on Raidkirjade tempel ja palee. Raidkirjade tempel on üks Mesoameerika kuulsamaid, sest see polnud vaid tempel, nagu kõik teised, aga ka surnukamber. Raidkirjade templi ülemisele platvormile tõustes on näha palee ja sellega ühenduses olev mitmekorruseline nelinurkne observatooriumitorn. Raidkirjade templi sees viib trepp alla kõige suurejoonelisemasse hauakambrisse, mis maiade territooriumilt eales on leitud. See hauakamber rajati seitsmendal sajandil valitsenud Pacalile ehk Uoxoc Ahaule.

Jätkame päeva sõiduga läbi Tabasco tasandiku Mehhiko laheäärse Sabancuy poole. Siin on mõnus rannas jalutada ning “Bacardi-feelingut” nautida. Seejärel sõidame kunagisse piraatide pesasse Campechesse (UNESCO  maailmapärand). Campeche hiilgeaeg oli 17.-18. sajandil, mil linnamüürid pidid tõrjuma sagedasi Kariibi mere piraatide rünnakuid. Linnamüüride vahel peituvad kenad koloniaalstiilis varjuliste siseõuedega majad ning müüritornides on arhailised suurtükid sinisele merele suunatud.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Campeche Si Ho Playa hotell

13. päev

Uxmal

Täna sõidame Campechest Uxmali. Uxmal (UNESCO maailmapärand) on üks kauneim maiade suurepärase arhitektuuri muistis Mehhikos. Maiad olid asteekide järel tuntuselt teise Mehhiko kõrgkultuuri loonud rahvas. Maiade asulad jäävad Yucatáni poolsaarele ja Mehhiko ning Guatemala vihmametsadesse. Kõrgajal oli maiade impeeriumis rohkem kui 40 linna, kus igaühes elas 5000 kuni 50000 inimest. Poolsaare nimi tuleneb põliselanike vastusest 1502. aastal saabunud hispaanlaste esimesele küsimusele ja tähendab maia-kitšee keeles “Ma ei saa aru”. Maiade linn Uxmál rajati Yucatani poolsaarele umbes 7. sajandil AD. Tollel ajal elas siin ilmselt 25 000 inimest. Arheoloogidel on siin paljugi alles metsast välja puhastamata. Seega on Uxmális vaatamisväärseid ehitisi mõneti vähem, kuid see-eest on need ka väga imposantsed. Võluri (nii nagu hispaanlased seda kutsuma hakkasid) püramiidi ehitusstiil on ainulaadne. Rajatisel on ümarad nurgad, küljed on järsud ja kaks laiematel külgedel asetsevat treppi on tõelised taevateed. Püramiidi seinad on hoolikalt ja rikkalikult kaunistatud vihmajumal Chaaci kujutavate skulptuuride ning sümbolitega. Loomulikult on siin ka palliplats, kuigi üsna ajahambast puretud. Kuningapalee fassaad on üle saja meetri pikk, siseruumid on kõrvuti ja avanevad välja, tubade seinad on ajaloo vältel tõrvikutest tahmunud, ehitise ülaosa kaunistavad väga kunstipärased raidfriisid. Pidulik, paljude astmetega terve palee laiune trepp laskub efektselt platsile, mille keskel on kivist troon. Ilmselt toimusid sel väljakul suured sõjaväe- ülevaatused ja vastuvõtud. 

Jõuame Meridasse, kus külastame katedraali, Montejo residentsi ja zocalot.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Merida Gamma El Castellano hotell

14. päev

Celestun / Izamal

Varahommikul sõidame Celestuni, mis on 59 000 hektari suurune looduspark. Mehhiko lahe äärses jõedeltas saame jälgida roosade flamingode, kormoranide ja teiste linnuliikide tegemisi. 

Pärastlõunal sõidame kenasse koloniaallinna Izamali, kus asub San Antonio de Padua klooster. Iidse maiade pühapaiga kohale rajatud kloostri imposantne arkaadidega väljak on Rooma Püha Peetruse väljaku sarnane. Jätkame teekonda Chichen-Itza poole.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Chichen Itza The Lodge hotell

15. päev

Chichén Itzá / Valladolid 

Üks enim külastatud ning ka üks kõige olulisemaid maiade templiasukohti Mehhikos on Chichén Itzá (UNESCO maailmapärand). Kuigi maiade asualal on palju muistseid varemeid, on need kõige ligipääsetavamad, kuna paiknevad Yucatáni poolsaarel Mérida linna lähedal. Chichén Itzát peetakse üheks seitsmest uue aja maailmaimest. Chichén Itzá tuleneb maiakeelsetest sõnadest: chi - suu, chen - kaev ja itza on hõimunimi. Kokkuvõtlikult tähendab see "itza hõimu kaevusuu". Aastal 600 AD rajatud linnas saame imetleda Kukulani püramiidi, palliväljakut ja observatooriumit. Kui seista keset linna kõrguva Kukulkani astmikpüramiidi – nn El Castillo ehk Kindlusekese tipul, kuhu viib igast küljest kõrge ja järsk 365 astmega trepp, avaneb vaade varemetelinnale ja selle ümber laiuvale lõputule džunglile. Nn Sõdurite templit ümbritseb kolonnide kaupa saba peal seisvaid maokujusid. Nad näevad tõesti välja nagu sõjamehed, kuigi kunagi on nad olnud sambad ja toetanud katust, mis nüüd juba ammu on hävinud. Ümmarguse observatooriumihoone treppide, poolkaarte, võlvide, sammaste ja teiste elementide kõik astronoomilised funktsioonid pole tänaseni lahti mõistatatud. Pallimänguplats on hiigelehitis. Kaks meeskonda pidid suutma ajada küünarnukile kinnitatud lapatsiga kautšukpalli läbi teineteise vastu kõrgele müürile kinnitatud üsna väikese läbimõõduga kivist rõngaste. Pallimäng ei olnud pelgalt lõbustus, vaid rituaalne kombetalitus, kusjuures kaotajaks jäänud meeskond toodi ohvriks jumalatele.

Külastame Chichén Itzást vaid 2 kilomeetri kaugusel asuvat Cenote Ikkili, mida tuntakse kui Holy Blue Cenote (Püha kaev). Kividega sillutatud protsessioonitee viis Chichén Itzást raamatutest paljuloetud Püha kaevuni. See on karstipinnases asuv sügav šaht, mille tume veepind on maapinnast kümmekond meetrit madalamal. Iidsed maiad uskusid, et vihmajumal Chaak elab kaevudes ja looduslikes sügavikes. Ka siin viidi läbi ohvritalitusi.

Pärastlõunal jätkame teekonda läbi Valladolide Cancuni suunas. Valladolid on väike, unine koloniaallinnake Yucatani poolsaare südames. Linnake asub just Merida, Cancuni, Tulumi ja Uxmali teede ristumispaigas. Hingame provintsilikku atmosfääri ning külastame linnakese keskväljakut Zocalod ning kindluselaadset kirikut. Õhtupoolikul jõuame hotelli Riviera Mayas.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Playa del Carmen Iberostar El Tucan Playacar hotell

16. päev

Playa del Carmen

Päevad Mehhiko parimas rannas türkiissinise Kariibi mere ääres. Kunagine väike kaluriküla Playa del Carmen asub Cancunist 60 kilomeetri kaugusel. Küla on nüüd õitsele puhkenud ning sellest on saanud Riviera Maya kõige boheemlaslikum paik. Lisaks suurepärastele randadeleon siin linnakeses võluv linnakeskus mõnusate poekeste, butiikide, restoranide ja jalakäijate alleedega. Siin on mõnus elu nautida. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök
Majutus: Playa del Carmen Iberostar El Tucan Playacar hotell

17. päev

Playa del Carmen 

Vaba päev rannas või linnas.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök
Majutus: Playa del Carmen Iberostar El Tucan Playacar hotell

18. päev 

Cancun - Istanbul 

Hommikul sõidame Cancuni, kus alustame teekonda tagasi Eestisse.

Lend TK181 Cancun-Istanbul 10.10-06.15+1 (Turkish Airlines)

19. päev

Istanbul - Tallinn

Lend TK1423 Istanbul-Tallinn 14.45-17.10 (Turkish Airlines)



Reisi hind: 4876 € 

Paketis sisaldub:

  • kõik lennupiletid
  • lennujaamamaksud
  • majutus programmis märgitud "first class" ehk 4* hotellis, kahesed toad
  • kõik hommikusöögid
  • programmis märgitud lõuna-ja õhtusöögid
  • transport vastavalt programmile (buss)
  • eestikeelne ekskursiooniprogramm koos sissepääsudega
  • Albion Reiside reisijuht-giid

Lisatasu eest:

  • majutus üheses hotellitoas 685 eurot
  • reisikindlustus 

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.

Broneeri reis

Broneeringvorm

Broneeringuinfo

Mehhiko

14. november 2021 – 3. detsember 2021