Galápagose saared
Põhjalik ekspeditsioon oma laevaga


24. november – 1. detsember 2021
Grupis 16 reisijat
Reisijuht: Indrek Park

Galápagose saared

24. nov – 1. dets 2021  / 5750 €

Ecuador on maa, mis saanud nime oma geograafilise asukoha tõttu otse ekvaatori all. Ecuador on suhteliselt väike riik, kuhu mahub palju - lisaks hiiglaslikele vulkaanidele, Amazonase vihmametsadele, koloniaalajastu linnadele ja pilvemetsadele on siin Galápagose saarestiku ainulaadne "elusmuuseum ja evolutsiooni vitriin". Andide maastik on justkui unenäoline lapitekk väikestest külakestest, pahisevatest ojakestest ja lainjatest põldudest, millele lisab värvi sinises taevas liuglev kondor. Kõrged lumemütsiga mäed ja vulkaanihiiglased Cotopaxi ja Chimborazo on matkajaid ja mägironijaid meelitanud aastakümneid, ent selle imelise maaga tutvumiseks ei pea tingimata mägironija kasse jalga panema ja kirkat kätte võtma. Läbi suurejooneliste Andide rongi ja bussiga sõites jäävad teele täiuslikult säilinud koloniaallinnad Quito ja Cuenca, tuhandeid meetreid mägedest alla laskudes jõuame rannikuäärsesse suurlinna Guayaquili, mille ümber lokkab troopilise vihmametsa kordumatu bioloogiline mitmekesisus.  

Ecuadori maailmakuulsaks loodusepärliks on Galápagose saared, mis asuvad rannikust ligi 1000 kilomeetri kaugusel Vaikses ookeanis. Galápagose 19 saarest koosneva saarestiku merekaitseala elustik on nii rikkalik ja ainulaadne, et see tundub rohkem müüdi kui tõelisusena. Just siin saartel tegi Charles Darwin suure osa oma evolutsiooniteooria mõttetööst. Suur emake loodus ei ehmata meid siin trummipõrina ja pasunakooriga vaid oma ürgse, tagasihoidliku ja pisut unise olemusega. Iidsete vulkaaniliste moodustiste pinnamuster kordub hiidkilpkonnade kilbimustril, sätendavate vetega randades jalutavad iguaanid, erksiniste jalgadega linnud tantsivad oma paaritusrituaale, üksik merelõvi mangub õngitsejatelt kala, erksavärvilised lilled suruvad end läbi kõva vulkaanilise pinnase. Siin oleks aeg justkui peatunud.

Galápagose saarestikus rändame kõikide mugavustega katamaraaniga, kuhu mahub mõnusasti 16 reisijat. Viibime saarestikus 4 ööd ja 5 päeva ning igal päeval toimub midagi põnevat!

Albion korraldab reise Ecuadori ja Galápagosele alates 2010. aastast.

1. päev

Tallinn - Amsterdam - Guayaquil

Koguneme Tallinna lennujaamas kell 5.30

Lend BT621 Tallinn-Amsterdam 07.35-09.00 
Lend KL751 Amsterdam-Guayaquil 10.15-16.15 (KLM)

Saabume Guayaquil. Seejärel sõidame hotelli.

Guayaquil on Ecuadori suurim linn, sadam ja finantskeskus. Linnas on mitmeid sarmikaid katedraale, mäenõlvadele ronivaid munakivitänavaid ja rohelusse uppunud jõeäärseid parke. Vaikse ookeani troopiline kliima on päevasel ajal talutav, aga päikeseloojang on sobivaim aeg jalutuskäikudeks ja vabaõhurestoranides einestamiseks. Siinne linna õhustik on erinev Andide kõrgmäestikust. Guayase jõe kallastel on mõnus karastusjooke trimbata ja Igauana pargis koos kahepaiksetega selfisid teha. Siin on botaanikaaiad, lilleturud, Santay saar ja mangroovisalud.

Majutus: Unipark hotell 3*

2. päev 

Läheme Galápagosele. Vaata ekspeditsioonilaeva kirjeldust lehekülhe all olevast lingist: eskpeditsioonilaev. Lend Galápagose saartele / Santa Cruz saar

Hommikul lendame Galápagose saartele. Maandume Santa Cruzi saarel. Asutame ennast mugavale katamaraaanile ja oleme valmis seikluslikeks päevadeks Galápagose saarestikus. Valisime Galápagosega tutvumiseks väikese, 16 reisijale mõeldud katamaraani, milles on mugavad kajutid, suur dekk ja oma zodiaak. Laeval on suurte kogemustega loodusjuht (naturalist). Kõikideks päevadeks on välja mõeldud põnev programm, sõidame saarte vahel, käime palju maas, näeme metsikumaid paikasid, palju elusloodust. Laeval on toitlustus kolm korda päevas, lisaks tee-kohv ja vahepealsed suupisted.

Esmalt tutvume Santa Cruz saarega. 

Santa Cruz (hispaania keeles Püha Rist) on Galápagose saarestiku keskel asuv ning suuruselt teine saar, kus on saarestiku kõige paremini väljaarenenud taimestiku vööndid. Saare inimasustus ja põllumajandus, mis võttis hoogu 20. sajandi alguses, on jätnud siinsele maastikule alatiseks oma jälje. Lühikesel mägismaa retkel sõidame läbi rannavööndi, kuiva ja üleminekuvööndi, scalesia-puude ning miconiate kasvuvööndi ning pampavööndi. Külastuse käigus on võimalus näha kuulsat Galápagose hiidkilpkonna (vihmaperioodil) tema loomulikus elukeskkonnas; külastame kaksikkraatrit, mis tekkis maa-aluste koobaste kokkuvarisemisel laavapurske tagajärjel. Samuti leiame siit Galápagose vindid (Darwin's finches), rubiintikati ja galápagose viu.

Galápagose saarestik asub kolme ookeanihoovuse kokkupuutekohas. See on kui mereliikide "sulatustiigel". Saarestiku moodustasid vulkaanilised protsessid; enamasti on saared 3000 meetri sügavuselt Vaikse ookeani põhjast kerkivate vulkaanide tipud. Nende kõrgus, suurus ja suund erinevad suuresti, samuti paiknevad nad üksteisest eemal, tänu millele on saartel arenenud mitmekesiseid liike ja kujunenud päriskodusus. Jätkuv seismiline ja vulkaaniline aktiivsus ning isoleeritus on kujundanud iseäraliku loomse elu - näiteks maaiguaanid, hiidkilpkonnad ja paljud vintlased - mis andsid 1835. aastal Galápagosel viibinud Charles Darwinile evolutsiooniteooria idee. 

Saarestiku läänepoolses osas toimub aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Suuremad saared koosnevad vähemalt ühest laugete nõlvadega kilpvulkaanist, mille tipus asuvad sissevarisenud nõlvadega kraatrid ehk kaldeerad. Pikad rannajoonelõigud on õige vähe erodeerunud, kuid paljudes paikades on geoloogilised murrangud tekitanud järske kaljusid ning laavast, korallidest või karploomakestadest moodustunud liivarandu.

Piki merekallast kasvab rannataimestik, siin leidub soolase vee laguune ning madalaid, liigendatud ja rahnudega ülekülvatud alasid. Kaitstud lahtedes ning laguunides domineerivad mangroovisood. Kohe nende taga algav sisemaa põuatsoon on saarte kõige levinum formatsioon. Kuiv ala läheb kõrgemal üle niiskemaks tsooniks, üleminekuvööndis leidub aga mõlema elemente. Kuival aastaajal hoiab piirkonna alal tihe garua udu. Suuremate saarte tippude ümber, kus niiskus koguneb ajutistesse lompidesse, katavad maad sõnajalad, rohttaimed ja tarn.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök
Majutus: katamaraanil Archipell

3. päev

Galápagos / Santa Cruz saar / Tintoreras / Arnaldo Tupiza & Humedales hiidkilpkonnade keskus

Ennelõunal tutvume "Tintoreras" on väikesaartega Puerto Villami ranniku lähedal. Haigrud piiluvad mangroovide okste vahelt ning Galápagose pingviinid ja merelõvid hüppavad rannale. Siinsetes madalates vetes puhkavad valgetipp riffihaid (hispaania keeles Tintoreras). 

Pärastlõunal tutvume Arnaldo Tupiza kilpkonnade aretamiskeskusega, mis asub Isabela saarel Puerto Villamist 1.5 kilomeetri kaugusel. Kilpkonnade aretuskeskuses on õnnestunud anda uut hingamist Lõuna-Isabela hiidkilpkonnade populatsioonidele. Keskuses on kuus liiki hiidkilpkonni: Cazuela, Cinco Cerros, Roca Union, San Pedro, Tables ja Cerro Paloma - kokku 330 noort või täiskasvanut isendit. Keskuses on ilusad aiad täis kohalikke taimi - mürgine õun-surmapuu, meskiidpuu, ogapirn, Palo Santo bursera, fagara koldpuu (laim), galápagose krooton, marimünt, harilik lumimari, kollane kordia, mürt, Darwini karikakar, nicker pähkel. Humedales on 6 kilomeetri pikkune matkaradade võrk Lõuna-Isabela saarel. Siin on nii põliseid kui ka sissetoodud taimi, kaunid vaated lahele, Puerto Villami linnale, vulkaanidele, saarekestele ja kaljudele. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök
Majutus: katamaraanil Archipell

4. päev

Galápagos / Isabela saar / Moreno Point / Isabela laht

Ennelõunal tutvume Moreno Point’iga, mis asub Isabela saare põhjarannikul Sierra Negra ja Cerro Azul vulkaanide vahel. Matkarada kulgeb mööda kivistunud laavat "Pahohoe" rannikuäärse laguuni juurde. Siinseks tõmbenumbriks on järvedel ja mangroovides elutsevad erinevad linnuliigid.

Pärastlõunal tutvume Isabela lahe piirkonnaga. Siin me maale minna ei saa. Sõidame zodiaakidega Marielase saarekeste juurde, kus on Galápagose suurim ja tuntuim pingviinide koloonia. Seejärel tutvume punaste mangroovidega ümbritsetud lahega. Loodame näha merekilpkonni, lennuvõimetuid kormorane, täpik-haugasraid, kuldjas härjapearaid, pruune pelikane ja merelõvisid. Siin on märgatud ka Galápagose kulli. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök
Majutus: katamaraanil Archipell

5. päev

Galápagos / Tagus abajas / Fernandina saar

Ennelõunal tutvume Tagus abajaga. Retkel mööda kaljusid näeme Galápagose pingviine, lennuvõimetuid kormorane ja teisi merelinde. Maalemineku kailt matkame umbes 30 minutit kalju otsa, kus avanevad vaated Darwini järvele. Selle ülestõusnud järve vesi on soolasem kui merevesi. Siit avanevad ka vaated vulkaanidele. Grafiiti seinale on joonistanud eelmiste sajandite mereröövlid, vaalapüüdjad ja õnnekütid. 

Pealelõunal jõuame Fernandina saare juurde, mis on suuruselt kolmas saar Galápagose saarestikus. Siin asub vaid üks külastuspunkt - Punta Espinoza, mis asub saare kirde tipus. Siia on kogunenud suurim mereiguaanide grupp kogu saarestikus. Nad soojendavad end liival, ujuvad kalda lähistel ja vahel seisavad ka maalemineku kai peal ees. Maailmas väga haruldased meriiguaanid soojendavad end päikeses selleks, et sukelduda jahedasse ookeanisse. Nende toiduks on merevetikad ja adru.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök
Majutus: katamaraanil Archipell

6. päev

Galápagos /  Bachas rand / Guayaquil

Bachas rand Santa Cruz’i saarel asub Kilpkonna abajast lääne pool. Rannaliiv on tekkinud lagunenud korallidest, mistõttu on liiv valge ja pehme. Selline liiv on merekilpkonnade jaoks meelis munemispaik. Liivarannal jalutades, roosakas valge liiv varvaste vahel krudisemas tunneme aupaklikust ja selle paiga erilist energiat. See on paik, kuhu põlvkond põlvkonna järel, tulevad merekilpkonnad oma esivanemate maale pesa punuma. Ranna taga asub väike, mustja veega laguun, kus ajuti on võimalik näha flamingosid, mustkael karkjalga ja koovitajaid. Rand on küll pikem aga siin on kaks Teise maailmasõja ajal mahajäetud pargast, kui USA kasutas Baltra saart Panama kanali strateegiliseks kaitsmiseks.

Pärastlõunal lendame tagasi masimaale. Lend Galápagos-Guayaguilis
Õhtune lend KL751 Guayaquil-Amsterdam 19.55-13.20+1 (KLM)

Soovijatel on võimalus jätkata Ecuadori maismaa avastamisega. Koostame just teile sobiva programmi.

Toidukorrad: hommikusöök

7. päev

Amsterdam

Saabume Amsterdami pärastlõunal. Sõidame majutuskohta, soovijatel võimalus Amsterdami avastada.

Majutus: hotell Amsterdamis 3*

8. päev

Amsterdam-Tallinn

Lend BT622 Amsterdam-Tallinn 10.20-13.40



Reisi hind: 5750 € 

Hinna sees:

  • ekspeditsiooniporgamm Galápagose saartel: zodiaagisõidud, maabumised, loengud ja muud tegevused
  • majutus 16-kohalises katamaraanil - parim viis Galápagose avastamiseks!
  • toitlustus laevas - kolm söögikorda päevas, tee ja kohv 24h
  • loodusgiidi ja reisijuhi teenused Galápagosel
  • reisijuhi ja kohaliku giidi teenused Ecuadori maismaa programmis
  • lennupiletid Guayaquil-Galápagos-Guayaquil
  • lennupiletid Tallinn-Amsterdam-Quito / Guayaquil-Amsterdam-Tallinn
  • reisiprogramm vastavalt kirjeldusele koos sissepääsudega Ecuadori maismaal
  • programmis märgitud toitlustus
  • transport Ecuadoris

Lisatasu eest:

  • kohustuslik reisikindlustus
  • ühekohalise kajuti hind on 2000€ (lisandub reisi lõpphinnale)
  • ühese toa lisatasu Ecuadori maismaaprogrammil 500€
  • Galápagose rahvuspargi tasu 100 USD - tasutakse kohapeal sularahas
  • Galápagose Transit Control Card USD 20 - tasutakse kohapeal sularahas

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.

Broneeri reis

Broneeringvorm

Broneeringuinfo

Galápagose saared

24. november 2021 – 1. detsember 2021