Maailma suurim saar Gröönimaa on kaetud määratu jääkilbiga. Enamjagu saarest asub polaarjoonest põhja pool. Äärmiselt hõreda asustuse tõttu pääseb Gröönimaal ühest paigast teise põhiliselt vaid meritsi. Ekspeditsioon viib meid 12 päevaks Ida-Gröönimaa rannikule, Scoresby Sundi, mida peetakse Gröönimaa ning ühtlasi kogu maailma suurimaks fjordide võrgustikuks. Gröönimaa idaosas Grööni meres asuv fjordide maa on justkui puu, mis on oma oksad laiali sirutanud ligi 38 000 km² suurusel alal. Võrgustiku pikim fjord sirutub 350 kilomeetrit rannikust sisemaa poole. Merel näeme põhjapoolkera vägevaimaid jäämägesid. Maismaaretkedel mägitundrates ehk tundrutes kohtame uhkeid linnukolooniaid, kes valmistuvad talveks lõuna poole lendama. Eredamaid loomaelamusi pakuvad muskusveised. 

Meie liikumisvahend on kolmemastiline, kaasaegse varustusega ekspeditsioonipurjekas "Rembrandt van Rijn". Laev on just sobilik väikesaarte vahel seilamiseks ning laevatekil on suurepärased kohad ümbruse jälgimiseks isegi siis kui purjed on heisatud. Laeva kaks kummist Zodiac'i võimaldavad maabuda ka ligipääsmatutesse metsiku loodusega paikadesse. Maksimaalne reisijate arv on vaid 30 ja see tagasb kiire ja operatiivse tegutsemise. 

Ekspeditsiooni juht on kogenud Arktika uurija Jordi Plana, meiepoolne teejuht on Timo Palo (Jordiga vanad tuttavad). Timo Palo on kogenud polaarrändur, kevadel 2008 suusatas ta koos Audun Tholfseniga läbi Gröönimaa idast läände. 2012. a kevadel läbis ta koos Audun Tholfseniga 1620 km retke põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile. Selle retke eest kanti Timo Palo 2014. aasta Guinessi rekordite raamatusse. Samuti pälvisid Palo ja Tholfsen selle eest Ernst Shackletoni auhinna. 

Ekspeditsiooni korraldaja Oceanwide Expeditions B.V. Litsentsi nr 50590715, Holland.

Riiki sisenemise tingimused (seisuga 25.04.2023):

• Eesti kodanikele on Gröönimaale reisimine viisavaba.
• Gröönimaale saavad siseneda kõik reisijad, sõltumata vaktsineerimisstaatusest. Riiki sisenemiseks ei ole vaja esitada ühtegi COVID-19 dokumenti, testitõendit ega deklaratsiooni. 

NB! Riiki sisenemise tingimused võivad muutuda kiirelt. Kõigile registreerunutele saadame eraldi täpse ülevaate.

1. päev

Tallinn - Reykjavik

Lend AY1036 Tallinn-Helsingi 06.00-06.35
Lend AY991 Helsingi-Reykjavik 07.45-08.35

Saabume Keflaviki lennujaama, sõidame hotelli. 

Majutus: Fosshotell Reykjavik 4*

2. päev

Merereisi algus Constable Pynti juurest

Hommikul lendame charterlennuga (GL6421 KEF-CNP 14:10-15:55) Keflavikist Gröönimaale, kus maandume Constable Pynt lennuväljal. Lennuväli asub Hurry abaja suudmes. Selle piirkonna geoloogiline ajalugu on väga põnev.

Hurry abajas või Gröönimaa keeles Kangerterajiva (tõlkes „Väike fjord“) asub Kuningas Christian X maal. Hurry abaja nimetuse andis paigale William Scoresby 1822. aastal austamaks laeva omanikku Nicholas Hurryt. William Scoresby oli Arktika uurija ja vaalapüüdja. Tema kaardistas esimesena piirkonna 1822. aastal. Scoresby arvas ekslikult, et abajas on ühenduses Carlsbergi fjordiga põhjas. Tegelikult on fjord aga tupik ja laevaga läbi ei pääse. 

3. päev

Seilame liustike vahel

Seilame liustiku jääga kaetud Vloquart Boons rannikut mööda. Månegletcher või Vikingebugti abaja juures saame Zodiac paatidega teha maabumisi liustikule.

4. päev

Inuitide endine asula 

Külastame Danmarki saart, kus on ligi 200 aastat tagasi mahajäetud inuitide asula varemed. Ümmarrgune kiviring annab tunnistust suvemaja asukohast, talvised elamud asusid väikese neeme lähistel. Asulas on hästi säilinud majade sissepääsud, karukindlad lihahoidlad ja hauad. Pärastlõunal purjetame Milne Land idapoolsel küljel keset laiali pillutatud jäämägesid. 

Danmarki saarele andis nime Carl Ryder oma 1891-92 aasta Gröönimaa ekspeditsiooni ajal. Saar valiti välja talvitumise sadamaks Scoresby Sundi fjordide võrgustiku uurimisekspeditsiooni ajal. Gröönimaa keelne nimi Ujuaakajiip Nunaa tähendab “Väikese Johani maad”. Nime sai koht Johan Peterseni järgi, kes oli Scorebysundi koloonia ülevaataja ning kohalikud tundsid teda nimega "Ujuât".

5.-8. päev

Arktika sügisesed vaated

Seilame läände läbi mägiste fjordide. Meie suunaks on Røde saar. Saarel näeme liivakivi moodustusi, millele on basalt oma tumedad jooned tõmmanud. Üle kõige säravad sinkjas-valged jäämäed. Kui jää- ja ilmastikuolud lubavad, seilame Røde fjordi. Fjordi ilu on paljusid lummanud. Võimalusel randume ja saame jalutada sügisesel arktilisel maastikul ja otsida muskusveiseid.

Røde Ø, tuntud ka kui Punane saar, meenutab oma välimuselt Põhja-Ameerika edelaosa või Marsi. See ei ole ka üllatav, sest Røde saare punane liivakivi tekkis samadest settekivimistetest, mis tänapäeval katavad Põhja-Ameerika edela- ning Gröönimaa kirdeosa. Punane saar on paigale väga sobilik nimi, sest saare kaljused nõlvad ongi üsna punased. Sellist värvide erksust võib tihti kohata eelkõige kõrbes. Punased nõlvad on kauniks kontrastiks mööda triivivatele sinakas-valkjatele jäämägedele.  Gröönimaad kattev jääkiht ja liustikud on sulamas, üha rohkem jäämägesid murdub lahti ja nad triivivad Røde Ø ümbruses enne, kui täielikult merevees üles sulavad. Jäämägede murdumine käib koos üllatavalt tugevate paukude ja oigamistega.

Muskusveis on erakordselt hästi kohanenud arktiliste oludega ning suudab end tihti ära elatada paigus, kus teised sama suured rohusööjad hätta jääksid. Kuigi nime poolest veis, on selle liigi lähemad sugulased hoopis lambad ja kitsed. Muskusveised meenutavad kehakujult natuke Põhja-Ameerika piisoneid, aga mõneti ka Tiibeti jakke. Piisonit meenutavad muskusveise võimas turi, suhteliselt suur pea ja massiivsed sarved. Kuid jakki tuletab meelde äärmiselt pikk kasukas, mis ulatub külgedelt peaaegu maani. Kasvult on muskusveis küll suhteliselt kleenuke, vast võrreldav šoti mägiveisega. Vahepeal oli liik rohke küttimise tõttu Arktikas väljasuremise äärel. Gröönimaal oli säilinud vaid väike populatsioon saare kirdeosas. Aga pikaajalise range kaitse tõttu on looduslik asurkond tõusuteel. Muskusveiseid on taasasustatud paikadesse, kus nad kunagi ammu olid levinud. Kõige selle tõttu on liigi levila põhjalas viimastel aastakümnetel laienenud.

9. päev

Mägedega palistatud fjord

Täna külastame ühte maailma suurejoonelisemat fjordi. Ø fjord ehk tõlkes Saare fjord on 74 kilomeetrit pikk ning fjordi mõlemas servas kerkivad mäelahmakad on ligi 2000 meetri kõrgused. Fjordi ligi 1000 meetriste sügavuste kohal hõljuvad unustamatud jäämäed. Ø (saar) fjordi nimes peituv vihje saarele viitab jäämägede ehk jääsaarte rohkusele fjordis. Meie sihiks on leida pelgupaik Jyttehavni lahes Bjørneøer ehk Karu saartel. Siin saame teha ka randumise. Bjørneøer maabumine peaks olema turvaline tänu abaja suudmes olevale suurele kivilahmakale, mis hoidvat eemale jäämägede abajasse sisse triivimise.

10. päev

Hiiglaslikud mäed / grööni valgejänesed

Hommikul kohtume jääkolossidega. Mõned jäämäed on ligi 100 meetri kõrgused ning rohkem kui kilomeeter pikad. Enamik jäämägesid on madalikul kinni, sest fjord on vaid 400 meetrit sügav. Sydkapi juures teeme randumise. Siin avanevad imelised vaated Hall Bredingile ning on head võimalused silmata Arktikas elavaid valgejäneseid.

11. päev

Scoresbysundi asula

Täna teeme peatuse Ittoqqortoormiitis ("koht, kus on palju maju"), mis on oma ligi 500 elanikuga Scoresbysundi suurim asula. Postkontoris on võimalik osta postkaartide jaoks postmarke. Saame lihtsalt asulas ringi jalutada ning vaadata kelgukoeri ja näha, kuidas kuivavad hüljeste ja muskusveiste nahad. Ittoqqortoormiiti endine nimi Scoresbysund on tuletatud Arktika uurija ja vaalapüüdja William Scoresby nimest. Paik asustati 1925. aastal, kui siia asusid elama põhjapoolsemast "suurlinnast" Ammassalikust pärit inimesed. Tänapäevalgi on siinsete inimeste peamiseks elatusallikaks traditsiooniline küttimine. 

12. päev

Matk Hurry abajas

Hommikul teeme peatuse Jameson Landi lõunakaldal, Kap Stewarti lähedal laguunis. Haned ja teised veelinnud koonduvad siia enne suurt sügist migratsiooni. Muskusveised ja lemmingid peavad hakkama saama üsna kesise ninaesisega. Hurry abajas saame jalutada fjordide alguses ja näeme kuidas jõgi fjordi suubub. Võimalusel saab ronida ka J.P. Koch Fjeld mäe otsa Hareelvi juures. Siin on teadlased leidnud kriidiajastust pärit kala ja kahepaikse omadustega fossiile. Täna jääme ankrusse Constable Pynt juures. 

13. päev

Constable Pynt / Reykjavik

Iga seiklus saab kord otsa. Maabume Constable Pynt lennuvälja juures, kust lendame edasi Keflaviki.

Tšarterlend GL6424 CNP-KEF 16:50 - 18:35

Majutus: Fosshotell Reykjavik 4*

14. päev

Reykjavik

Vaba päev Islandi pealinna Reykjaviki avastamiseks.

Soovijatel võimalust külastada vastavatud Sky Lagooni - http://skylagoon.com (60€). Tegu on Reykjaviki kesklinnast kuue kilomeetri kaugusel asuva kuumaveeallikatest ja saunadest koosneva kompleksiga, mis asub Atlandi ookeani kaldal. Mõnus lõõgastus reisi lõpetusek

Majutus: Fosshotell Reykjavik 4*

15. päev

Reykjavik - Tallinn

Lend AY992 Reykjavik-Helsingi 09.25-15.50
Lend AY1023 Helsingi-Tallinn 16.25-17.00

Paketis sisaldub

• Ekspeditsiooniprogamm vastavalt programmile: zodiaagisõidud, maabumised, loengud ja muud tegevused
• Majutus laeval teie poolt valitud kajutis
• Kummikud laeval (laevalt väljumiseks)
• Toitlustus laevas - kolm söögikorda päevas, tee ja kohv 24/7
• Ekspertide ja reisijuhi teenused laeval
• Albion Reiside reisijuht alates Tallinnast

Lisatasu eest

• Lennud Tallinn-Helsingi-Keflavik-Helsingi-Tallinn (Finnair), hind 420€
• Tšarterlend Islandilt Gröönimaale: Keflavik-Constable Pynt-Keflavik, hind 1285 €
• Programmis märgitud majutus Reykjavikis 3 ööd, transfeerid ja saabumisel, hind 620 €
• Reisikindlustus

Reisi tühistamise tingimused

1) Ettemaks 2500€ on tagastamatu
Aga juhul, kui reisija leiab enda asemel uue (samast soost) reisija, saab ettemaksu tagasi. Juhul, kui reisikorraldaja leiab ise uue reisija, kas siis on võimalik ettemaks tagastada. Püüame olla väga paindlikud!

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu. Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.