Boliivia


11. november – 27. november 2019
Grupis 14 reisijat
Reisijuht: Teet Toome

Boliivia

11. nov – 27. nov 2019  /  4595 € 

Vahel Lõuna-Ameerika Tiibetiks kutsutud Boliivia on erakordse looduse ja rahvastikuga maa.  Sealne mägine loodus on karm, suurejooneline ja kaunis ja karm. Rahvastiku koosseisust moodustavad indiaanlased üle 60 %, põlisameeriklaste osakaal on siin suurem kui mistahes teises Ameerika maailmajao riigis. Riiki on pikka aega juhtinud president Evo Morales, kes kuulub aimaara indiaanirahva hulka. Seepärast võib Boliiviat  pidada maailma ehedaimaks indiaaniriigiks.                                                           
Vanad kombed ja uskumused ei ole siit kuhugi kadunud ja elavad edasi nii linnades, külades, mägedes, džunglites, eluviisis, söögikultuuris kui ka riietuses. Kohalikud elanikud kannavad igapäevaselt õlgadel värvikaid alpaka- või laamavillast pontšosid ja  peas laiaservalisi vildist kübaraid. Tähtpäevade puhul tantsitakse läbi linna pikkades protsessioonides traditsiooniliste rahvaviiside saatel ja lastakse hea maitsa mama qonqachi't (juustuleib), camba't (manioki ja juustu pankook) ning rüübatakse peale cherimoya mahla või kokast valmistatud õlut.                                                                                                                                      

Boliivias leidub avastamisväärset, mida pole mitte kusagil mujal maakeral. Saab imetleda eksootilisi pealinnu La Paz’i ja Sucre’i, võrratult kuninglike Andide mäestikuvaateid, nõiduslike värvidega soolajärvi ning muistsete tsivilisatsioonide vägevaid varemeid.  Seda kõike lihtsalt peab oma silmaga nägema!

Fotod: Vaido Otsar.

1. päev

Tallinn - La Paz 

Lend Tallinn-Helsingi AY108 Tallinn-Helsingi 14.50-15.25
Lend Helsingi-Miami AY007 Helsingi-Miami 16.50-20.40
Lend Miami-La Paz AA922 Miami-La Paz 22.37-05.09+1

2. päev

La Paz 

Saabume varahommkul La Pazi. 
Läheme kohe hotelli, esimene päev on aklimatiseerumiseks.

Majutus hotellis La Casona. 

3. päev

La Paz 

Hommikusöök.
Meil on plaanis bussiekskursioon (foto-tuur). La Paz on merepinnast 3 650 meetri kõrgusel ning on ühtlasi ka maailma kõige kõrgemal asuv pealinn (Boliivia teine pealinn on Sucre). Koloniaalajal moodustasid Boliivia ja Peruu ühe terviku, mis allus Lima asekuningale; praegust Boliivia kiltmaad hüüti lihtsalt Kõrg-Peruuks. Alles Lõuna-Ameerika revolutsioonide laines sai riik 1825. aastal iseseisvuse ja ka oma nime kuulsa vabadusvõitleja ja vandenõulase Simón Bolívari järgi.  La Paz asub Andide vahelises orus ning on ümbritsetud kõrgete mägedega. Tänu geograafilisele asukohale on ka La Pazi pinnamood väga vaheldusrikas, kus linnas liikumiseks tuleb pidevalt liikuda üles ja alla mööda kitsaid tänavaid ning puiesteid. La Pazis püüab pilku 6465 m kõrgune Illimani mägi, mille siluett on saanud linna sümboliks. Linna lõunaosa on nautuke laugem ning asub ka madalamal.
Mitte üheski Lõuna-Ameerika pealinnas ei ole põlisrahvakultuur nii nähtav kui La Paz’is.  Boliivia on üks suurima põliselanike osakaaluga riike (eri andmetel 60% ringis) ja suur osa rahvast peab vanu traditsioone ja uskumusi au sees. Natuke räämas koloniaalaegne linn on oma eheduses lummav.  

Sõidame  El Alto linna, kus avaneb kaunis vaade tervele La Pazi linnale Titanicu nimeliselt vaateplatvormilt (mirador). Edasi sõidame  põhja poole, kus  Killi Killi vaateplatvormilt avaneb vaade La Pazi keskusele (linna keskuseks on Murillo Plaza väljak ning tähtsad ehitised selle ümber. Pilku püüavad Valitsuse Palee, Kongress, Katedraal, Tollihoone või Kullamuuseum, koloniaalaegne Jaen'i tänav ning nõiaturg Mercado de Hechiceria, kus on müügil Boliivia käsitööd ja kõikvõimalikku muud kraami). Ekskursioon jätkub Villa Copacabanas ja Pampahasis.  Edasi liigume lõuna poole “Muela del Diablo” juurde, mis on väga huvitav kivimoodustis. 
Linna lõunaosas ringi liikudes jõuame Sopocachi piirkonda, kus külastame Monticulo küngast.  Edasi liigume El Altos kohta, mida kutsutakse Antenas (antenn). Teel teeme peatuse Mirador de la Cruz vaateplatvormil, kust avanevad vaated linnale kolmes suunas.

Lõunasöök hinna sees.

Majutus hotellis La Casona. 

4. päev

La Paz, Toro Toro, Umajalanta koobas

Varahommikul sõidame La Pazi lennuväljale ning lendame  Cochabambasse.

Kohale jõudes sõidame Toro Toro linna mis asub 148 km kaugusel Cochabambast. Meie teekonnal oleme kord 2500, kord 3500 meetri kõrgusel merepinnast. Teeme lühikese linnupette peatuse Taratas ning jalutame läbi ajaloolise linnaosa. Järgmise peatuse teeme Caine jõe sillal. Jõgi on Cochabamba ja Potosi maakonna ametlikuks piiriks.

Toro Toro linna jõudes sööme lõunat.

Pärast lõunasööki läheme Toro Toro rahvusparki Umajalanta koobast vaatama.  Linnast 10 km kaugusel asuv koobas on 4600m pikkune. Hiigelkoopa suurusest saab aimu juba pelgalt koopa  majesteetlikku, 20 meetri kõrgust ja 30 meetri laiust sissepääsuava silmitsedes. Kipsist, lubja- ja liivakivist karstikoopas voolab pimedusse kaduv jõgi.  See ebaharilik paik on täis huvitavaid stalagmiit ja stalaktiit sambaid. Umajalanta on ketšua keelne sõna, mida võiks tõlkida kui “vesi, mis kaob sügavaima maapinna pimedusse”.  Koobas koosneb kitsamatest “koridoridest” ja avaramatest  “galeriidest”. Koopa avaramad ning meeliköitvamad paigad on saanud ka vastavad nimed: kontserdisaal, neitsi ja lapse hall, leinapaju ning jõulupuu. Läbi erinevate koopaosade liikudes jõuame lõpuks suurima saalini, kus on laguun. Laguuni elanikeks on pimedad  kalad.

Sõidame tagasi hotelli.

Õhtusöök hinnas.

Majutus hotellis Palacio Asteria. 

5. päev

Itase

Pärast hommikusööki külastame  Lithic Museum Pachamama Wasi. Muuseumis on suurepärane kollektsioon fossiilidest ja erinevatest kivististest. Külastame T`ika Rosas naiskäsitööliste keskust. Siin on võimalus osta unikaalset ning  kaunist käsitööd.

Pärastlõunal sõidame  lääne suunas Itase linna. Umbes 4000 meetri kõrgusel asuvad kivist moodustised, labürindid ja galeriid meenutavad tõelist gooti linna. Kiviseinad, sillad ja katused tekitavad päikesevalguse abil suurepäraseid visuaalseid nägemusi.  Itases on võimalik näha ka koopamaalinguid, mis annavad aimu aegadest enne kolonisatsiooni. Naaseme hotelli.

Täna on hommiku, lõuna- ja õhtusöök hinnas.

Majutus Hotellis Palacio Asteria.

6. päev

Torotoro, Cochababa 

Pärast hommikusööki külastame Cerro de Wayllas, kus on võimalik näha sadu erinevaid dinosauruse liike. Matkame jalgsi umbes 7 km mööda Torotoro kanjonit. Teel silmame dinosauruste jalajälgi  ja põnevaid kivimoodustisi.

Umbes 3 km kaugusel Torotorost  kaob järsku maapind jalge alt ning meie ees haigutab hiiglaslik ning imekaunis 250m sügavune kanjon. Vaateplatvormilt on võimalik näha raisakotkaid liuglemas üle sügava oru ning kaljuste seinte sisse on endale pesitsemispaiga leidnud haruldased paraba frente roja ehk punarind aarad.  Laskume alla võrratu El Vergeli kose juurde. Kanjoni juurest viib sinna 800 trepiastet. El Vergel’i kutsutakse Huacasenq’aks, mis tähendab ketšua keeles “lehma ninasõõrmed”.  Koses on alati piisavalt vett, übritsev maastik on täis erinevaid samblikke, vääte  ning troopilisi taimi. Kanjoni põhjas voolab kristallselge veega jõgi, vahepeal muutudes pahisevateks koskedeks ning vahel tasasteks, idüllilisteks tiikideks.  Siin on mõnus teha üks värskendav suplus.

Sööme maitsva lõuna. Pärast lõunasööki naaseme Cochabamabasse. 

Majutus hotellis Portales.  

7. päev

Cochabamba, Sucre

Pärast hommikusööki tutvume Boliivia ajaloolise pealinnaga. Linna kutsutakse Ameerika Valgeks linnaks. Sucre koloniaalaegne hispaania arhitektuur on tunnistatud maailmapärandiks. Sucre asutati 1538.a. ja see kandis nime La Plata. Boliivia esimese pealinna algne rikkus pärines kaevandamisest, kuid peagi sai sellest oluline kultuurikeskus, kus rajati San Fransisco Ülikool, Royal Academia Carolina ning praeguse ülemkohtu eelkäija Characas Audencia istungite hoone. Sucres ilmneb erakordsel viisil kohalike arhitektuuritraditsioonide sulandumine Euroopast pärit ehitusstiilidega. Siin leidub rohkesti hästi säilinud 16. sajandi kultusehitisi, nagu San Lazaro, San Fransisco ja Santo Domingo. Mõjuka Metropolitani katedraali ehitamist alustati 1559.a., kuid lõpetati alles 250 aastat hiljem. 1825. a. augustis kuulutas Boliivia end iseseisvaks ning linna nimi muudeti Hispaania ülemvõimu vastu võidelnud marssal Antonio Jose de Sucre auks. Vabaduse koda (Liberty House) on Boliivia üks tähtsamaid ajaloolisi monumente ning siin leidis aset palju võtmetähtsusega sündmusi, mis aitasid jõuda iseseisvuseni. 1621. a. oli see algselt ehitatud jesuiitide kloostriks. Ekskursiooni käigus külastame 25 de Mayo peaväljakut, Liberty House, Metropolitan katedraali, ASUR tekstiili muuseumi, Mayor Real y Pontificia San Francisco Xavier ülikooli, mida peetakse üheks vanimaks Lõuna- Ameerikas, La Recoleta väljakut ja vaateplatsi. 

Läheme Folk Peña’le tutvuma kohaliku Boliivia tantsuga ja õhtustama.  

Majutus hotellis  Mi Pueblo Samary.  

8. päev

Sucre, Tarabuco, Jatum Yampara

Pärast hommikusööki sõidame Sucrest Tarabuco linna. Tarabuco asub 68km kaugusel. Teel imetleme majesteetlikke Sica Sica ja Churuquella mägesid ning Divortium Akvaariumit.  Tarabucos saame teha sisseoste ehtsal pühapäeva indiaani turul. Ümberkaudsed kogukonnad on tulnud siia näitama ja müüma parimat mida neil on pakkuda. Kuuleme erinevaid murrakuid, imetleme kohalikke rahvarõivaid ja käsitööd.  Seejärel külastame Jatun Yampara põlisasustust. Näeme ühe põlumajandusega tegeleva kogukonna elu-olu. Külastame tekstiili ja arheoloogia muuseumi. Lõunasöögiks sööme kohalikest toorainetest valmistatud hõrgutisi rahvamuusika saatel.  Naaseme Sucresse.

Majutus hotellis  Mi Pueblo Samary.

9. päev

Chataquila, Maragua, Sucre

Täna sõidame 4WD maasturitega Chataquila linna. Chataquilasse jõudes külastame siinset pühamut. Pooleteist tunnise jalutuskäigu ajal imetleme 2500 aasta vanuseid maalinguid. Pärast jalutuskäiku teeme väikese puhkuse ning siis jätkame oma päeva Maragua kraatri külastusega. Maragua ebamaist looduse meistriteost kutsutakse vahel ka Ombligo de Chuquisaca (tõlkes Chuquisaca naba). Puna-violetse 8km laiuse kraatri põhjas on laiali puistatud nisupõllud, maisipeenrad, ümbritsevad nõlvad  rulluvad ja keerlevad ümber keskpunkti. Selline maastik on tekkinud tänu siinsetele väga võimsatele tektoonilistele liikumistele viimase miljoni aasta jooksul.  Jätkame  veel poolteist tundi oma rännakut, et jõuda Ñiñumayu ’sse. Siin saame imetleda dinosauruste jalajälgi. See paik on Boliivia imetabase looduse üks kauneimaid kohti.  Teel sööme pikniklõuna. Naaseme Maraguasse. Sealt edasi Sucresse.

Ööbimine  hotellis Mi Pueblo Samary. 

10. päev

Sucre, Potosi

Pärast hommikusööki asutame end teele Potosi poole. Teeme linnaekskursiooni UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Potosi linnas. Potosi võlgneb oma tähtsuse aastail 1542 -1543 avastatud Uue Maailma suurimatele hõbedamaagi soontele linna kohal kõrguval Cerro de Potosi mäel lõunas. Seetõttu kujunes siin kiiresti maailma suurim tööstuskompleks, kus hõbedamaaki kaevandati vesiveskite jõul. Kaitsealal asuvad Cerro Rico tööstusmälestised, kuhu vesi juhiti keerukate akveduktide ja tehisjärvede kaudu. Potosi "keiserlik linn", milleks see sai pärast Fransisco de Toledo visiiti 1572.a. avaldas igikestvat mõju kogu Andide keskpiirkonna arhitektuuri ja monumentaalkunsti arengule, levitades indiaani mõjudega barokkstiili vorme. UNESCO kaitse all koloniaallinn koos Casa de la Moneda'ga, San Lorenzo kirik, mitu ülikumaja ning barrios mitayos (tööliste elupaigad). Tootmine jätkus kuni 18. sajandini ning kahanes alles pärast riigi iseseisvumist 1825. aastal. 

Meie ekskursioon algab linna peaväljakult. Näeme uusklassitsistlikus stiilis katedraali, kauni kivifassaadiga San Fransisco kirikut, Santa Teresa kloostrit, indiaani mõjudega barokkstiilis San Lorenzo kirikut, kuhu on tahutud Andide kultuuri olulised elemendid, San Bernardo kirikut ning ajaloo muuseumi. 1574. aastal rajatud  Mint House (mündikoda) peetakse Ameerika kuningakojaks ning  Boliivia arhitektuuri monumendiks. Kivist, kahhelkivist ning seedripuust ehitatud 7570 m² suuruse suursuguse hoone fassaadil on suur mask (1868) ning hoone sees on välja pandud maalikunsti, skulptuuri, vanu münte, folkloori, käsitööd, koloniaalaegseid ja kaevandamisega seonduvaid esemeid.

Majutus hotellis Coloso.

11. päev

Uyuni, värvilised laguunid, Ojo de Perdiz

Varahommikul asutame ennast teele kohaliku lennujaama poole, et lennata Uyuni. Uyuni jõudes külastame linnast paari kilomeetri kaugusel asuvat  ajalooliste rongide "surnuaeda". Vanad rööpad viivad kuni asulani. Uyuni oli vanasti raudteesõlm, mille kaudu veeti mineraale Vaikse ookeani sadamatesse. Raudtee ehitasid 19. sajandi lõpus Uyunisse elama asunud Suurbritannia insenerid. 1940. aastatel hakkasid mineraalivarud ammenduma ning palju ronge jäi seisma ja  roostetama kaevandustegevuse soikumisel. Aegamööda kogunes mahajäetud ronge juurde ja paika hakati nimetama rongide surnuaiaks. 

Õhtusöök. 

Majutus hotellis  Palacio De Sal.

12. päev 

San Cristobal, Ojo de Perdiz

Täna külastame San Cristobali kaevanduslinna, Polques’i kuumaveeallikaid, Dali kõrbe, Rohelist laguuni, Licancaburi vulkaani vaatekohta, geisreid ja fumaroole Sol de la mañana (Hommiku päike) ning Punast laguuni. Jõuame Ojo de Perdiz’i. 

Majutus hotellis Tayka of the Desert. 

13. päev

Ojo de Perdiz, Siloli kõrb, Ollague vulkaan, Lago Colorado, San Pedro de Quemes 

Pärast hommikusööki asutame end teele San Pedro de Quemes linna poole.  Sõidame läbi Siloli kõrbe. Kõrbeliivadest kerkib äkitselt esile huvitav liivakivist Arbol de Piedra (kivipuu). Tugevad tuuled üle liivaväljade on pehmest kivimist voolinud  7 meetri kõrguse peenikese tüvega puukujulise moodustise. Külastame Lago Colorado oma veripunase vee ja flamingoparvedega. Lisaks imelised värvilised  Cañapa, Hedionda, Honda, Charkota ja Ramaditas. Kaunis vaatekohas  saame imetleda Ollague vulkaani. Õhtuks jõuame San Pedro de Quemes’e. 

Majutus hotellis Tayka of the Stone. 

14. päev

San Pedro de Quemes, Soolajärv, Uyuni

Pärast hommikusööki hakkame sõitma maailma suurima soolavälja poole. Täna on meil sõiduvahendisk 4WD maasturid. Teel külastame Colchani väikelinna, kus asuvad traditsioonilised soolatöötlemise kojad. Linnas on võimalik osta soolast valmistatud käsitööd!

Salar de Uyuni ehk vahel ka Salar de Tunupa’ks kutsutud soolaväli asub merepinnast 3657 meetri kõrgusel ning on maailmas tuntud kümneid kilomeetreid laiuva valge tasandiku ja värviliste järvede poolest. Ligemale 30 000 kuni 42 000 aastat tagasi asus siin suur järv, mis hiljem kuivas ja aurustus. Nüüdseks on järel hiiglaslik Uyuni soolakõrb, mille  pindala on ligi 11 000 km² ning mille soolakihi paksus 2–8 meetrit. Hinnanguliselt koosneb Salar de Uyuni umbes 10 miljardist tonnist soolast, millest aastas kasutatakse ära vaid 25 000 tonni. Ligi neljandiku Eesti suurune Salar de Uyuni on ebamaine soolapeegel, kus taevas ja maa saavad üheks ning horisont kaob. Altiplano selge sinine taevas ja pilved peegelduvad vastu täiuslikult valgelt pinnalt. Salar de Uyuni pinnapeegeldust kasutatakse muide Maad jälgivate satelliitide kõrgusmõõdikute kalibreerimiseks. Suvevihmade ajal kattub soolajärv õhukese veekihiga, muul ajal on tavaliselt kuiv.  

Pärastlõunal jõuame  Colchni'sse. Sõidame lennujaama. 

Lend Uyuni – La Paz.  La Paz'i jõudes siirdume hotelli 

Majutus hotellis LA Casona. 

15. päev 

Maailma üks võimsam mägitee "surmatee" La Pazi ja Coroico vahel.

Varahommikul asutame end matkale. Täna on meie sõiduvahendiks väikebussid ja jalgrattad. Meile avanevad suurepärased lumised vaated kui sõidame La Paz’ist Amazonase poole mööda legendaarset, maailma kõige ohtlikumaks teeks ristitud Death Road ehk North Yungas Road  (Surma teed). Et sellise huvitava paigaga tekiks omamoodi tugevam kontakt on soovijatel võimalus läbida 64 km lõik Death Road'ist La Cumbre ja Yolosa vahel jalgratastel. Meiega liigub kogu aeg kaasa ka maastur, nii et kellel jalgratta sõidust isu täis saab on võimalik jalgratas vahetada välja maasturi vastu. (Kelle jaoks Death Road tundub liiga adrenaliinirohke on võimalik valida uuem tee nn Eco Via ehk ökoloogiline rada.) Surma tee on üks väheseid, mis ühendab pealinna La Pazi Amazoni vihmametsa, ehk Yungase regiooniga. Pärast La Pazi kulgeb tee kõigepealt 4670 meetrini (La Cumbre Pass), ning seejärel laskub 1200 meetri kõrguseni. Enamus teest on üherealine, laiusega 3,2 meetrit, ja teel puuduvad äärised. Tee ohtlikkusest tingituna on Death Roadi vanal osal on erandina vasakpoolne liiklus, ja kuna eesõigus on mäkketõusjal, siis peab laskuja hoiduma võimalikult vasakule. Tänu vasakpoolsele liiklusele on juhil lihtsam näha, kui kaugele vasakule teeserva on tal võimalik sõita. Tee raiuti kaljusse 1930. aastal kui oli sõda Boliivia ja Paraguay vahel.

Meie seiklus algab La Cumbrest, kus 4670 m kõrgusel on õhk väga hõre. Meie ümber on hingematvalt kaunid lumiste tippudega Cordillera Real. Jalgratastel laskume mööda siledat teed nautides Andide lumiseid tippe kõrgumas meie ümber. Läbime politsei kontrolli Unduavis ning siit algab matka teine osa - kitsas muldtee. Naudime vabadust, tuuli ning imelisi vaateid. Meie kõrval on põhjatud orud täis lopsakat Yungase vihmametsa taimestikku. Silmame koski ning ületame ojasid. Meie jalgrattatee lõpeb Yolosas, kust sõidame edasi maasturitega. Laskume udustest mägedest alla orgu, läbime Cotapata Rahvuspargi ning jõuame pilvemetsades asuvasse Coroicosse.  Coroico on ilus sooja kliimaga küla, kus elatakse vanade traditsioonide kohaselt.

Coroico Gloria hotellis sööme maitsva lõuna, saame end värskendada nii basseinis kui ka dushi all. Õhtuks jõuame tagasi La Paz’i.  

Majutus hotellis La Casona.

16.-17.  päev

La Paz - Tallinn

Lend AA922 La Paz-Miami 06.19-16.25
Lend AY008 Miami-Helsingi 22.30-1530+1
Lend AY113 Helsingi-Tallinn 1625-1700



Reisi hind: 4595 € 

Paketis sisaldub:

  • edasi-tagasi lennupiletid
  • siselennud Boliivias
  • transport vastavalt programmile
  • turvatud rattamatk Coroicosse
  • eestikeelne ekskursiooniporgramm
  • hommikusöögid
  • programmis vastavalt märgitud toitlustus
  • programmis mainitud kohtade sissepääsud ja rahvusparkide maksud
  • Albion Reiside reisijuht alates Tallinnast
  • lisaks ka kohalik inglise keelt kõnelev giid 

Lisatasu eest:

  • soovi korral majutus üheses hotellitoas
  • reisikindlustus

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.

Broneeri reis

Broneeringuinfo

Boliivia

11. november 2019 – 27. november 2019