Looduse- ja rännumees Hendrik Relve on avaldanud aastate jooksul üle kümne looduse ja rännuraamatu. Maaülikoolis metsandust ja Tartu Ülikoolis ajakirjandust õppinud rännumees teab loodusest ja põlisrahvastest palju ning oskab sellest ka kaasahaaravalt lugusid jutustada. Üle kümne aasta on ta olnud Vikerradios autoriks populaarsele sarjale "Kuula rändajat", mida saab kuulata igal pühapäeval. Tema üheks suurimaks kireks on puud, eriti põlispuud nii Eestis kui kaugemal.
Kertu Bramanise sügav huvi kaugete maade ja rahvaste vastu tärkas juba tema kuuendal eluaastal, kui vanaisa tõi talle esimese jaapanikeelse ajakirja. Sellest hetkest sai Kertu unistuseks avastada uusi maid, rahvaid, keeli ning loomulikult Jaapanit. Oma unistuse poole püüeldes astus ta jaapani keelt õppima Rootsi Göteborgi Ülikooli. Elu oli Kertu vastu lahke ning saatis teda koos perega kaheksaks oivaliseks aastaks Jaapanisse elama, õppima ning töötama. Elu Jaapanis andis võimaluse õppida tundma sealset loodust, inimesi, lugusid, kombeid ja elu. Tõusva päikese maal nähtut, kogetut ja õpitut soovib Kertu meelsasti jagada oma reisikaaslastega.
Riho-Bruno Bramanist tuntakse peamiselt kui sportlast, kes kuulutati Eesti 20. sajandi parimaks käsipalluriks. Ent eelkõige on Riho meeskonnamängija – seda nii platsil kui ka päris elus, kelle jaoks on oluline teha asju südamega. Seda nii käsipalli lahingutes, meeskonna juhtimises ja ka Albioniga rändajatele erinevate maade tuttavaks, eriliseks ja põnevaks tegemisel.
Koos perega elas Riho-Bruno Jaapanis kaheksa pikka aastat ning tema lugu ongi eelkõige õhtumaa inimese kohanemine idamaa kultuuri ja kombestikuga. Kaheksa aastat ühteaegu nii iidses kui ka moodsas Jaapanis õpetasid teda mõistma teistsugust mõtteviisi ja vaatama elu lahtiste silmadega.
Rihoga koos reisimine on mugav ja turvaline, sest tema peale saab alati kindel olla. Riho elulised, naljakad ja vürtsikad lood annavad igale reisile oma iseloomu.
Keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park on spetsialiseerunud Aasia ning Ameerika keeltele ja kultuuridele. Olles elanud Hiinas ja Ameerika Ühendriikides ning lühemat aega ka Tiibetis ja Koreas, on ta käinud korduvalt uurimisretkedel Siberi, Tiibeti ning Kesk- ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste juures. Indrek töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis, kus tema ülesandeks on kirjeldada väljasuremisohus olevaid keeli ning koostada nendes keeltes õppematerjale.
Indrek on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ja etnograafiat, mitmes Hiina ülikoolis hiina ja tiibeti keelt ning Ameerika Ühendriikides doktorantuuris teoreetilist keeleteadust ja lingvistilist antropoloogiat.
Teet on pärit Pärnust ja elab Tartus, õppinud Tartu Ülikoolis idamaade kultuure ja maailmakirjandust ning Delhi ülikoolis budismi, elanud pikemalt Indias ja Hiinas, reisinud mitmel pool Aasias. Erilist sidet tunneb ta india kultuuriga – teda paeluvad selle iidse vaimsuse mitmekesised avaldumisvormid nii Indias kui mujal maailmas. Teet töötab Tartu ülikooli orientalistikakeskuses teadurina ja tema põhiliseks uurimisvaldkonnaks on budistlikud tekstid. Lisaks on ta pidanud loenguid Budismi instituudis ja Tartu rahvaülikoolis, tõlkinud ja toimetanud mitmeid idamaade kultuuridega seotud raamatuid - sealjuures on ta üks „Ida mõtteloo leksikoni“ autoreid. Albioni reisijatega on ta käinud nii idas kui läänes: Birmas, Ecuadoris, Galapagose saartel, Amazonase vihmametsas, Peruus, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Madagaskaril, Singapuris, Uus-Meremaal, Seišellidel, Mauritiusel ja Tansaanias.
Enam kui 45 aastat loomaaianduses tegutsenud Mati Kaal on oma ameti tõttu olnud ka sagedane rändaja. Loomaaia direktori ametikoht on andnud võimaluse ametireiside käigus puutuda lähedalt kokku paljude eksootiliste elukate, iseäranis suurimetajate, ja nende uurijatega kogu maailmast.
Näiteks on ta isiklikult ja ametialaselt lävinud Serengeti ökosüsteemi sisulise päästja Bernhard Grizmekiga, kes oli muuhulgas ka maailmakuulsa Maini-äärse Frankfurdi loomaaia direktor. 2020. aastal pälvis Mati Kaal Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioonilt auliikmelisuse pikaaegse pühendumuse ja panuse eest loomaaedade kogukonna arengusse. Kõiki aastakümnete jooksul kogutud teadmisi saadab tema muhe jutustamisoskus ja särasilmse vestlejana jagab Mati Kaal oma teadmisi meelsasti ka kaaslastega.
Mati peamised reisisihid on ikka Serengeti - Tansaania safarireis - ning Botswana metsik loodus.
Otsuse fotograafiks hakata tegi Kaido ära juba keskkooli viimastes
klassides ja tänase päevani on pildistamine talle nii tööks kui hobiks.
Tänu fotograafiale on ta sattunud paljudesse sellistesse kohtadesse, kuhu
tavainimese pilk ei ulatu. Kõike nähtut on ta hea meelega ka teistega
jaganud - olgu selleks jagamisvormiks siis artiklid ajakirjades, pildiread
näitusesaalides või tema veebileht www.kaidohaagen.com. Paljud tema fotod
on leidnud tunnustust nii rahvusvahelistel kui kodumaistel
fotokonkurssidel. Lisaks isiklikult nähtule ja kogetule on ta jaganud ka
oma teadmisi fotograafiast, seda nii üliõpilastele kui lasteaialastele.
Kõige läbirännatum kant maailmas on Kaidole Kagu-Aasia, aga hästi tunneb ta
ennast ka igal pool mujal, kus on soe ja võimalus veealust maailma
uurima minna.
Hille Hanso on vabakutseline (aja)kirjanik, kes elab juba 10 aastat Türgis, Istanbulis. Ta on Vikerraadio ja ERRi Türgi ning teiste meediakanalite Lähis-Ida kommentaator ja analüütik, kes vaatleb enamasti Türgi ning Lähis-Ida riikide poliitikat ja rahvusvaheliste suhete olukorda. Ta on lõpetanud Istanbuli Bilgi Ülikooli magistriõppe rahvusvaheliste suhete alal, kus keskendus Türgi välispoliitikale ning Lähis-Ida uuringutele. Hanso on raamatu "Minu Istanbul" autor. Hille kirjutab hetkel oma teist raamatut Türgi kohta ja Ta on aastaid töötanud Eesti Pagulasabi süüria põgenike toetusprojektide koordinaatorina Liibanonis, Jordaanias ja Keenias, ning aeg-ajalt annab regiooni riikides inimõiguste koolitusi. Lisaks emakeelele räägib ta türgi, hispaania, inglise ja vene keelt.
Kristi on sündinud Võrus ja nelja-aastaselt kolinud Kuveiti, kus sai terve kooliiga veedetud. Ülikoolis sai käidud Jeemenis. Lähis-Ida on osa Kristi identiteedist. Alates aastast 2001 on Kristi elanud Eestis, kus ta on olnud inglise keele õpetaja ning õpetanud ka Araabia keelt Tallinna ülikoolis ja rahvaülikoolis. Viimased kümme aastat on ta töötanud püsivalt MTÜ Mondos, koordineerides Lähis-Idas toimuvaid tegevusi ja projekte humanitaarabi ja arengukoostöö suunal. Lisaks on ta viinud läbi kümneid Lähis-Idaga seotud töötubasid ja loenguid paljudes Eesti koolides, ülikoolides ja erinevates asutustes. Lisaks Lähis-Idale on Kristil sidemed Indoneesiaga, kust on pärit tema isa naine ning poolõed ja vend; Norraga, kust on pärit ema mees; ja USA-ga, kus tema õde on elanud viimased seitse aastat. Kristi ja tema pere on elanud ka ligi kolm kuud Keenia maapiirkonnas Kakamega lähedal, kus abikaasa Steven Vihalem oli vabatahtlik. Kristi sooviks on alati leida seoseid ja sidemeid teiste kultuuridega, sest maailm võib suur ja lai olla, aga inimesed on igal pool inimesed.
Albioni reisijuhina on Märt Läänemets oma teadmisi jaganud alates 2007. aastast. Temas on võrdselt nii teadlast-orientalisti kui ka ladusa jutuga reisijuhti, kellel on alati rääkida midagi uut ja põnevat. 1980ndatel alustas ta õpinguid Tartu Ülikooli orientalistika kabinetis, kus õppis hiina, sanskriti ja tiibeti keelt. Samaväärselt süvenes ta ka Aasia kultuuri ja ajalukku. Tema meelisvaldkondadeks kujunesid Hiina kultuur ja budism, mis alal on ta kaitsnud magistri- ja doktorikraadi. Märt on pikemat aega elanud ja õppinud Hiinas ja Taiwanis ning hetkel töötab ta Tartu Ülikooli orientalistikakeskuses vanemteadurina, loeb loenguid ja õpetab hiina keelt.
Urmas Hõbepappel on Tartu Ülikooli Hiina uurija ja Hiina poliitika õppejõud. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistratuuri ja Lundi Ülikooli Ida- ja Kagu-Aasia Õpingute Keskuse magistratuuri, õppinud hiina keelt Taiwanis ning elanud ja töötanud aastaid Hiina Rahvavabariigis. Peale Hiina on Urmas väisanud ka Nepaali, Hong Kongi ja Jaapanit ning mitmeid riike Euroopas ja Lähis-Idas.
Urmase uurimisalasse kuuluvad Ida- ja Lõuna-Aasia kultuur ja ajalugu, Tiibeti sotsiaal-poliitilised probleemid ning viimasel kuuel aastal peamiselt kaasaja Hiina poliitika ja sotsiaalsed probleemid. Alates 2012. aastast on Urmas Hõbepappel Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi doktorant ning uurib ajaloo ja poliitika seoseid Hiina Rahvavabariigis. Meie reisijad viib Urmas nii Hiinasse kui ka Peruusse.
Orientalist Martti Kalda on ülikoolides loenguid pidanud 20 aastat. Marttil on doktorikraad Aasia kultuuride uuringute erialal. Ta on tõlkinud tekste nii iidsest sanskriti (Vana-India kultuurikeel) kui inglise keelest. Ta on avaldanud rohkem 25 teost. Vabal ajal kirjutab Martti Kalda novelle ja teeb „Vikerraadios“ saateid. Rännukirega nakatus ta 1990. aastate alguses, tööd giidina alustas 2003. aastal. Samas on ta pidevalt Aasias reisinud ka omal käel, tundes paljusid maid rohujuuretasandil. Martti Kalda lemmikpiirkonnaks on Lõuna- ja Kagu-Aasia, ent aastate jooksul on ta reisinud lisaks Euroopa maadele Marokos, Tuneesias, Türgis, Iisraelis, Jordaanias, Iraanis, Aserbaidžaanis, Usbekistanis, Indias, Nepalis, Sri Lankal, Birmas, Tais, Malaisias, Laoses, Kambodžas, Vietnamis, Hiinas, Taiwanis, Mongoolias ja Jaapanis. Paljudes riikides on ta viibinud korduvalt; Indias, Hiinas ja Kagu-Aasia riikides üle kümnete kordade.
Reigo Ahven on Eesti muusik, tunnustatud jazz-trummar. Reigo on Eesti esimese jazziklubi, Tallinnas asuva Philly Joe's üks asutajaid ja omanikke. 2018. aastal võitis Reigo Eesti Muusikaauhindadel oma trioga plaadi "Remember" eest parima jazzalbumi preemia. Tema suured teadmised jazzist, bluesist ja R&Bst, Ameerika muusikažanritest, ja ulatuslikud kontaktid USA muusikaringkondades ning erakordne suhtlusanne teevad temast meile suurepärase juhi sealsesse muusikailma ja meie kaasjuhi muusikalisele road-tripile läbi USA südame.
Anneli Vilu kasvas üles Säreveres ja Türil ning ülikoolihariduse omandas Tallinnas. Peaaegu pool elust on töötanud Eesti ja Põhjamaade kultuure vahendades – taani ja rootsi keele tõlgi, konsultandi ja reisijuhina, samuti Kopenhaageni Eesti saatkonnas info-, pressi- ja kultuuriametnikuna.
Ühel hetkel tundus Annelile, et Skandinaavia hakkab talle kitsaks jääma ja maailmapilt vajaks laiendamist. Ta soovis „kodustada“ uue, Euroopa kultuuriruumist võimalikult erineva keele ja keskkonna. Sel eesmärgil siirduski ta 2008. aastal Hiinasse, töötades muuhulgas Shanghai EXPO Eesti paviljoni programmidirektorina, Chengdus rahvusvahelise ärikooli konverentsijuhina, Shanghai Taani kaubanduskoja tegevdirektorina ning EASi esindajana Eesti saatkonna juures Pekingis. Lisaks kirjutas ta Eesti meediale Hiina-teemalisi artikleid ning andis 2014. aastal välja raamatu „Minu Shanghai“.
Marina Laikjõe sündis Tallinnas 1967. aastal. Ta on lõpetanud GAGi prantsuse keele eriklassi ja Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna. 1994. aastal alustas ta Pariisi-reiside korraldamist ja pärast 43-aastaselt Pariisi kolimist omandas sealse giidide ülikooli diplomi, tänu millele on Prantsusmaa kultuuriministeerium talle väljastanud eluaegse giidilitsentsi, mis võimaldab ekskursioone ja loenguid läbi viia kõikides Pariisi ja Prantsusmaa muuseumides ja lossides. Koroonakriisi ajal kirjutas Marina raamatu Pariisist “Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis”, mis annab kõigile üsna harukordse võimaluse kogenud giidi isiklikku märkmikku sisse piiluda ja saada sealt infot, mis võib tähelepaneliku lugeja muuta Pariisi tavakülastajast peaaegu asjatundjaks.
Sirje Lefebvre on Pariisi ametlik, litsentseeritud giid alates aastas 1992.
Pikki aastaid tegi Sirje koostööd Vikerraadiole ja mõnikord ka ETV-le, andes intervjuusid Prantsusmaa elu ja sündmuste kohta. Eestis katsub Sirje käia vähemalt paar korda aastas nautimas siinset rikast kultuurielu ja kohtumaks toredate sõpradega, kellest paljud on ta kunagised kliendid. Abikaasa Didier’ga ei pea enam soome keeles rääkima. Võivad vabalt kas prantsuse või eesti keeles suhelda.
Alustanud oma reisimistega juba ülikooliajal Saksamaal ja Austrias, sai Theast töötamisega Austria raadio ja televisiooni ORF Wien juures reisiajakirjanik. Kõigepalt andis ta aga kirjastuses DuMont välja arhitektuuri- ja loodusreisijuhi Eesti kohta saksakeelsete maade jaoks. „Reisirada“ saates kuku raadios kajastusid erinevatel maadel tehtud intervjuud Euroopast Kalimantanini ja Sulawesist Peloponnesoseni. Thea eriline armastus kuulub Tuneesia Sahara kõrbe beduiinide ja berberite kultuurile ja Kagu-Aasia maadele. Selle kõrval aga ka Austriale, mille muljetavaldavat juugendarhitektuuri, loodust, kohvi- ja veinikultuuri ning elustiili eripärasid jagab ta hea meelega nii Eestis viibides kui reisil.
Urmas Türk, alati optimistlik pikaaegne eraettevõtja, rakendab täna oma suurt kogemuste pagasit erinevates majandusharudes. Põnevaid väljakutseid ja vastutusrikkaid hetki pakkuva rahvusvahelise töö kõrval on juba aastaid tema tähtsaimaks hobiks olnud reisimine. Avastada, nautida, degusteerida. Urmas väärtustab reisides paikkondlikku kultuuri, huvitub kohalikust kunstist, ning peab oluliseks kogeda uusi maitseid sihtriigi toidu- ja joogimaailmas. Urmas armastab lugeda ja kinnitab, et just raamatud on tema inspiratsiooniallikaks uute resisihtide valikul. Nähtud on palju, maailmakaardil on vähe riike, kuhu Urmas ei ole veel jõudnud. Tal on olnud ka võimalus teha iseseivalt läbi kaks pikemat ümbermaailmareisi. Urmase suurepärane suhtlusoskus, võimekus leida lahendusi ka tavapäratus situatsioonis ning oskus nautida elu, teevad temast hea reisikaaslase ja -juhi igal mandril.
Timo on tõeline Maailma kodanik. Reisimine on nii tema igapäevatöö kui ka hobi. Humoorika, avatud ja heatujulise reisijuhina suudab ta Albioni reisidel alati tekitada hubase õhkkonna, justkui oleksid oma heade sõpradega reisile tulnud, kellest pole osanud varem puudust tunda. Albioniga on Timo käinud Peruus, Prantsuse-Polüneesias, Tansaanias, Madagaskaril, Kariibi merel...
Triin on õppinud rahvusvahelist arengukoostööd (BA International Development; antropoloogia- ning majanduskallakuga) Inglismaal East Anglia ülikoolis ning huvitub eriti turismi mõjust kohalikule ühiskonnale, majandusele ning riikide üleüldisele arengule. Hiljuti lõpetas Triin magistriõpingud (MA Globalisation, Business and Development) Sussexi ülikoolis, keskendudes tarneahelate jätkusuutlikkusele ning avaliku- ja erasektori koostööle arengukoostöös. Erialaselt on ta rännanud nii Nepaalis, Hiinas kui Guatemalas, õppides tundma kohalikku elu-olu, keelt ja kultuuri. Triin on elanud ja töötanud ka Kanadas ja Inglismaal ning Albioni gruppide reisijuhina rännanud Nepalis, Reunionil ja Mauritiusel. Reisijuhi abilisena on ta kaasas käinud ka Hiinas, Jaapanis, Tansaanias, Seišellidel ja Lõuna-Koreas. Reisides Triinuga on oma osa alati ka püsival enesearengul ning teadmiste jagamisel, kuidas reisida nii, et meie mõju nii teistele inimestele kui ka planeedile oleks jätkusuutlikumalt positiivne.
Hiroshimas sündinud ja kasvanud noormehena on kõik jaapanipärane Jesperi loomulik olek. Pärast kümmet aastat Eestis ja viit aastat Amsterdami ülikoolis tõmbas Jesperit tagasi Jaapanisse, kus ta tänaseni mängis professionaalselt käsipalli Okinawa saare meeskonnas. Tänu sellele on Jesper hea meeskonna mängija igas elusituatsioonis, kelle peale võib alati kindel olla. Reisikaaslasena on Jesper kõikumatult positiivne, julgustav, energiat täis ning on alati nõus kõike uut proovima. Ükski matk pole liiga pikk või mäetipp liiga kõrge. Jesperiga reisides tekib avastamiseks ja naermiseks meeldiv keskkond, kus kõik saavad oma argipäeva mured unustada ja lapseliku kergusega reisi nautida. Albioni reisidel on Jesper käinud Jamaical, Vanuatul ja Jaapanis.
Hiroshimas kasvanud ja koolis käinud neiuna on Jaapan Melissa jaoks lapsepõlve kuldne kuningriik. Lapsepõlv Hiroshima prefektuuri riisipõldude vahel kulmineerus loodusteaduste õppimisega Tallinnas ja geenitehnoloogia magistrikraadiga. Hiroshima väikeküla keelepruuk ja väärtushinnangud pole aga kuhugi kadunud. Reisikaaslasena on Melissa abivalmis, julgustav, ning valmis uuteks seiklusteks. Albioni reisidel on Melissa abilisena mitmel korral kaasas käinud Jaapanis ning ka Vanuatul.
Paul Lablache on Albioni gruppide giid Seišellidel Praslini saarel alates 2012. aastast.
Pauli esivanemad saabusid Praslini saarele juba 19. sajandil. Paul on saare põliselanik, kes tunneb ja teab kõiki ja kõike sellel poole Vormsi suurusel paradiisisaarel. Rännak Valle de Mai oru ürgsesse palmimetsa koos Pauliga on kingituseks kõikidele loodusesõpradele.
Cedric Burgos on Albioni gruppide kohalik teejuht Reunioni saarel. Cedric on kirglik ja elamusi otsiv hing. Ta tunneb oma kodusaart väga hästi ja ei leidu matkarada, kus tema jalg poleks astunud. Reunion on ju matkajate paradiis! Cedricu vahetu suhtlemine ja teadmised loovad reisi emotsiooni. Tänu Cedricule saame osa sellest, kuidas kohalikud tegelikult elavad, näiteks maailma lõpus asuvas Cilaoses, kus lõunatame tema sõprdade juures.
Raja Gautam on Albioni gruppide Nepaali giid alates 2001. aastast. Raja on kohalikku elu päriselt tundev giid, elades oma perega - abikaasa Muna ja kahe tütre Samikchhya ja Sadikshyaga Kathmandu äärelinnas. Ligi 17 aasta jooksul on Raja Nepaali tutvustanud sadadele eestlastele, kes Himaalajas Albioni gruppidega on rännanud. Nii ka järgmisel korral.
Ian Mitchell Davidson on pärandkultuuri lektor, autor ja külalisprofessor Aberdeenis Robert Gordoni ülikoolis ning tema sulest on ilmunud raamat “A Heritage in Stone”. Ta on tunnustatud autor ehitiste konserveerimise vallas ning jagab oma nõuandeid üle terve Šotimaa. Ian töötas üle 30 aasta organisatsioonis National Trust of Scotland litsenseeritud ajalooliste ehitiste eksperdina ning iidsete Šotimaa aedade ja losside juures konsultandi ja järelvaatajana. Iani huvitavaid loenguid on saanud kuulata Suurbritannia, USA, Austraalia, Eesti, Läti ja kohalikud Šotimaa ajaloo huvilised. Eestiga seob Ianit pikaajaline sõprussuhe. Ian on giidina kaasa löönud Eesti Šoti klubi Šotimaa reisidel. Ian elab Aberdeeni maakohas koos oma naisega. Ja muide, meile teadaolevalt on Ian ka suur viskisõber!
Herilala G. Jonah on olnud Albioni reisiliste teejuhiks Madagaskaril juba alates 2003. aastast! Tema juhtimisel käime Madagaskari suurepärastes loodusparkides ja väga erilaadse keskkonnaga paikades. Madagaskari maakohas sündinuna, kus konnad, maod, leemurid ja väikesed imetajad on igapäevase elu osaks, kasvas Herialala üles sügava armastusega oma kodumaa looduse vastu. Pärast inglise keele õpinguid Antananarivo ülikoolis võttis Herilala kätte looduse ja ajaloo õpingud. Herilalal on sügavad teadmised Madagaskari ainulaadse looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta. Tema kireks on Madagaskari unikaalse ilu hoidmine ja väärtustamine. Lisaks teadmistele Madagaskari metsiku looduse kohta on Herilala huviks ka Malagassi kultuur, kombed ja tavad ning köök. Herilala on väga sooja ja lahke loomuga. Tema suurepäraseid giidioskusi on kasutanud ka BBC. Erinevalt teistest malagassidest ei karda Herilala madusid, ega pea paljuks ka Albioni reisiliste jaoks mõni roomaja kinni püüda.
Argo on Albioni asutaja ja tegevjuht. Huvi maailma kaugete paikade vastu sütitasid vanaema talu pööningult leitud eestiaegsed maateaduse raamatud. Esimese reisi reisjuhina tegi Argo udusele Albionile 1994. aastal, sellele järgnesid Šotimaa ja Iirimaa. Argo on Albioni gruppidega käinud Antarktikas, Lõuna-Georgias, Falklandi saartel, Gröönimaal, Alaskal, Teravmägedel, Madagaskaril, Tansaanias, Kongo DVs, Rwandas, Seišellidel, Nepaalis, Bhutanis, Tiibetis, Hiinas, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Põhja-Koreas, Birmas, Uus-Meremaal, Singapuris, Malaisias ja Lääne-Paapual korowai hõimu juures.
