Hondurase idaosa metsikus looduses
Reisi teises pooles sõidame läbi Hondurase ja lõpetame Nicaraguas


15. jaanuar – 31. jaanuar 2023
Grupis 8 reisijat
Reisijuht: Hendrik Relve

Hondurase idaosa metsikus...

15. jaan – 31. jaan 2023  / 4900 €

SEIKLUSLIK LOODUSRETK HONDURASES. 
Väljakutse kogenud reisijale! 

Suurem osa reisist kulgeb läbi Kesk-Ameerika kõige suurema ja puutumatuma vihmametsa Rio Plátano kaitsealal. Rändame seal maasturite, muulade ja paatidega. Suurem osa retkest toimub paatidega mööda jõge, mis kohati kärestikuline. Teel näeme eksootilisi metsloomi ja linde ning muistsete tsivilasatsioonide varemeid. Reisi alguse- ja lõpuosas tutvume mitmete Hondurase linnade ja küladega ning saame hea ettekujutuse elust tänapäeva Hondurases.

Kirde-Hondurase Rio Plátano puutumatu ning harukordselt liigirikas vihmamets on tuntud kui "Väike Amazonas". Kesk-Ameerika kõige suuremas ja paremini säilinud vihmametsas avame ukse väga eraldatud ja läbiuurimata maailma - uudistame kadunud tsivilisatsioonide arheoloogilisi leide, kohtume tundmatu põlisrahva kultuuriga ning eelkõige kogeme metsikut loodust kogu tema majesteetlikus tervikus. Meeled ergastuvad eluslooduse sümfooniast, džunglielu lõhnadest, lopsaka lehestiku ja liaanide niisketest puudutustest. UNESCO biosfääri kaitsealade nimistusse kantud troopilise ja väga niiske vihmametsa avastamise ekspeditsiooni üks võludest on turistidele mõeldud mugavuste ja teede puudumine, mistõttu tuleb meil paljuski liikuda mööda jõgesid ja ööbida keset loodust.

Hondurase üks tuntumaid müüte kõneleb kadunud linnast "Ciudad Blanca" (Valge linn), mille palavikulised otsingud vihmametsa sügavustes on aastakümneid toitnud seiklushimuliste kujutlusvõimet ja kõditanud avastuskirge. Tänu moodsale Lidar tehnoloogiale avastasid arheoloogid 2013. aastal Rio Plátano kaitseala puutumatust vihmametsast ühe kadunud linna, mida on hakatud seostama müütilise "Ciudad Blancaga" ning millest on saanud üks olulisemaid kadunud tsivilisatsiooni arheoloogilisi leiupaiku. Just praegune kaitseala on koht, kus Christopher Columbus 1492. aastal esimest korda Ameerika mandril maale astus. "Kadunud linna" eraldatus ja puutumatus on võimaldanud areneda väga rikkalikul ökosüsteemil. Paigas on leitud mitmeid liike, mida arvati juba olevat välja surnud. Arvatakse, et Hondurase vihmametsas on ligi 200 "kadunud linna". 

1. päev

Tallinn-Miami

Lendame Finnairiga Tallinnast Miamise. Lennuajad täpsustame 2022.aasta jaanuaris.

Toidukorrad: õhtusöök
Majutus: Miamis lennujaama lähistel asuvas hotellis 3*

2. päev

Lend Miami - San Pedro Sula / La Ceiba

Lendame hommikul Miamist Hondurase idarannikul asuvasse San Pedro Sula rahvusvahelisele lennuväljale. Sõidame bussiga La Ceibasse (191 km), mis on meie Rio Plátano ekspeditsiooni alguspunktiks.

La Ceiba asub Hondurase lahe kaldal Bonito mäe (2435 m) jalamil, lopsakas ja palavas orus. Kariibi mere ranniku äärne linn on Hondurase suuruselt neljas linn, kus elab umbes 200 000 inimest. La Ceiba kaitsepühaku San Isidro auks peetakse igal aastal mais Gran Carnaval.

Rio Plátano regiooni tunnustati esimest korda 1960. aastal, kui Hondurase valitsus rajas 5250 km2 suuruse Ciudad Blanca arheoloogilise kaitseala. See tõi kaasa suurenenud huvi piirkonna vastu ning teaduslikud uuringud paljastasid ka paiga võrratu bioloogilise rikkuse. 1982. aastal kanti piirkond UNESCO biosfääri kaitsealade nimistusse. Rio Plátano biosfääri kaitseala hõlmab umbes 15 km laiuse ja 150 km pikkuse vööndi, mis kulgeb Kariibi mere rannikult edela suunas sisemaale. UNESCO kaitsealune ala kaitseb sõna otseses mõttes kogu 100 km pikkuse Plátano jõe vesikonda, suurt osa Paulaya, Guampu ja Sicre jõgedest. Need kolm veeteed koos Kariibi merega piiravad looduskaitseala, mis on Hondurase puutumatu troopilise vihmametsa viimane suurim säilinud piirkond. Selle mitmekesine topograafia hõlmab paljusid paiku ainulaadsete kaljumoodustistega mägedest (nagu Dama tipp), pilvemetsadest, troopilistest vihmametsadest kuni tüünete rannikulaguunideni. Kaitsealal on kirjeldatud 39 imetaja-, 377 linnu- ning 126 roomaja- ja kahepaikseliiki.

La Ceiba lähedal asub Pico Bonito rahvuspark, mis on riigi suurim. Rahvuspargi pindala katab 1073 km² suuruse ala. Pico Bonito, selle kõrval olevad Texiguat reservaat ja Nombre de Dios rahvuspark koos moodustavad ühendatud metsase ala, kus on väga mitmekesised ökosüsteemid. Pico Bonito rahvuspargis on nii pilvemetsa kui vihmametsa. Rahvuspargi maastik on raskesti läbitav ning seetõttu on suur osa pargist inimtegevusest puutumatu. Park on koduks paljudele erinevatele loomadele. Siin elavad jaaguarid, puumad, ahvid, saarmad, taapirid, tuukanid, ketsalid ja Hondurase endeemne smaragd-koolibri. Reservaadis leidub üle 400 taimeliigi. Pico Bonito  matkaradadel rännates on jõgede ja koskede juures mõnus teha virgutavaid suplusi. Pico Bonito on džunglisõprade jaoks tõeliselt haarav seiklus.

Toidukorrad: õhtusöök
Majutus: La Ceiba hotell

3. päev

La Ceiba / Bonanza

Alustame teekonda 4-rattaveoliste sõidukitega La Ceibast Bonanzasse. Bonanza küla asub Rio Plátano biosfääri kaitseala puhvertsoonis. Päeva jooksul külastame erinevaid külasid, väikelinnu ja põllumeeste asulaid. Hilisel pärastlõunal jõuame laagrisse. Meid võtab vastu lahke pererahvas, kelle juures me ka ööbime.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: Bonanza laager

4. päev

Lancetillal

Pärast hommikusööki asume ekspeditsiooni pikimale matkale.Täna on meile kaaslasteks muulad. Meie teekond viib läbi maaliliste kohviistanduste, metsade ning mägede. Pärastlõunal kohtume Rio Plátano jõega. Suur osa eelseisvast ekspeditsioonist kulgeb paadiga sõites mööda kärestikulisi jõgesid. Meie laagripaik asub arheoloogilise leiupaiga lähedal, mille on enamasti neelanud paks vihmamets. Siit jõekallastelt on leitud mitmeid petroglüüfe.

Lancetillal arheoloogiline leiupaik kaardistati ja puhastati 1988. aastal vabatahtlike poolt. Leiti 4 väljakut, 21 küngast ja arvatavalt ka üks Kesk-Ameerika palliväljak. Lancetillalist leiti ka hiiglaslik valge kaljusein, aga ei leitud piisvalt tõendeid selle kohta, et just see paik oleks ekstsentrilise Ameerika maadeavastaja Morde (1940) kirjeldatud müstiline Ahvijumala linn - kadunud Ciudad Blanca.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: Lancetillal laager

5. päev

Casa de Piedra

Hommikul paneme end valmis raftinguseikluseks. Puutumatus troopilises vihmametsas liikumiseks on parim liikuda mööda jõge. Meiegi aerutame mööda kärestikulist jõge allavoolu, peatudes siin-seal avastamaks ümbritsevat loodust.  

Rio Plátano jõgi on teiste troopiliste jõgedega võrreldes suhteliselt madal ning kitsas. Jõgi sikk-sakitab metsaste mägede vahelt läbi. Kiirematele kärestikulistele lõikudele järgnevad laisad ja tasased veed. Mõnedes kohtades on jõgi nii kitsas, et lopsakas vihmametsa taimestik moodustab rohelise võlvkaare üle jõe. Paadiga seilates loodame silmata raskesti tabatavat elusloodust - puumaema koos kutsikatega jõge ületamas, otselot hiilimas puude vahel, raudkulli tiirutamas saagiga küüniste vahel, soldat-aarade ja puna-aarade värvikad parved puuvõrades, jõesaarmad ujumas paadi järgi, harpüiakotkas istumas jõe kohal, neljameetrised alligaatorid peesitamas jõe kaldal. Läbi metsa seilates jahutavad meid mõnusad 20-minutilised paduvihmad ja tähelepanu erksust hoiab kärestikest kostuv mühin.

III klassi kärestik - ebakorrapärase kujuga kiire vooluga kärestik, kus esinevad väiksemad lained; vajalik valmidus aerutamiseks; eelnev kogemus pole vajalik.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: Casa de Piedra La Moskitia Ecoaventuras

6. päev

Chilmeca

Täna asume teele Chilmecasse. Teel uudistame ühte arheoloogilist leiukohta ning koobast, mis viib maa-aluse jõeni. Pärastlõunal liigume mööda jõge ja külastame pisut erilaadset arheoloogilist leiukohta. Matkame neli tundi laagrisse, avastame võrratut loodust ja püüame kala.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: Chilmeca laager

7. päev

El Subterranero

Oleme jõudnud piirkonda, kus on 1.5 km pikkune kitsas ja võimsate suurte kivirahnudega mäekuru. Täna harjutame meeskonnatööd erinevate takistuste ületamisel ja läbime raftidel III klassi kärestikke. Õhtuks jõuame laagripaika jõelaguuni juures, kus on mõnus aeg maha võtta.

El Subterraneo on teekonna kõige keerukam osa. El Subterraneo on saanud oma nime keset jõge oleva suure kaljurahnu järgi, mille alla jõgi täielikult sukeldub. Täna tuleb mitmel korral paadist välja ja jälle paati ronida. Kõige keerukama osa läbime hoopiski jõekaldal matkates - paadid toimetatakse samal ajal rahulikematesse vetesse.

III klassi kärestik - ebakorrapärase kujuga kiire vooluga kärestik, kus esinevad väiksemad lained; vajalik valmidus aerutamiseks; eelnev kogemus pole vajalik.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: El Subterannero laager

8. päev

Pomokir

Täna jätkame rändamist mööda jõge. Aeg-ajalt tuleb läbida kärestikke, ent siis muutub vesi jälle tasasemaks ja saame rahulikult aerutada. Jõuame Pomokiri. Pärast Pomokiri II klassi kärestike ületamist jõuab päevane matk lõpule.

II klassi kärestik - madalad lained ja mõned üksikud kivid, mis on kergesti välditavad; vajalik valmidus aerutamiseks.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: Pomokir laager

9. päev

Cuyamel 

Pärast laagrist lahkumist aerutame 1 tund II klassi kärestikest üle Pomokiri. Seejärel on ees 5 tundi tasast vett kuniks jõuame Cuyamel Crystal jõeni.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: Cuyamel laager

10. päev

Las Marias

Täna tuleb läbida kaks viimast kärestikku Cuyamel ja Kiplatara. Mööda jõge allavoolu näeme Walpaulbantara ja Walpaulbansirpe leiukohas petroglüüfe. Iidsed džunglielanikud on need müstilised pildid kivisse tahunud. Päeva jooksul imetleme külluslikku elusloodust, mitmeid imetajaid, linde ja kahepaikseid. Pärastlõunal jõuame Pechi ja Miskito küladesse Batiltuk ja Las Marias de Rio Plátano. Ööbime kohalike perede juures.

Walpaulbantara tähendab miskito keeles "suured nikerdatud kivid". Petroglüüfide leikukohaks on suur rahn väikesel saarekesel keset jõge. Enamik petroglüüge on tahutud kivirahnu peale, ning nende nägemiseks tuleb kalju otsa ronida. Paarikümne minuti kaugusel näeme veel rida petroglüüfe kitsal saarekesel. Enamik petroglüüfe kujutab ahve, linde ja inimesi. 

Walpaulbansirpe tähendab miskito keeles "väikesed nikerdatud kivid". Suurele kivirahnule on tahutud kahepealine alligaator. Arvatakse, et alligaatori petroglüüf kujutab Pan-Ameerika loomismüüti, mille kohaselt maailm hõljub kahepealise alligaatori seljal. Üks pea on profiilis, teine pea pealtvaates. Alligaatori seljal on sikk-sakilised jooned, mis kujutavad maailma mägesid.

Piirkonnas elab miskito rahvas, kelle kultuur ja päritolu on erakordne segu 17. sajandi Inglise piraatidest, põgenenud Aafrika orjadest ja põlistest Sumu indiaanlastest. Siiani on Miskito nime saamise loo ümber segadust. Nime on seostatud hammustava putuka mosquito (sääsk) hispaania keelse variandiga aga on tõenäoline, et nimi viitab pigem musketile, millega inglased relvastasid siin elavaid inimesi hispaanlaste vastu võitlemiseks. Tänapäeval räägib ligi 180 000 miskitot miskitu keelt.

Pechi indiaanlasi (varasema nimega Paya) elab piirkonnas ligi 6000 inimest. Pech tähendab pechi keeles "rahvas". Arvatakse, et pechid on Hondurase põlisasukad, kes asusid siia elama ligi 2000 aastat tagasi. Pechi rahva põliskodu on Plátano jõe algallika juures Chilmeca piirkonnas, mida seostatakse legendaarse kadunud "Valge linna" asukohaga. Põlised kütid ja kalamehed on tänapäeval enamasti katoliiklased ja räägivad Pechi indiaani keelt, kuigi noored eelistavad rääkida hispaania keeles. Pechi ühiskonna alustalaks on laiendatud perekond ning kogukonna peaks on cacique ehk hõimunõukogu juht. Eakamad juhid julgustavad noortel tüdrukutel väga varakult (14-16 a) abiellumist, välitmaks segaabielusid mestiitsidega. Kultuuriline assimileerimine peavoolu kogukondadesse on pechi vähemuse jaoks suureks ohuks. Pechid teenivad elatist yucca (tääkliilia), jahubanaanide, maisi ja ubade kasvatamisega. Nende traditsioonilisteks jookideks on munia (yucca vein), chicha (maisiõlu) ja ohtia (suhkruroomahl). Vihmametsa puude koorest teevad nad käsitööd, köit, võrkkiikesid ja kotte.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: kodumajutus Las Marías

11. päev

Raista

Jätkame rändamist Miskito aladel. Kohalikud pechi ja miskito teejuhid viivad meid kanuudel jõesuudmesse. Päeva jooksul liugleme läbi mangroovisoode. Jätkame teekonda mööda vana kanalit, mis ühendab jõge Ibansi laguuniga. Õhtuks jõuame Raistasse. Täna näeme erinevaid põlisrahva külasid ja naudime randa.

Raista tähendab miskitu keeles "riisitera". Raista kogukond Ibansi laguuni (63 km2) juures koosneb mõnest toredast miskito majapidamisest looduse rüpes. Raista on kaardile jõudnud tänu liblikafarmile, millest on saanud mitteametlik turismikeskus. Ibansi laguun on dugongide varjupaik, ent nende arglike loomade silmamine on väga haruldane. 

Moskitia piirkonnas ööelu puudub. Inimesed on harjunud sellega, et elektrivarustus on siin puudulik. Inimesed elavad loodusega ühes rütmis - vara voodisse (19.30) ja vara üles (5.30). Enamikes kogukondades puudub ka alkohol.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: Raista hostel

12. päev

La Ceiba / Tegucigalpa - Hondurase pealinn

Täna ärkame väga vara ja alustame tagasiteed Tegucigalpasse. Esmalt sõidame paadiga Pueblo Nuevosse (2 tundi). Seejärel sõidame maasturitega mööda maad (5 tundi). Lõpuks sõidame Bonito Orientalist mööda kattega teed Tegucigalpasse (4 tundi). 

Hispaanlased rajasid Tegucigalpa või lühema nimega Tegusi 1578. aasta 29. septembril. Linnast sai aja jooksul piirkonna rahvarohkeim linn ning 1880. aastal riigi pealinn.  Tegucigalpa on tänaseni Hondurase suurim ja rahvarohkeim, poliitiline ja administratiivne keskus. Linnas asub riigi tähtsaim ülikool - Hondurase rahvuslik autonoomne ülikool. 1998. aastal sai linn tornaado Mitch ajal suuri kahjustusi. Hävitava tormi jäljed on tänagi näha. Tegusi linna keskel asub ajalooline linnaosa Parque La Leona. Linnasüdames on mitmeid imetlusväärseid koloniaalaegseid ehitisi, kirikuid, parke, linnapea kontor, vana presidendi maja, Hondurase kaitsepühaku Virgencita de Suyapa "La Morenita" kirik, mis on üks suurimaid pühapaiku Hondurases ja paljude palverändajate jaoks väga oluline sümbol. Vanade ja järskude tänavate rägastikus ülalinna teed otsides avanevad kaunid vaated. Parque el Picacho park on nime saanud hiiglasliku Jeesuse kuju järgi, mida kutsutakse ka "Cristo el Picacho". El Picacho mägi küündib 2108 meetrit üle merepinna ja selle tipus pjedestaalil seisab ligi 20 meetri kõrgune Kristuse kuju. Kuju on saanud Hondurase pealinna sümboliks justnagu Corcovado Kristus Rio de Janeiros. See kuju on nähtav ükskõik millisest punktist linnas. El Picachol on terve linn nagu peopesal. Samal mäenõlval asub ka loomaaed. Linnas on mitmeid toredaid muuseume, näiteks Rahvusliku identiteedi muuseum (keskendub ajaloole ja kunstile) ning Arheoloogia muuseum.

Toidukorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
Majutus: Florencia Plaza hotell

13. päev

Tegucigalpa 

Pärast väsitavaid matkapäevi on tänane päev puhkuseks. Soovijad saavad omal käel tutvuda Tegucigalpa vaatamisväärsustega. 

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Florencia Plaza hotell

14. päev

Tegucigalpa / Nicaragua

Hommikul asume Tegucigalapast teele Granada suunas. Ületame Hondurase ja Nicaragua piiri Las Manos. Pärast piiriületusprotseduure jätkame teed Granada suunas. Teel külastame Masaya vulkaani rahvusparki ja käsitöö turgu.

Masaya vulkaan on tegelikult vulkaanide kompleks, mis koosneb mitmest vulkaani kaldeerast ning kraatrist. Massiivse Nindiri koonuse sees asuvad Masaya, Santiago, Nindiri ning San Pedro kraatrid. Seda vulkaani peetakse Kesk-Ameerika aktiivseimaks vulkaaniks. Hea õnne korral näeme suitsevat vulkaani ning haruldasi rohelisi papagoisid (Chocoyo), kes huvitaval kombel peavad vulkaani oma koduks. Masayo vulkaan on ainuke vulkaan siin kandis, mille servani on võimalik autoga sõita.

Seejärel külastame kuulsat Masaya turgu. Siin näeme rikkalikku ning eripärast Nicaragua käsitööd: kootud võrkkiiged, tikitud pluusid, puunikerdused, nahkehistöö, keraamika, maalid ning kanepikudumid. Mercado de Artesanias on Nicaragua parimate käsitöömeistrite tooted ning turg ise asub Mercado Viejo’l ehk vanal turupaigas. Turg ehitati juba 1891. aastal, ent see hävis tulekahjus. Tänapäevane turg on mugav ja turvaline paik sisseostude tegemiseks või lihtsalt värvikülluse ja kohaliku atmosfääri nautimiseks. 

1524. aastal asutatud Granadat ehk "Gran Sultanat" peetakse üheks vanimaks ja kaunimaks linnaks, mis rajatud Hispaania vallutuste järel Ladina-Ameerika maismaal. Koloniaalajastu oli Granada jaoks täis rahutusi ja piraatide rünnakuid. Tänase Granada keskus, eriti Nicaragua järveni viiv puiestee, on ääristatud koloniaalarhitektuuri värvikirevusega ning mõnusate baaride ja restoranidega.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Plaza Colón hotell

15. päev

Nicaragua / Granada 

Meie päev algab mõnusa paadiretkega Mombacho vulkaani jalamil Las Isletas saarestiku vahel. Seejärel tutvume Granada linnaga. Et paremini tunnetada linna õhkkonda ja rikast ajalugu teeme linnaekskursiooni jalgsi ja hobuvankritel. Ülejäänud päev on vaba.

Granada linnaekskursioonil külastame San Francisco kirikut koos 1529. aastal rajatud San Francisco kloostriga. Tänapäeval asub kloostris Kolumbuse-eelse kunsti muuseum. Edasi tutvume kauni Merced kirikuga, kus meil on võimalik ronida kirikutorni tippu ning imetleda siit avanevaid vaateid linnale, Nicaragua järvele ning Mombacho vulkaanile. Meie päev jätkub La Polvora kindluses ning linna kõige vanemas osas, kus külastame Xalteva kirikut ning vana linnamüüri. 

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Plaza Colón hotell

16.-17. päev

Nicaragua - Tallinn

Hommikul sõidame hotellist rahvusvahelisele Managua lennuväljale (1 tund) ja asume koju lendama. Lennuajad täpsustame jaanuaris 2022.
Lend Managua-Miami
Lend Miami-Tallinn

 



Reisi hind: 4900 € (hind täpsustub jaanauris 2022)

Paketis sisaldub:

  • lennupiletid
  • majutus linnades 3-4* hotellide kahestes tubades
  • matka ajal majutus laagris (3 ööd) - väga lihtne majutus ühiste pesemisvõimalustega
  • retlke varustus: kummipaadid, telgid, toidunõud jne.
  • programmis märgitud toitlustus
  • transport vastavalt programmile
  • programmis märgitud ekskursioonid kohaliku ja eestikeelse giidiga
  • programmis märgitud külastuskohtade sissepääsud
  • meie reisijuht

Lisatasu eest:

  • majutus üheses hotellitoas 
  • reisikindlustus

Honduuras ja Nicaragua on Eesti passi omanikule viisavabad.

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.

Broneeri reis

Broneeringvorm

Broneeringuinfo

Hondurase idaosa metsikus looduses

15. jaanuar 2023 – 31. jaanuar 2023