Ecuador ja Galápagose saared
Ringreis Ecuadoris ja põhjalik tutvus elurikka saarestikuga


16. november – 1. detsember 2021
Grupis 16 reisijat
Reisijuht: Indrek Park

Ecuador ja Galápagose saared

16. nov – 1. dets 2021  / 6622 €

Ecuador on maa, mis saanud nime oma geograafilise asukoha tõttu otse ekvaatori all. Ecuador on suhteliselt väike riik, kuhu mahub palju - lisaks hiiglaslikele vulkaanidele, Amazonase vihmametsadele, koloniaalajastu linnadele ja pilvemetsadele on siin Galápagose saarestiku ainulaadne "elusmuuseum ja evolutsiooni vitriin". Andide maastik on justkui unenäoline lapitekk väikestest külakestest, pahisevatest ojakestest ja lainjatest põldudest, millele lisab värvi sinises taevas liuglev kondor. Kõrged lumemütsiga mäed ja vulkaanihiiglased Cotopaxi ja Chimborazo on matkajaid ja mägironijaid meelitanud aastakümneid, ent selle imelise maaga tutvumiseks ei pea tingimata mägironija kasse jalga panema ja kirkat kätte võtma. Läbi suurejooneliste Andide rongi ja bussiga sõites jäävad teele täiuslikult säilinud koloniaallinnad Quito ja Cuenca, tuhandeid meetreid mägedest alla laskudes jõuame rannikuäärsesse suurlinna Guayaquili, mille ümber lokkab troopilise vihmametsa kordumatu bioloogiline mitmekesisus.  

Ecuadori maailmakuulsaks loodusepärliks on Galápagose saared, mis asuvad rannikust ligi 1000 kilomeetri kaugusel Vaikses ookeanis. Galápagose 19 saarest koosneva saarestiku merekaitseala elustik on nii rikkalik ja ainulaadne, et see tundub rohkem müüdi kui tõelisusena. Just siin saartel tegi Charles Darwin suure osa oma evolutsiooniteooria mõttetööst. Suur emake loodus ei ehmata meid siin trummipõrina ja pasunakooriga vaid oma ürgse, tagasihoidliku ja pisut unise olemusega. Iidsete vulkaaniliste moodustiste pinnamuster kordub hiidkilpkonnade kilbimustril, sätendavate vetega randades jalutavad iguaanid, erksiniste jalgadega linnud tantsivad oma paaritusrituaale, üksik merelõvi mangub õngitsejatelt kala, erksavärvilised lilled suruvad end läbi kõva vulkaanilise pinnase. Siin oleks aeg justkui peatunud.

Galápagose saarestikus rändame kõikide mugavustega katamaraaniga, kuhu mahub mõnusasti 16 reisijat. Viibime saarestikus 4 ööd ja 5 päeva ning igal päeval toimub midagi põnevat!

Albion korraldab reise Ecuadori ja Galápagosele alates 2010. aastast.

1. päev

Tallinn - Amsterdam - Quito

Koguneme Tallinna lennujaamas kell 5.30

Lend BT621 Tallinn-Amsterdam 07.35-09.00 
Lend KL751 Amsterdam-Quito 10.15-16.15 (KLM)

Saabume Quitosse. Seejärel sõidame hotelli.

Ecuadori pealinn Quito asub 2850 meetri kõrgusel üle merepinna, olles nii maailmas kõrguselt teine pealinn La Pazi järel. Quitot kutsutakse hellitlevalt "Carita de Dios" (Jumala nägu) või "Luz de América" (Ameerika valgus). Linna ümbritseb kaheksa vulkaanilist mäge, mis on sageli ka lumemütsiga kaetud. Aktiivse Pichincha vulkaani otsa pääseb köisraudteega. Ecuadori pealinn asutati 16. sajandil inkade linna varemetele. 1917. aasta maavärinast hoolimata on see linn kõige paremini säilinud ja kõige vähem muutunud ajalooline keskus Ladina-Ameerikas. Quito kaunis ja ajalooline linnasüda mahub tosinale ruudukujulisele kvartalile. Juba 1978. aastal kanti Quito UNESCO maailmapärandi nimistusse. Quito on ehitatud liigendatud alale, mida läbib kaks sügavat kursitikku (quebrada't). Üks kuristik on suures osas täidetud, et kaitsta tänavavõrku, mille drenaaž laskub seljandikulõhe kaudu põhja poole Tumbaco tasandikule. 

Quito kitsaid tänavakesi mööda jalutades taas elustub 17. sajandi Hispaania koloniaalaeg oma suursugusete koloniaalajastu kirikute, kloostrite, häärberite, Presidendi palee ja avalike väljakutega. Rikkaliku sisustusega San Fransisco ja Santo Domingo kloostrid ning La Compañia kirik ja jesuiitide kolleegium on Hispaania, Itaalia, Mauri, Flaami ning pärismaalaste kunsti sulamist sündinud Quito barokk-koolkonna ehedad näited. Quito põhjaosas asuvad kaunid pargid ja botaanikaaed, idas trendikas boheemlaslik kogukond Guapulo ning ilusad vaated mägede vahelisele orule. Linna keskusest vaid tunni kaugusel asub Maailma keskosa monument rahvusvahelise ekvaatori joone kõrval. 

Majutus: Río Amazonas hotell 3*

2. päev

Quito 

Quito linnaekskursioonil uudistame ajaloolise Quito koloniaalaegset keskust. 17. sajandi Hispaania koloniaalaega ajarännakut tehes peatume Basilica kiriku juures, mida peetakse Ecuadori uus-gooti stiilis arhitektuuri olulisemaks näiteks. Seejärel külastame Plaza Grande väljakut (Vabaduse väljak) imetlemaks väljaku äärseid ehitisi, mille hulgas on ka Presidendi palee, katedraal ja Peapiiskopi palee. Imetleme ka San Francisco de Quito kirikut, mis on suurim religioosne kompleks Lõuna-Ameerikas. Kirikus on välja pandud mitmed Quito kunstikooli andekate põlisrahvusest kunstnikute teosed. Jalutame mööda siginat-saginat täis munakivi tänavaid Paneciillo mäe juurde. Mäelt avanevad imelised vaated linnale ning moodsa ja koloniaalaegse Quito kontrast joonistub kenasti välja. 

Seejärel sõidame vanalinnast umbes 35 minutit linna põhjapoolsemasse ossa, kus ekvaator kohtub 0 meridiaaniga ja paiga koordinaadid on 0° 0’ 0”. Seda erilist geograafilist paika tähistab Mitad del Mundo (Maailma keskosa) monument. Siin on ainulaadne võimalus seista ühe jalaga põhja- ja teise jalaga lõunapoolkeral. 

Üks linnaekskursiooni kõrghetki on La Compañia kiriku külastus. Kirikut peetakse barokk stiili meistriteoseks. Jesuiitidest arhitektid hakkasid Iglesia de la Compañía de Jesús töödega pihta 1605. aastal. Kirik sai valmis 160 aastat hiljem. 16. sajandil olid mitmed usuvendade ordud väga usinad kirikuehitajad vastrajatud Quito linnas. Jesuiidid said oma kiriku jaoks maalapi kohe linnasüdames Plaza Grande kõrvale ning nurgakivi asetas Itaalia päritolu munk. 160 aastat kestnud ehitusse andsid oma panuse mitmed arhitektid, arhitektuurilised koolkonnad ja Quito parimad käsitöölised. 1765. aastal valminud kiriku barokkstiil väljendub peenetes detailides, ülevuses ja suursuguses. Mauri stiili kajastub sammaste geomeetrilistes mustrites, uusklassitsistlik stiil Saint Mariana kabelis ning Hispaania rokokoo stiil interjööri kipskaunistustel. Kesklööv on peaaegu täielikult kaetud kuldlehtedega ja kullatud puidust nikerdustega. Kiriku fassaad on valmistatud vulkaanilisest kivimist. Kogu selle arhitektuurilise külluse sees on lisaks veel 44 Quito koolkonna maali ja 56 skulptuuri.  

Mitad del Mundo monumendi juures asub väike aga interaktiivne Intiñan muuseum. Inti Ñan tähendab Kichwa keeles "Päikese teekond". Muuseumi õuel on astronoomilise geograafia väljapanek, kus on selgitatud Ecuadori geograafilise asukoha olulisust. Üks unikaalsemaid eksponaate on "päikese kronomeeter", mis valmistati 1865. aastal. Kronomeeter näitab päikesekiirte abil täpset astronoomilist ja konventsionaalset aega, kuud, päeva ja aastaaega. Võimalus on teha lõbusaid katseid vaid ekvaatorile omasest kontekstis. Siin saab aimu ka Ecuadori Kolumbuse-eelsetest kultuuridest ja nende maailmavaadetest.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Río Amazonas hotell 3*

3. päev

Otavalo / Cotacachi küla / Cuicocha laguun

Esmalt külastame Otavalo linna. Seejärel külastame Cotacachi küla, mille käsitöölised on tuntust kogunud nahkesemeid valmistades. Seejärel läheme Cuicocha kraatri laguuni juurde, mis asub 3246 meetri kõrgusel.

Otavalos peab kohalik Kichwa põlisrahvas käsitööturgu Plaza de los Ponchos väljakul. Nutikate  kaupmeestega tingimise mängu harjutades on siit võimalik soetada alpaka kampsuneid, ponchosid, võrkkiikesid, paaniflööte ja teisi suveniire ning kohalikku kulinaarset suupärast. Värvikirev turg toimub igal nädalapäeval, ent elav laupäevane turg on Ecuadori tuntuim tänavaturg. Lisaks eksootilistele vürtsidele, puuviljadele ja kootud kangastele kaubeldakse ka kariloomadega. Otavalo kogukonna jaoks on turg põline paik, kus käib lisaks kauplemisele ka elav uudiste vahetamine ja meelelahutus.

Peguche töötoas näidatakse meile Calluas'te ehk puidust kangastelgedel ja käsikangastelgedel kudumise nippe. Õpime villase kanga loomise protsessi näiteks lõime käärimist. Mitmete põlisrahva kogukondade jaoks on kangastelgedel kudumine oluline osa nende kultuurist, kuid see oskus hakkab tasapisi hääbuma.  

Cuicocha järv asub Cotacachi Caypasi looduskaitsealal. Sügavsinist värvi laguun asub 3246 meetri kõrgusel. Cuicocha laguun, mille keskelt küünitavad välja kaks väikest saart, on võrreldamatult kaunis vaatepilt. Selgel päeval avanevad siit imelised vaated ümbritsevale loodusele ja Imbabura ning Cayambe vulkaanidele. Laguuni ümber on matkarajad ja mitmed vaateplatvormid. Cuicocha nimi tähendab kohaliku Kichwa põlisrahva keeles "merisiga". Nimi on antud järve keskel asuva meriseakujulise saare tõttu. Merisiga oli kunagi kohalike jaoks tähtis valguallikas toidulaual. Järve kaldeera tekkis 3100 aasta taguse vulkaanipurske tagajärjel. Sellest ajast saadik on vulkaan uinunud.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Río Amazonas hotell 3* 

4. päev

Quito / Cotopaxi vulkaan ja rahvuspark

Tänane seiklus algab varahommikul, kui sõidame mööda Vulkaanide avenüüd. Meie sihtkohaks on üks maailma kõrgeim aktiivne vulkaan ja Ecuadori tuntuim maamärk - elegantne Cotopaxi (5897 meetrit). Mõjuvõimas lumemütsiga vulkaan seisab uhkelt kauni samanimelise looduspargi keskel. Cotopaxi loodusparki jõudes õpime tundma kohalikku taimestikku ja loomastikku ning vulkaani ajalugu. Seejärel jätkame teekonda Limpiopungo järve juurde (3850 meetrit) ja naudime matka võrratu looduse keskel. Paik on koduks koolibritele, metsikutele hobustele ja teistele loomadele. Graatsiline Cotopaxi on vaid mõne sammu kaugusel ning selge ilma korral saame vulkaani tema täies hiilguses imetleda. Pärastlõunal naaseme hotelli, mis asub Cotopaxi rahvuspargi vahetus läheduses. 

Cotopaxi provints, vulkaan ja rahvuspark asuvad Ecuadori pealinnale üsna lähedal. Vulkaan asub umbes 50 kilomeetrit Quitost lõunas. Cotopaxi aktiivne vulkaan oma 5897 meetriga on üks kõrgeim maailmas. Vulkaani on võimalik silmata peaaegu igast Quito linnaosast. Alates 1738. aastast on see väga aktiivne vulkaan jõuliselt pursanud vähemalt 50 korda. Viimase 70 aasta jooksul suuremaid purskeid ei olnud kuni 2015. aastani, mil vulkaan jälle aktiivsemaks muutus. Vulkaani täiuslikult sümmeetrilise koonuse ainsaks ebatäiuseks on Cabeza del Inca ehk Inka pea pisike tipp. Kui vulkaan parasjagu tuhka ja suitsu välja ei purska, harjutavad mägironijad selle nõlvadel kasside ja kirkadega ronimist (detsembrist aprillini). Vulkaani otsast avanevad imelised vaated teistele suursugustele vulkaanidele ja rahvuspargile. Andide ilu imetlemiseks ei pea siiski selle kõrge vulkaani otsa ronima. Mägede nõlvadel püüavad pilku õhuvooludes liuglevad kondorid ja pistrikud, ringi uitavad laamad, hirved, rebased, puumad ja vahel ka haruldane Andide prillkaru. Provintsi pealinn on Latacunga. Lühikese sõidutee kaugusel asub Saquisilí, kus toimuvad festivalid, turud ja pakutakse hõrku kohalikku gurmeed. Cotopaxi on mõnus puhkamiseks ja seikluseteks. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Hacienda La Cienega hotell 3*

5. päev

Quilotoa / Tigua / Quiltoa järv ja vulkaan / Tigua

Hommikul sõidame kauni Quilotoa järve juurde samanimelise vulkaani otsas (3900 meetrit). Õhtuks jõuame Bañose linnakesse, mis asub Lõuna-Andides 1800 meetri kõrgusel. Linna nimi ise juba annab märku, et tegemist on soojade "vannide" paigaga.

Quiltoa on üks kõige silmapaistvam koht Ecuadori mäestikus. Quiltoa uinunud vulkaani kraatri tipus on laguun, mille diameeter on umbes 3 kilomeetrit. Quilotoa nimi on pärit ketšua indiaani keelest. "Quiru" on tõlkes hammas ning "toa" tähenduseks on kuninganna, viidates laguuni kujule. Laguuni vesi küütleb smaragdroheliselt ning pilvede varjud tantsivad järve pinnal. Järve rohelise värvi autoriks on järvevees lahustunud mineraalid. Vastavalt aastaajale varieeruvad mineraaliderohke vee rohelise toonid sinakast peaaegu kollaseni. Vesi sisaldab suures koguses vesiniksulfiidiga segatud süsinikdioksiidi, mis muudab vee tarbimiseks kõlbmatuks. Soovi korral saame teha väikese matka alla laguuni juurde ja pärast üles kraatri servani. Laguuni juurest avanevad imelised vaated Andidele ning lumise tipuga Cotopaxi ja Illiniza vulkaanidele. 

Tagasiteel teeme peatuse ühes väikeses külas, mis on tuntust kogunud kohalike kunstnike tehtud maalide ja Tigua maskidega. Värvikirevad puidust nikerdatud Tigua maske kantakse siinsete kohalike festivalide ajal. Enamik maske kujutavad Andide mäestikus elutsevaid loomi, nagu hundid ja kondorid. Aga on ka maske, mis kujutavad lõvisid, ahve ja erilisi kloune. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Sangay hotell 3*

6. päev

Baños / Alausi / Koskede avenüü / Maailmalõpu kiik

Pärast hommikusööki sõidame mööda Bañose kaunist Koskede avenüüd. Teele jäävad mitmed võrratud kosed – Agoyan ja Manto de la Novia (Pruudi rüü). Manta de La Novia kosk asub lopsakate loorberi-, oliivi-, seedri- ja palmipuude ning paljude muude taimedega õnnistatud troopilise metsa juures. Manta de la Novia kristalsed veed langevad 40 meetri kõrguselt valge pruudiloorina. Kõige suursugusem kosk on maantee lõppu jääv Pailon del Diablo (Kuradi pott). Väike jalgrada läbi troopilise metsa, kus lendlevad liblikad, kasvavad orhideed ja hortensiad, viib selle võimsa kose juurde. Peame aga olema valmis looduslikuks dušiks! Kiirevoolulised jõed langevad majesteetlike jugadena 80 meetri kõrguselt võimsa mürinaga kaljudele. Kose langedes tekib kuradinäolise kivi ümber keeris, mis on andnud kosele ka nime. Seejärel imetleme ühte kuulsat kiike Casa del Arboli juures. Maailmalõpu kiigeks kutsutav kiik asub mäetipus kohe Bañose kõrval. Mäe otsast avanevad ilusad vaated linnale ja Tungurahua vulkaanile. Kiik asub strateegiliselt valitud kohas Tungurahua vulkaani pursete jälgimiseks.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Molino hotell 3*

7. päev

Alausi / Ingapirca / Kuradinina raudtee / Ingapirca inkade varemed

Täna suundume lõunasse läbi Andide puutumatu maastiku. Teele jäävad lumemütsidega kaetud vulkaanitipud ja põllumaad. Selles maapiirkonnas on palju põnevat tänu kohalikele töökatele põllumeestele. Jõuame Alausi, kust väljub kuulus Devil's Nose (Kuradinina) rong. Alausist sõidame veelgi sügavamale lõunasse Ingapirca inkade varemete juurde. Pärastlõunal jõuame Cuenca koloniaallinna.

Kuradinina (Devil's Nose) raudtee on üks kõige keerukamaid rööbasteid, mis maailmas kunagi ehitatud. Sõidame iseäraliku vaaterongiga läbi Chimborazo maakonna ja Andide kõrgmäestiku. Kogeme kuidas rong manööverdab vonkleval rööbasteel läbi hingematvalt kauni ja põneva looduse. Teele jäävad lumised suursugused vulkaanid, lainjad põllud, kohalike hõimude külad, kus askeldavad värvikirevates rõivastes sõbralikud külaelanikud. Quito ja Guayaquili linna ühendava raudtee rajamine ligi sajand tagasi oli väga keerukas ülesanne. 1901. aastal leidsid insenerid lõpuks koha mägede vahel, mis oli kahte linna ühendavaks lüliks sobilik. Kohalikud kutsusid paika "Kondori pesaks". Tänapäeval tuntakse ohtlikku lõiku "Kuradininana", sest selle ehitamine nõudis paljude töötajate elu. Vaid 12 kilomeetri jooksul langeb raudteerööbaste kõrgus 500 meetrit. Järsust mäest alla tulemiseks peab rong jõudma ühenduskohani ja siis enne järgmist lõiku tagurdama. Sibambe jaama jõudes on meil võimalus külastada kohalikku muuseumi ning uurida Kuradinina ja teiste Ecuadori raudteede valmimise tagamaid.

Ingapirca on Ecuadori kõige olulisem inkade kompleks. Ingapirca tähendab põlises Kichwa keeles "Inka sein". Ingapirca asub 3000 meetri kõrgusel Andides ning vahel kutsutakse seda paika hellitlevalt ka "Ecuadori Machu Pichuks". Uurimistöödega alustati siin tänu prantslastest maadeuurijatele juba 1739. aastal. Siinsed varemed annavad tunnistust kahe kultuuri, Cañari rahva ja Inkade kultuuri, ühildumisest. Matriarhaalne Cañari rahvas kummardas kuud ja nende vallutajad patriarhaalsed inkad kummardasid päikest. Kaks erinevat tsivilisatsiooni leidsid viisi kuidas elada harmoonias üksteise erinevusi austades ja sarnasusi tähistades. Paigas on avastatud päikese ja kuu tempel, aidad, observatooriumid, hauad ning palju muud, mis annavad huvitava pildi Inka impeeriumist.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Victoria hotell 3*

8. päev

Cuenca 

Täna uudistame Cuenca linna (2550 meetri kõrgusel). Poolepäevase linnaekskursiooni jooksul tutvume linna arhitektuuri ja ajalooga. Kõigepealt vaatame suurejoonelist katedraali ning seejärel saame imetleda linna panoraami Turi vaateplatvormilt. "Turi" on Quichua keelne sõna, mis tähendab venda. Quichua rahvas elas siin enne koloniaalaega.

Külastame Panama kaabu vabrikut. Kuigi nimi viitab Panamale, on seda tüüpi kaabu pärit hoopis Ecuadorist ning Cuenca on olnud üks tähtsaim selliste peakatete tootja. Kaabud valmistatakse traditsiooniliselt Paja Toquilla palmilehtedest. Sõltuvalt lehtede kvaliteedist ja suurusest võib ühe käsitööna valminud Panama kaabu valmimine võtta nädalaid või isegi kuid. 

Ecuadori suuruselt neljas linn Cuenca või täisnimega Santa Ana de los Rios Cuenca asub Lõuna-Ecuadoris Andidega piiratud orus. Sisemaa (entroterra) koloniaallinn rajati 1557. aastal rangete planeerimissätete järgi, mille kolmkümmend aastat varem oli kehtestanud Hispaania kuningas Karl V. Linna rajas siia 500 aastat tagasi Hispaania konkistadoor Gil Ramierez Davalos. Cuencas on praegugi täheldatav formaalne ortogonaalne linnaplaan, millest on nelisada aastat kinni peetud. Võrratu koloniaalaegne keskus on kuulutatud UNESCO maailmapärandi vääriliseks. Siinse regiooni ühe põllumajandus- ja halduskeskusena on Cuenca olnud populatsiooni sulatustiigel. Cuenca arhitektuuri, millest suur osa pärineb 18. sajandist, "moderniseeris" 19. sajandi majandusõitseng, sest siis kujunes sellest linnast hiniini, õlgkübarate ja muude toodete eksportija. Linnasüdame muudab veelgi võluvamaks hubane õhkkond ja kohalike sõbralikkus. Cuenca pehme kliima, kuurordile omane aeglane tempo ja kaunis arhitektuur on muutnud linna paljude lemmikuks. Linna siluetti ilmestavad kirikute ja katedraalide kõhukad kuplid ning sihvakad tornid, tänavatel marsivad nunnade salgad ja ontlikes vormirõivastes katolikukooli õpilased, eidekesed piiluvad lilledesse uppunud rõdudelt jalutavaid armastajapaare. Õhtune linnavalgustus tõstab esile detaile, mida päeval jäävad märkamatuks. Lilleturud, kohvikud, jõed, kenad hotellid ja restoranid teevad õhtuse linnas jalutamise elamuslikult kauniks. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Victoria hotell 3*

9. päev

Cuenca / Guayaquil / matk El Cajas rahvuspargis / kakao- ja mangoistandus

Pärast hommikusööki sõidame Cuencast umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvasse Cajas rahvusparki. 285 ruutkilomeetri suurusel looduskaitsealal on mitmeid erinevaid ökosüsteeme. Siin leidub nii pilvemetsi kui kiviseid kuumaastikke. Eripalgeline, võrratu loodus ja üle 250 laguuni muudavad pargi väga ainulaadseks. Laguune ühendavad pisikesed kristallselged ojad, mis kõik lõpuks Atlandi ookeani voolavad. Suur osa Cajas rahvuspargist asub üle 3000 meetri kõrgusel mägedes. Osa rahvuspargist on koguni 4400 meetri kõrgusel. Just see kõige kõrgemal asuv piirkond on kõige huviväärsem. Selles mägises paigas vahelduvad mäetipud ja jäised kaljud tumedate järvede ja tundraga, kus metsikud laamad ringi uitavad. Pargi mitmekesises looduses leiavad elupaiga haruldased ja ohustatud looma- ja linnuliigid. Siin on 150 linnuliiki, kelle hulgas näsakarakaara (pistrikuline), suurkoolibri ja kuulus kaeluskondor. Lisaks leidub siin 19 väga haruldast lille. Mägedes elavad Cajas vesihiired, hirved, rebased, mägitaapirid, prillkarud, otselotid, puumad ja okassead. 

Sõidame kohalikku kakao- ja mangoistandusse. Saame jalutada ühe toreda perekonna puuviljaaias. Lisaks mangodele ja kakaole kasvatatakse siin draakonivilja, jahubanaani, sidrunheina ja vürtse. Pärast kakaotaimede hingeeluga tutvumist saame koorida, röstida ning jahvatada kakaoube ning seejärel nautida omavalmistatud šokolaadi. Enne Guayaquili naasmist naudime lõunasööki talus koos imemaitsva magustoiduga. 

Guayaquil on Ecuadori suurim linn, sadam ja finantskeskus. Linnas on mitmeid sarmikaid katedraale, mäenõlvadele ronivaid munakivitänavaid ja rohelusse uppunud jõeäärseid parke. Vaikse ookeani troopiline kliima on päevasel ajal talutav, aga päikeseloojang on sobivaim aeg jalutuskäikudeks ja vabaõhurestoranides einestamiseks. Siinne linna õhustik on erinev Andide kõrgmäestikust. Guayase jõe kallastel on mõnus karastusjooke trimbata ja Igauana pargis koos kahepaiksetega selfisid teha. Siin on botaanikaaiad, lilleturud, Santay saar ja mangroovisalud.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök
Majutus: Unipark hotell 3*

10. päev - läheme Galápagosele. Vaata ekspeditsioonilaeva kirjeldust lehekülhe all olevast lingist: eskpeditsioonilaev

Lend Galápagose saartele / Santa Cruz saar

Hommikul lendame Galápagose saartele. Maandume Santa Cruzi saarel. Asutame ennast mugavale katamaraaanile ja oleme valmis seikluslikeks päevadeks Galápagose saarestikus. Valisime Galápagosega tutvumiseks väikese, 16 reisijale mõeldud katamaraani, milles on mugavad kajutid, suur dekk ja oma zodiaak. Laeval on suurte kogemustega loodusjuht (naturalist). Kõikideks päevadeks on välja mõeldud põnev programm, sõidame saarte vahel, käime palju maas, näeme metsikumaid paikasid, palju elusloodust. Laeval on toitlustus kolm korda päevas, lisaks tee-kohv ja vahepealsed suupisted.

Esmalt tutvume Santa Cruz saarega. 

Santa Cruz (hispaania keeles Püha Rist) on Galápagose saarestiku keskel asuv ning suuruselt teine saar, kus on saarestiku kõige paremini väljaarenenud taimestiku vööndid. Saare inimasustus ja põllumajandus, mis võttis hoogu 20. sajandi alguses, on jätnud siinsele maastikule alatiseks oma jälje. Lühikesel mägismaa retkel sõidame läbi rannavööndi, kuiva ja üleminekuvööndi, scalesia-puude ning miconiate kasvuvööndi ning pampavööndi. Külastuse käigus on võimalus näha kuulsat Galápagose hiidkilpkonna (vihmaperioodil) tema loomulikus elukeskkonnas; külastame kaksikkraatrit, mis tekkis maa-aluste koobaste kokkuvarisemisel laavapurske tagajärjel. Samuti leiame siit Galápagose vindid (Darwin's finches), rubiintikati ja galápagose viu.

Galápagose saarestik asub kolme ookeanihoovuse kokkupuutekohas. See on kui mereliikide "sulatustiigel". Saarestiku moodustasid vulkaanilised protsessid; enamasti on saared 3000 meetri sügavuselt Vaikse ookeani põhjast kerkivate vulkaanide tipud. Nende kõrgus, suurus ja suund erinevad suuresti, samuti paiknevad nad üksteisest eemal, tänu millele on saartel arenenud mitmekesiseid liike ja kujunenud päriskodusus. Jätkuv seismiline ja vulkaaniline aktiivsus ning isoleeritus on kujundanud iseäraliku loomse elu - näiteks maaiguaanid, hiidkilpkonnad ja paljud vintlased - mis andsid 1835. aastal Galápagosel viibinud Charles Darwinile evolutsiooniteooria idee. 

Saarestiku läänepoolses osas toimub aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Suuremad saared koosnevad vähemalt ühest laugete nõlvadega kilpvulkaanist, mille tipus asuvad sissevarisenud nõlvadega kraatrid ehk kaldeerad. Pikad rannajoonelõigud on õige vähe erodeerunud, kuid paljudes paikades on geoloogilised murrangud tekitanud järske kaljusid ning laavast, korallidest või karploomakestadest moodustunud liivarandu.

Piki merekallast kasvab rannataimestik, siin leidub soolase vee laguune ning madalaid, liigendatud ja rahnudega ülekülvatud alasid. Kaitstud lahtedes ning laguunides domineerivad mangroovisood. Kohe nende taga algav sisemaa põuatsoon on saarte kõige levinum formatsioon. Kuiv ala läheb kõrgemal üle niiskemaks tsooniks, üleminekuvööndis leidub aga mõlema elemente. Kuival aastaajal hoiab piirkonna alal tihe garua udu. Suuremate saarte tippude ümber, kus niiskus koguneb ajutistesse lompidesse, katavad maad sõnajalad, rohttaimed ja tarn.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök
Majutus: katamaraanil Archipell

11. päev

Galápagos / Santa Cruz saar / Tintoreras / Arnaldo Tupiza & Humedales hiidkilpkonnade keskus

Ennelõunal tutvume "Tintoreras" on väikesaartega Puerto Villami ranniku lähedal. Haigrud piiluvad mangroovide okste vahelt ning Galápagose pingviinid ja merelõvid hüppavad rannale. Siinsetes madalates vetes puhkavad valgetipp riffihaid (hispaania keeles Tintoreras). 

Pärastlõunal tutvume Arnaldo Tupiza kilpkonnade aretamiskeskusega, mis asub Isabela saarel Puerto Villamist 1.5 kilomeetri kaugusel. Kilpkonnade aretuskeskuses on õnnestunud anda uut hingamist Lõuna-Isabela hiidkilpkonnade populatsioonidele. Keskuses on kuus liiki hiidkilpkonni: Cazuela, Cinco Cerros, Roca Union, San Pedro, Tables ja Cerro Paloma - kokku 330 noort või täiskasvanut isendit. Keskuses on ilusad aiad täis kohalikke taimi - mürgine õun-surmapuu, meskiidpuu, ogapirn, Palo Santo bursera, fagara koldpuu (laim), galápagose krooton, marimünt, harilik lumimari, kollane kordia, mürt, Darwini karikakar, nicker pähkel. Humedales on 6 kilomeetri pikkune matkaradade võrk Lõuna-Isabela saarel. Siin on nii põliseid kui ka sissetoodud taimi, kaunid vaated lahele, Puerto Villami linnale, vulkaanidele, saarekestele ja kaljudele. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök
Majutus: katamaraanil Archipell

12. päev

Galápagos / Isabela saar / Moreno Point / Isabela laht

Ennelõunal tutvume Moreno Point’iga, mis asub Isabela saare põhjarannikul Sierra Negra ja Cerro Azul vulkaanide vahel. Matkarada kulgeb mööda kivistunud laavat "Pahohoe" rannikuäärse laguuni juurde. Siinseks tõmbenumbriks on järvedel ja mangroovides elutsevad erinevad linnuliigid.

Pärastlõunal tutvume Isabela lahe piirkonnaga. Siin me maale minna ei saa. Sõidame zodiaakidega Marielase saarekeste juurde, kus on Galápagose suurim ja tuntuim pingviinide koloonia. Seejärel tutvume punaste mangroovidega ümbritsetud lahega. Loodame näha merekilpkonni, lennuvõimetuid kormorane, täpik-haugasraid, kuldjas härjapearaid, pruune pelikane ja merelõvisid. Siin on märgatud ka Galápagose kulli. 

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök
Majutus: katamaraanil Archipell

13. päev

Galápagos / Tagus abajas / Fernandina saar

Ennelõunal tutvume Tagus abajaga. Retkel mööda kaljusid näeme Galápagose pingviine, lennuvõimetuid kormorane ja teisi merelinde. Maalemineku kailt matkame umbes 30 minutit kalju otsa, kus avanevad vaated Darwini järvele. Selle ülestõusnud järve vesi on soolasem kui merevesi. Siit avanevad ka vaated vulkaanidele. Grafiiti seinale on joonistanud eelmiste sajandite mereröövlid, vaalapüüdjad ja õnnekütid. 

Pealelõunal jõuame Fernandina saare juurde, mis on suuruselt kolmas saar Galápagose saarestikus. Siin asub vaid üks külastuspunkt - Punta Espinoza, mis asub saare kirde tipus. Siia on kogunenud suurim mereiguaanide grupp kogu saarestikus. Nad soojendavad end liival, ujuvad kalda lähistel ja vahel seisavad ka maalemineku kai peal ees. Maailmas väga haruldased meriiguaanid soojendavad end päikeses selleks, et sukelduda jahedasse ookeanisse. Nende toiduks on merevetikad ja adru.

Toidukorrad: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök
Majutus: katamaraanil Archipell

14. päev

Galápagos /  Bachas rand / Guayaquil

Bachas rand Santa Cruz’i saarel asub Kilpkonna abajast lääne pool. Rannaliiv on tekkinud lagunenud korallidest, mistõttu on liiv valge ja pehme. Selline liiv on merekilpkonnade jaoks meelis munemispaik. Liivarannal jalutades, roosakas valge liiv varvaste vahel krudisemas tunneme aupaklikust ja selle paiga erilist energiat. See on paik, kuhu põlvkond põlvkonna järel, tulevad merekilpkonnad oma esivanemate maale pesa punuma. Ranna taga asub väike, mustja veega laguun, kus ajuti on võimalik näha flamingosid, mustkael karkjalga ja koovitajaid. Rand on küll pikem aga siin on kaks Teise maailmasõja ajal mahajäetud pargast, kui USA kasutas Baltra saart Panama kanali strateegiliseks kaitsmiseks.

Pärastlõunal lendame tagasi masimaale. Lend Galápagos-Guayaguilis.
Õhtune lend KL751 Guayaquil-Amsterdam 19.55-13.20+1 (KLM)

Toidukorrad: hommikusöök

15. päev

Amsterdam

Saabume Amsterdami pärastlõunal. Sõidame majutuskohta, soovijatel võimalus Amsterdami avastada.

Majutus: hotell Amsterdamis 3*

16. päev

Amsterdam-Tallinn

Lend BT622 Amsterdam-Tallinn 10.20-13.40



Reisi hind: 6622 € 

Hinna sees:

  • ekspeditsiooniporgamm Galápagose saartel: zodiaagisõidud, maabumised, loengud ja muud tegevused
  • majutus 16-kohalises katamaraanil - parim viis Galápagose avastamiseks!
  • toitlustus laevas - kolm söögikorda päevas, tee ja kohv 24h
  • loodusgiidi ja reisijuhi teenused Galápagosel
  • reisijuhi ja kohaliku giidi teenused Ecuadori maismaa programmis
  • lennupiletid Guayaquil-Galápagos-Guayaquil
  • lennupiletid Tallinn-Amsterdam-Quito / Guayaquil-Amsterdam-Tallinn
  • reisiprogramm vastavalt kirjeldusele koos sissepääsudega Ecuadori maismaal
  • programmis märgitud toitlustus
  • transport Ecuadoris

Lisatasu eest:

  • kohustuslik reisikindlustus
  • ühekohalise kajuti hind on 2000€ (lisandub reisi lõpphinnale)
  • ühese toa lisatasu Ecuadori maismaaprogrammil 500€
  • Galápagose rahvuspargi tasu 100 USD - tasutakse kohapeal sularahas
  • Galápagose Transit Control Card USD 20 - tasutakse kohapeal sularahas

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.

Broneeri reis

Broneeringvorm

Broneeringuinfo

Ecuador ja Galápagose saared

16. november 2021 – 1. detsember 2021